Valitsus otsustas peatada Eesti-Vene maanteepiiri ületamise. Otsus vaadatakse üle kuue kuu pärast, mil hinnatakse julgeolekuolukorda ja meetme mõju ning otsustatakse, kas selle pikendamine või muutmine on vajalik. Piirangu tähtajalisus ei tähenda, et Venemaalt lähtuvad ohud oleksid kadunud.
Otsus puudutab inimeste ja sõidukite liikumist maanteepiiripunktide kaudu ega kehtesta täiendavaid piiranguid raudteekaubaveole. Raudteekaubavedu toimub vastavalt kehtivatele piirangutele ja võimalustele ning range tollikontrolli tingimustes.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul on Venemaa jätkanud kogu Euroopa vastu suunatud vaenuliku tegevuse eskaleerimist ning Eesti vastab sellele. „Piiripunktide sulgemine ei ole reaktsioon ühele üksikule juhtumile, vaid järgmine samm pärast Venemaa agressiooni Ukrainas ning sabotaaži- ja hübriidoperatsioonide sagenemist Euroopas. Venemaa eriteenistuste suunatud sabotaažirünnakud Eesti kaitsetööstusettevõtete vastu on järjekordne näide sihikindlast vaenumeelsest tegevusest. Lisaks muudele sabotaažiaktidele on sarnaseid rünnakuid kaitsetööstuse vastu sellel aastal toimunud ka mitmes teises Euroopa riigis nagu Bulgaaria, Poola ja Saksamaa. Oleme varem selgelt öelnud, et rünnakute jätkumisel rakendame täiendavaid julgeolekumeetmeid – nüüd me seda teemegi,“ ütles Tsahkna.
Välisministri sõnul ei piirdu Venemaa agressioon sõjaga Ukrainas, vaid hõlmab üha enam ka Euroopa riikide vastu suunatud sabotaaži-, mõjutus- ja muid operatsioone. „Venemaa testib kogu Euroopa valmisolekut, püüdes külvata hirmu ja õõnestada meie ühiskondade ühtsust. Eesti ei saa lubada, et Venemaa kasutab piiriülest liikumist inimeste värbamiseks, mõjutamiseks, sabotaaži korraldamiseks või sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. Mõistagi ei kõrvalda piiri sulgemine kõiki Venemaalt lähtuvaid ohte, kuid vähendab üht olulist haavatavust ja raskendab Venemaa eriteenistuste tegevust,“ selgitas Tsahkna. „Eesti kaitseb otsusega seega mitte ainult enda, vaid ka ELi ja Schengeni ala julgeolekut,“ lisas ta.
Ühtlasi nentis Tsahkna, et valitsuse otsus mõjutab paljude inimeste ja perede igapäevaelu. „Valitsus on neid mõjusid kaalunud, kuid Venemaa tegevusest tulenev julgeolekuoht kaalub need üles ning Eesti inimeste ja riigi julgeolek on esmatähtis. Samal ajal peame hoidma piirialad elujõulisena ning aitama enim mõjutatud inimestel ja asutustel muutunud olukorraga kohaneda,“ rõhutas välisminister.
Välisministeerium soovitab tungivalt kõigil Venemaale reisimist täielikult vältida ning Venemaal viibivatel Eesti inimestel oma tagasitulek aegsasti kavandada. Pärast Eesti-Vene maanteepiiri ületamise peatamist tuleb kasutada teisi avatud marsruute, mis võivad olla senisest oluliselt pikemad ja kulukamad.
Eesti-Vene maanteepiiripunktide ületamise peatamisega seotud vastused korduma kippuvatele küsimustele on leitavad veebilehel kriis.ee.