Eesti lähtub oma välispoliitilises tegevuses inimõiguste kaitsel ja demokraatia edendamisel inimõigusdiplomaatia alustest ja tegevuskavast. Eesti inimõigusdiplomaatia põhitegevused on keskendunud kolmele valdkonnale:
- kõige haavatavamas olukorras rühmade, eelkõige naiste ja laste õiguste kaitsele;
- sõna- ja väljendus- ning internetivabadusele ning
- meediavabadusele; demokraatia edendamisele, sh võitlusele karistamatusega.
Inimõigusalaste konventsioonide täitmine
Eesti on ratifitseerinud alljärgnevad inimõiguste-alased rahvusvahelised konventsioonid ning esitanud ka nõutud aruanded:
New York 13.12.2006 - ühinemiskiri üle antud 30. mai 2012 - jõustus 29. juuni 2012 - RT II, 04.04.2012, 6
New York 10.12.1984 - ühinemiskiri üle antud 21. oktoober 1991 - jõustus 20. november 1991 - RT II 1994/14-15/44
New York 18.12.1979 - ühinemiskiri üle antud 21. oktoober 1991 - jõustus 20. november 1991 - (RT II 1995/5-6/31)
New York 16.12.1966 - ühinemiskiri üle antud 21. oktoober 1991 - jõustus 21. jaanuar 1992 - (RT II 1993/10-11/13)
New York 20.11.1989 - ühinemiskiri üle antud 21. oktoober 1991 - jõustus 20. november 1991 - (RT II 1996/16/56)
New York, 25. mai 2000 – jõustus 12. märts 2014 - RT II, 08.01.2014, 2
New York 21.12.1965 - ühinemiskiri üle antud 21. oktoober 1991 - jõustus 20. november 1991 - RT II 2010, 8, 0
Strasbourg 1. veebruar 1995 - Ratifitseeritud 21.11.96 - President kuulutas välja - deponeeritud 6. jaanuar 1997 - jõustus 1. veebruar 1998 - RT II 1996/40/154
New York 16. detsember 1966 - ühinemiskiri üle antud 21. oktoober 1991 - jõustus 21. jaanuar 1992 - RT II 1993/10-11/11
Inimõiguste korraline ülevaatus loodi 2006. aastal ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 60/251. Selle käigus hinnatakse ÜRO liikmesriikide inimõigusalaste standardite ja kohustuste täitmist.
Riigid esitavad inimõiguste aruande ÜRO-le iga viie aasta järel.
ÜRO Inimõiguste Nõukogu
ÜRO Inimõiguste Nõukogu (IÕN) on valitsustevaheline keham, mille ülesandeks on seista inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest maailmas.
IÕN koosneb 47 liikmesriigist, kes valitakse salajasel hääletusel ÜRO Peaassambleel New Yorgis. IÕN asutati ÜRO Peaassamblee otsusega 15. märtsil 2006. IÕN peab aastas kolm regulaarset istungjärku kestusega kokku 10 nädalat (4+3+3). Kui inimõiguste olukord mõnes maailma riigis seda nõuab, võib IÕN lisaks korralistele istungitele kokku kutsuda ka erakorralise istungi.
Inimõiguste nõukogu tööd toetab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku amet, kes jälgib inimõiguste rikkumisi maailmas ning koostab sellekohaseid aruandeid. Ametil on erinevates riikides harukontorid, et abistada kohapeal inimõiguste kaitse struktuuri loomist. Samuti toetab amet IÕNi ellu kutsutud inimõiguste ekspertide tööd. Alates 2022. aasta oktoobrist on inimõiguste ülemvolinik Volker Türk. Ülemvolinik annab aru ÜRO Peaassambleele ja inimõiguste nõukogule. Eesti toetab inimõiguste kõrge voliniku ametit ka rahaliselt.
Eesti Inimõiguste Nõukogu liikmena
Eesti on Inimõiguste Nõukogu liige 2026–28. Esmakordselt oli Eesti ÜRO Inimõiguste Nõukogu (IÕN) liige 2013–2015. Eesti keskendus naiste ja laste õigustele, sooaspekti arvestamisele konfliktilahenduses, võitlusele karistamatuse vastu, põlisrahvaste õigustele ja väljendusvabadusele, internetivabadusele ning kodanikuühiskonna suuremale kaasamisele valitsemisse; seisime samuti LGBT õiguste eest. Nõukogu liikmena osalesime inimõiguste kaitsmisega seotud algatustes riikide suhtes, kus inimõigusi laialdaselt rikutakse.
Üldine inimõiguste olukorra ülevaatus ÜRO Inimõiguste Nõukogus
Üldine korraline inimõiguste olukorra ülevaatus (Universal Periodic Review ehk UPR) loodi 2006. aastal ja selle protsessi eesmärk on hinnata inimõigusalaste standardite ja kohustuste täitmist ÜRO liikmesriikides.
Eesti UPRi puudutav informatsioon on kättesaadav ÜRO inimõiguste ülemvoliniku veebilehel.
Meediavabaduste Koalitsioon
Meediavabaduse Koalitsioon loodi 2019. aasta juulis. Eesti on üks Meediavabaduse Koalitsiooni asutajariikidest ja juhtivkogu (Executive Group) liige. Alates 2023. aasta juulist on Eesti ka Meediavabaduse Koalitsiooni kaaseesistuja, mida juhtisime kuni 2024. aasta jaanuarini koos Hollandiga ning edasi koos Saksamaaga.
Koalitsiooni eesmärk on seista meediavabaduse eest kodus ja välismaal ning toetada ja tugevdada ajakirjanike ja meediatöötajate turvalisust. Meediavabaduste Koalitsioon toimib partnerlusena liikmesriikide, kodanikuühiskonna esindajate (Consultative Network) ja õigusnõunike (High Level Panel of Legal Experts) vahel. Koalitsiooni liikme ja kaaseesistujana rõhutame, et meediavabadus on demokraatliku ühiskonna nurgakivi.
Naiste ja tüdrukute/laste õigused
Naiste ja laste õigused on osa Eesti inimõigusdiplomaatia temaatilistest prioriteetidest. Keskendume soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele, naiste ja tüdrukute võimestamisele ning võitlusele seksuaal- ja soopõhise vägivallaga. Osaleme erinevate teemaga tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide, sh ÜRO kehamite töös ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ (Women, Peace and Security) aruteludes. Eesti on resolutsiooni eesmärkide saavutamiseks vastu võtnud kolm riiklikku tegevuskava aastateks 2010-2014, 2015-2019 ja 2020-2025. Perioodi 2020-2025 vahearuanne on leitav siit.
Lapse õiguste kaitsmisel keskendub eesti hariduse kättesaadavusele, võitlusele vägivallaga, lapse füüsilise karistamise ja muu kehalise väärkohtlemise keelustamisele ning lapse õiguste kaitsmisele digiühiskonnas.
