Kolme mere algatus on Eesti jaoks oluline koostööformaat. 2020. aastal oli Eesti Kolme mere algatuse koordinaator ning võõrustas 19. oktoobril 2020 Kolme mere virtuaalset tippkohtumist ning 30. juunil 2020 algatuse välisministrite kohtumist. Eesti on liitunud ka Kolme mere algatuse investeerimisfondiga.
Eesmärgid
Kolme mere algatus sündis ühisest soovist arendada Euroopa Liidu põhja-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, et suurendada regiooni majanduskasvu ja kerksust. Algatuse käivitasid osalisriikide presidendid.
- Majanduskasv. Algatuse eesmärk on suurendada piirkonna majanduskasvu ja elanikkonna heaolu. Aktiivsem kaubavahetus ja teenuste osutamine regiooni sees ja naaberriikidega loob selleks võimalused ning tõstab maailma mastaabis kogu Euroopa konkurentsivõimet.
- Investorite suurem huvi. Kolme mere regiooni riigid paistavad Euroopa Liidu taustal juba aastaid silma keskmisest kõrgema majanduskasvuga ning pakuvad investoritele seeläbi potentsiaalselt keskmisest kõrgemat tootlust. Riikide ühine algatus ja poliitiline pühendumine kasvatab piirkonna atraktiivsust rahvusvahelisel finantsturul.
- Energiajulgeolek. Energiast on lisaks majandusküsimusele saanud ka strateegiline ja julgeolekuküsimus. Ühtne ja toimiv energiaturg ning vabadus valida erinevate tarnijate vahel suurendab avatud konkurentsi, tagab regiooni parema varustatuse ning suurendab energiajulgeolekut.
- Geopoliitika. Venemaa sõda Ukraina vastu on hüppeliselt kasvatanud regiooni riikide parema ühendamise strateegilist tähtsust. Piisavad taristuühendused liitlaste ja partnerite vahel tugevdavad NATO ja EL idatiiba ning võimaldavad edukamalt panustada Ukraina vastupanuvõimesse ja ülesehitamisse. Samuti kiirendada nii Ukraina kui ka Moldova kui EL kandidaatriikide integratsiooni piirkonna riikidega.
- Usaldusväärne ühendatus. Uute investeeringute tegemisel on plaan kasutada selle regiooni potentsiaali ja kogemust digilahenduste juurutamisel. See ei tähenda mitte üksnes eraldi digitaristu arendamist, vaid ka nutikate ja tänapäevaste lahenduste loomist andmevahetuses ja info tõhusamas kasutamises.
- Kliimaeesmärkide saavutamine. Efektiivsele ja piisavale taristule tuginev ühtne turg aitab liikuda madalama süsinikuemissiooni suunas ning saavutada süsinikuneutraalsust.
Ajalugu
Kolme mere koostööformaat loodi 2015. aastal Horvaatia presidendi Kolinda Grabar-Kitarovići ja Poola presidendi Andrzej Duda algatusel. Idee algatuseks andis Ameerika mõttekoda Atlantic Council oma raportis „Completing Europe“, milles juhiti tähelepanu investeeringute puudujäägile kolme mere vahel.
Esimene Kolme mere tippkohtumine toimus 2016. aastal Horvaatias Dubrovnikus. Kohtumine pani aluse iga-aastastele kõrgetasemelistele tippkohtumistele.
Teisel tippkohtumisel 2017. aastal Varssavis osales ka Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, kes kinnitas ühendriikide tugevat toetust algatusele ja selle eesmärkidele.
2018. aastal toimunud kolmanda tippkohtumise raames Bukarestis korraldati ka esimene Kolme mere ärifoorum. Esmakordselt lepiti kokku Kolme mere regiooni prioriteetprojektides.
Neljas Kolme mere tippkohtumine ja teine ärifoorum toimusid 2019. aastal Sloveenias Ljubljanas. Tutvustati Kolme mere algatuse prioriteetprojektide eduraportit.
Viies virtuaalne tippkohtumine ja veebifoorum toimusid 2020. aastal Tallinnas. Eesti tutvustas Kolme mere targa ühendatuse kontseptsiooni ja mõttepaberit. Ameerika Ühendriigid teatasid kavatsusest 3SI investeerimisfondi investeerida.
Kuuendat tippkohtumist ja kolmandat ärifoorumit võõrustas 2021. aastal Bulgaaria. Sofia tippkohtumise fookus oli energiajulgeolekul, ühenduvuste ning teadus- ja innovatsioonikoostöö arendamisel regioonis.
Seitsmes tippkohtumine ja neljas ärifoorum toimusid 2022. aastal Riias. Ukrainale anti algatuse partneri staatus. Ameerika Ühendriigid kinnitasid 300 mln USD paigutamise 3SI investeerimisfondi. Tippkohtumise eel leidis aset esimene 3SI kodanikuühiskonna foorum.
2023. aasta tippkohtumist võõrustas Rumeenia Bukarestis. Üritus keskendus Ukraina taristu ja ühenduste tugevdamisele Euroopaga ning regiooni vastupidavuse suurendamisele Venemaa sõja mõjudega kohanemisel. Kreeka liitus algatusega ja Moldova sai 3SI partnerriigi staatuse.
2024. aasta tippkohtumine toimus Vilniuses. Kohtumine keskendus sarnaselt 2023. aastaga Ukraina toetamisele ja Venemaa sõja mõjudega kohanemisele. Riigipead rõhutasid piiriüleste taristuprojektide eelisarendamise vajadust Kolme mere regioonis. Jaapanist sai 3SI strateegiline partner.
Järgmine, järjekorras kümnes 3SI tippkohtumine toimub 2025. aastal Poolas.
Kolme mere ärifoorumid ning investeerimisfond
Kolme mere algatuse ärifoorumitest on kujunenud iga-aastased sündmused, mis toovad kokku transpordi-, energeetika ja digivaldkonna ettevõtted, samuti finantsinstitutsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid, mis kolme mere regioonis tegutsevad või on huvitatud selle arengus osalemisest.
Kolme mere algatuse investeerimisfond on poliitilise algatuse majanduslik tugi. Kolme mere riikide ühine kavatsus on arendada regiooni taristut, mis omakorda vajab mahukaid investeeringuid. Ambitsioonikate infrastruktuuri projektide praktilist elluviimist toetabki fond. Kolme mere investeerimisfondi loomise kavatsuskiri allkirjastati 2018. aastal Bukaresti tippkohtumisel. Fond registreeriti 29.05.2019 Luksemburgis. Asutamislepingu allkirjastasid Poola riiklik arengupank Bank Gospodarstwa Krajowego ja Rumeenia ekspordi-impordi pank EximBank, kes olid ka esimesed investorid. Poola arengupank on fondi suurim investor.
16. aprillil 2020 liitus kolmanda investorina fondiga Eesti, investeerides 20 miljonit eurot. Fondiga liitumine aitab eelkõige suurendada kapitali saadavust Eesti taristuprojektidele ning Eesti ettevõtjate arendatavatele projektidele kolme mere regioonis. Pikas perspektiivis loob fond täiendava tõuke kapitaliturgude arendamisele ning toob piirkonda uusi rahvusvahelisi investoreid. Lisaks on oodata fondilt positiivset finantstootlust, kuna infrastruktuur on üks kiiremini arenevaid majandussektoreid Kesk- ja Ida-Euroopas.
Fondiga oodatakse liituma nii riike kui ka pensionifonde, erakapitali investeerimisfonde ja erainvestoreid. Kolme mere investeerimisfondil on küll liikmesriikide poliitiline toetus, kuid poliitikud selle tegevusse ei sekku ning investeerimisotsuseid ei mõjuta. Fondi juhitakse ärilistel alustel ehk investeerimisprojektide valikul lähtutakse majanduslikust tasuvusest.
Fondi esimesed investeeringud on läinud Poola raudteetaristuga/veduritega tegelevale firmale Cargounit, Austria taastuvenergiaarendajale Enery, Bulgaaria Burgase sadamale ja Eesti digitaristu ettevõttele Greenergy Data Centers OÜ, mis plaanib rajada Kesk- ja Ida-Euroopasse kestlikest põhimõtetest lähtuva andmeparkide võrgustiku.
Prioriteetprojektid
Kolme mere koostöö aluseks on regiooni infrastruktuuri prioriteetprojektide nimekiri, mis võeti vastu 2018. aastal Rumeenia tippkohtumisel. Nimekirja uuendatakse igal aastal, oma prioriteetprojektid on esitanud ka algatuse partnerid Ukraina ja Moldova ning nimekirjas on tänaseks kokku 143 prioriteetprojekti. Tallinna tippkohtumisel tutvustas Eesti uut interaktiivset prioriteetprojektide eduraportit, et projektide seis oleks kõigi jaoks lihtsasti nähtav.
Eesti esitatud prioriteetprojektid on:
Lisaks on nimekirjas Eesti jaoks oluline Balti elektrivõrkude sünkroniseerimine
Viimati uuendatud 15.08.2024
