Schengeni ala liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari.
Rohkem infot Schengeni ala kohta Euroopa Nõukogu kodulehel ja Euroopa Komisjoni kodulehel.
Lühiajaline viisa (C-viisa) on Schengeni viisa, mida võib anda Schengeni ala läbimiseks transiidi eesmärgil või seal kavandatud viibimiseks kestusega kuni 90 päeva mis tahes 180 päeva jooksul. C-viisa võib anda ühe- või mitmekordseks sisenemiseks ning viisa kehtivusaeg ei või olla pikem kui viis aastat.
Lennujaama transiidiviisa (A-viisa) on Schengeni viisa, mida võib anda sisenemiseks Schengeni liikmesriigi lennujaama rahvusvahelisse transiiditsooni, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks järgmisesse transiit- või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õigus siseneda. Lennujaama transiidiviisa ei anna õigust Schengeni alale sisenemiseks ja seal viibimiseks.
Riigid, kelle kodanikelt nõutakse lennujaama transiidiviisat kõikide liikmesriikide territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimisel, on:
Afganistan, Bangladesh, Kongo Demokraatlik Vabariik, Eritrea, Etioopia, Ghana, Iraan, Iraak, Nigeeria, Pakistan, Somaalia ja Sri Lanka.
Liikmesriikide täiendavad nõuded nende territooriumitel asuvate lennujaamade transiidialade läbimiseks (Komisjoni koduleht)
Lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud:
- isikud, kellel on Schengeni liikmesriigi poolt väljastatud kehtiv viisa või elamisluba
- isikud, kellel on Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Kanada, Jaapani või USA kehtiv viisa
- isikud, kellel on Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi poolt väljastatud kehtiv elamisluba
- isikud, kellel on Andorra, Kanada, Jaapani, San Marino või USA elamisluba, mis tagab tingimusteta tagasivõtmise
- EL, EMP ja Šveitsi perekonnaliikmed
- diplomaatilise passi kasutajad
- lennumeeskonna liikmed, kes on Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni osalisriigi kodanikud
Schengeni viisa taotlemine
Eesti välisesindused juhinduvad Schengeni viisataotluste läbivaatamisel viisaeeskirjast (konsolideeritud tekst). Eeskiri sätestab lühiajaliseks viibimiseks ja lennujaama transiidiks läbi Schengeni ala väljastatavate viisade andmise menetlused ja tingimused.
Vastavalt EL Nõukogu rakendusotsusele (EL) 2021/1781 on ajutiselt peatatud teatavate viisaeeskirja sätete kohaldamine Gambia kodanike suhtes.
Viisataotlus tuleb esitada sellele Schengeni liikmesriigile, mis on reisi sihtkoht:
- kui soovite külastada vaid ühte liikmesriiki, siis sellele liikmesriigile, mis on reisi sihtkoht
- kui soovite külastada mitut liikmesriiki või kui kahe kuu jooksul on kavas mitu eraldi külastust, siis sellele liikmesriigile, mis on reisi peamine sihtkoht (kus viibitakse kõige rohkem päevi või milline liikmesriik on seotud kavandatud reisi peamise eesmärgiga)
- kui reisi peamist sihtkohta ei ole võimalik selgeks teha, siis sellele liikmesriigile, mille välispiiri Schengeni alale sisenemiseks ületatakse esimesena
- transiidi eesmärgil antava viisa korral - kui läbite vaid ühte liikmesriiki, siis sellele liikmesriigile, kelle territooriumi läbite, või kui läbite mitut liikmesriiki, siis sellele liikmesriigile, kelle välispiiri kaudu sisenete Schengeni alale
- lennujaama transiidiviisa korral sellele liikmesriigile, kelle territooriumil transiidilennujaam asub või kelle territooriumil asub esimene transiidilennujaam
Viisataotlus esitatakse riigis, kus on viisataotleja seadusjärgne elukoht.
Kui teie reisi sihtkoht on Eesti, tuleb viisataotlus esitada teie elukohariigis asuvale viisasid menetlevale Eesti välisesindusele või Eestit esindavale liikmesriigi välisesindusele.
Eesti aukonsulid viisataotlusi ei menetle ja viisasid ei väljasta.
Kui teie elukohariigis viisasid menetlev Eesti välisesindus puudub ning Eestil ei ole sõlmitud ka esinduslepingut, siis võib taotluse esitada ükskõik millisele viisasid väljastavale Eesti välisesindusele. Eelnevalt palume võtta ühendust selle Eesti välisesindusega, kus viisat taotlema asutakse.
Viisataotluse esitamiseks on vajalik eelnev aja broneerimine interneti kaudu. Iga taotleja jaoks, sealhulgas alaealised lapsed, tuleb broneerida eraldi aeg.
Viisataotluste vastuvõtmisel teevad Eesti välisesindused koostööd välise teenuseosutajaga VF Worldwide Holdings Ltd (VFS Global) 15 riigis (Ameerika Ühendriigid, Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Egiptus, Hiina, Iisrael, India, Jaapan, Kanada, Kasahstan, Türgi, Ukraina, Valgevene, Venemaa Föderatsioon, Ühendkuningriik).
Viisataotlus tuleb esitada isiklikult. Põhjendatud juhtudel võib konsul teha viisataotlejaga intervjuu telefoni teel või kutsuda viisataotleja vestlusele. Samuti võib konsul nõuda ka selliste lisadokumentide esitamist, mida ei ole lisadokumentide nimekirjas loetletud.
Viisataotluse esitamisel kogutakse viisataotleja biomeetrilised andmed – foto, mis skaneeritakse või tehakse taotluse esitamise ajal ning hõivatakse 10 sõrmejälge. Sõrmejälgi ei hõivata kui need on antud seoses varasema Schengeni viisa taotlusega ja sellest on möödas vähem kui 59 kuud.
Sõrmejälgede andmise nõudest on vabastatud:
- alla 12-aastased lapsed
- isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta
- riigipead või valitsusjuhid ning valitsuse liikmed ja nendega koos reisivad abikaasad ja nende ametliku delegatsiooni liikmed, kui nad on saanud ametliku küllakutse liikmesriigi valitsustelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt
- monarhid ja kuningliku perekonna teised kõrged liikmed, kui nad on saanud ametliku küllakutse liikmesriikide valitsustelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt
Viisataotlus tuleb esitada vähemalt 15 kalendripäeva enne reisi algust.
Viisataotluse saab esitada maksimaalselt 6 kuud enne reisi algust, tööülesandeid täitvad meremehed võivad taotluse esitada 9 kuud enne reisi algust.
Otsus viisataotluse kohta tehakse reeglina 15 kalendripäeva jooksul taotluse välisesinduses vastuvõtmisest. Kui taotlust on vaja põhjalikumalt läbi vaadata, võib otsuse tegemise tähtaega pikendada 45 kalendripäevani.
Vastavalt viisaeeskirja artiklile 22 kohaldatakse teatud kolmanda riikide kodanike või teatud kategooriasse kuuluvate kolmanda riikide kodanike viisataotluste läbivaatamisel eelnevat konsulteerimist teiste liikmesriikidega. See protsess võib kesta kuni 7 kalendripäeva.
Viisa kättesaamisel kontrollige, kas kõik sellel esitatud andmed on õiged.
Viisa andmisest keeldutakse kui viisa andmise tingimused ei ole täidetud. Otsus viisa andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale viisaeeskirja standardvormi kasutades.
Viisa tühistatakse, kui pärast viisa andmist selgub, et juba viisa andmise ajal ei olnud viisa andmise tingimused täidetud.
Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui pärast viisa andmist selgub, et viisa andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud.
Täiendavate dokumentide loetelu sõltub riigist, kus viisataotlus esitatakse.
Viisa taotlemisel tuleb esitada:
- nõuetekohaselt täidetud, prinditud ja allkirjastatud viisataotlusankeet. Iga viisataotleja kohta tuleb täita ja esitada eraldi taotlusankeet. Alla 18-aastase lapse viisataotluse peab allkirjastama lapsevanem või seaduslik eestkostja
- reisidokument (pass),
- mille kehtivusaeg lõpeb vähemalt kolm kuud pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud lahkumise kuupäeva või mitme külastuse korral pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud viimase lahkumise kuupäeva,
- mis sisaldab vähemalt kahte vaba lehekülge ja
- mis on väljastatud viimase kümne aasta jooksul
Vaata nimekirja reisidokumentidest, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa (Euroopa Komisjoni koduleht)
- foto
- reisi- ja tervisekindlustus, mille minimaalne kindlustuskate on 30 000 eurot. Kindlustus peab kehtima vähemalt esimese kavandatava külastusaja jooksul ja kogu Schengeni alal. Kindlustust ei pea esitama diplomaatilise passi kasutajad, EL, EMP või Šveitsi kodaniku pereliikmed ning need ÜK kodaniku pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse väljaastumislepingut (kui viisataotlejale kohaldub direktiiv 2004/38/EÜ), lennujaama transiidiviisa (A-viisa) taotlejad
- juhul, kui alla 18-aasatane laps reisib üksi või koos täiskasvanuga, kes ei ole tema eestkostja või koos ühe vanemaga, siis vastavalt ühe või mõlema vanema nõusolek
- juhul, kui riigilõiv on tasutud pangaülekandega, siis riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus
- täiendavad dokumendid, mis tõendavad:
- kavandatud reisi eesmärki
- majutust või majutuskulude katmiseks piisavate vahendite olemasolu
- piisavate rahaliste vahendite olemasolu kavandatud viibimise ajaks ja tagasipöördumiseks päritoluriiki. Piisavate rahaliste vahendite määr iga Eestis viibida lubatud päeva kohta on 70 eurot.
Täiendavad dokumendid võivad olla järgmised:
Ärireisi puhul:
- ettevõtte või asutuse kutse osalemiseks kaubandus-, tööstus- või tööalastel nõupidamistel, konverentsidel või üritustel
- muud dokumendid, mis tõendavad äri- või tööalaste suhete olemasolu
- vajaduse korral messide ja kongresside piletid
- äriühingu äritegevust tõendavad dokumendid
- äriühingus taotleja tööalast staatust tõendavad dokumendid
Õpingute või muu koolitusega seotud reiside puhul:
- tõend haridusasutuse nimekirja kandmise kohta kutseõppe- või teoreetilistel kursustel osalemiseks baas- või täiendkoolituse raames
- üliõpilaspiletid või tunnistused kursuste kohta, millel osaletakse
Turismireisi või isiklikel põhjustel tehtava reisi puhul:
- majutusega seotud dokumendid:
- küllakutse võõrustajalt, kui peatutakse võõrustaja juures
- dokument majutusettevõttelt või mis tahes muu asjakohane dokument, mis tõendab kavandatavat majutust
- reisi teekonnaga seotud dokumendid:
- organiseeritud reisi broneeringu kinnitus või kavandatavaid reisiplaane käsitlev muu asjakohane dokument
- transiidi korral: viisa või muu luba kolmandasse sihtriiki sisenemiseks; piletid reisi jätkamiseks
Poliitika-, teadus-, kultuuri- ja spordialaste või religioossete üritustega seoses või muudel põhjustel tehtava reisi puhul:
- kutsed, piletid, tõendid nimekirja kandmise kohta või programmid, milles on (võimaluse korral) märgitud võõrustava organisatsiooni nimi ja viibimise kestus, või muud reisi eesmärki käsitlevad asjakohased dokumendid
Reiside puhul, kus ametlike delegatsioonide liikmed osalevad asjaomase kolmanda riigi valitsusele saadetud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid liikmesriigi territooriumil:
- asjaomase kolmanda riigi ametiasutuse kiri, milles kinnitatakse, et taotleja kuulub ametlikku delegatsiooni, mis reisib liikmesriiki eesmärgiga osaleda eespool nimetatud üritustel, koos ametliku kutse koopiaga
Meditsiinilistel põhjustel toimuva reisi puhul:
- meditsiiniasutuse ametlik dokument, millega tõendatakse, et arstiabi tuleb osutada kõnealuses meditsiiniasutuses, ja tõend, et on olemas piisavad rahalised vahendid ravi eest tasumiseks
Dokumendid, mis võimaldavad hinnata taotleja kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt:
- tagasisõidu- või edasi-tagasi pileti broneering
- tõendid rahaliste vahendite olemasolu kohta elukohariigis
- tõendid töötamise kohta: pangakonto väljavõtted
- tõendid kinnisvara omamise kohta
- tõendid sidemete kohta elukohariigiga: perekondlikud sidemed; ametialane seisund
Taotleja perekonnaga seotud dokumendid:
- vanema õigusi teostava isiku või seadusliku eestkostja nõusolek (juhul kui alaealine ei reisi nendega koos)
- tõendid perekondlike sidemete kohta võõrustava/küllakutsuva isikuga
Täiendavate dokumentide loetelu sõltub riigist, kus viisataotlus esitatakse. Riikide kohta, kus Eesti välisesindused menetlevad Schengeni viisataotlusi, vaata täpsemat infot nimekirjast.
Riigipõhised dokumentide nimekirjad
Viisataotlus on vastuvõetav, kui täidetud on järgmised tingimused:
- taotlus on esitatud vähemalt 15 kalendripäeva enne ning mitte varem kui kuus kuud enne plaanitavat reisi (oma tööülesandeid täitvate meremeeste puhul maksimaalselt üheksa kuud enne kavandatud külastuse algust)
- taotleja on esitanud taotlusankeedi
- taotleja on esitanud reisidokumendi,
- mille kehtivusaeg lõpeb vähemalt kolm kuud pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud lahkumise kuupäeva või mitme külastuse korral pärast liikmesriikide territooriumilt kavandatud viimase lahkumise kuupäeva,
- mis sisaldab vähemalt kahte vaba lehekülge ja
- mis on väljastatud viimase kümne aasta jooksul
- taotleja on esitanud foto
- taotleja biomeetrilised andmed on kogutud
- viisatasu on makstud
Riigilõiv tasutakse viisataotluse läbivaatamise eest. Riigilõivu tasumine ei garanteeri viisa saamist ning riigilõiv ei kuulu tagastamisele juhul, kui viisa andmisest keeldutakse.
Kui viisataotlus esitatakse välise teenuseosutaja kaudu, tuleb tasuda ka välise teenuseosutaja teenustasu.
Viisataotluse esitamisel peavad kõik tasud olema täielikult makstud.
Riigilõivu saab maksta pangaülekandega (täpsemalt vaata allpool). Välispangast makstes võib riigilõivu laekumine võtta aega kuni 2 nädalat.
| Schengeni viisa | 90 eurot |
| Schengeni viisa 6 – 11-aastastele (k.a) lastele | 45 eurot |
| Schengeni viisa alla 6-aastastele lastele | tasuta |
| Albaania, Armeenia, Aserbaidžaani, Bosnia ja Hertsegovina, Gruusia, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Ukraina ja Valgevene kodanikele (EL viisalihtsustuslepingu alusel) | 35 eurot |
| Ukraina ja Valgevene kodanikele kiirviisa (EL viisalihtsustuslepingu alusel) | 70 eurot |
| Cabo Verde kodanikele (EL viisalihtsustuslepingu alusel) |
|
Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
- alla 6-aastased lapsed
- õpingute või täiendusõppe eesmärgil reisivad õpilased, üliõpilased ja kraadiõppe üliõpilased ning nendega kaasas olevad õpetajad
- teadlased, kes reisivad teadusliku uurimistegevuse eesmärgil nagu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määratletud soovituses 2005/761/EÜ
- kuni 25 aasta vanused mittetulundusühingu esindajad, kes osalevad mittetulundusühingu korraldatud seminaril, konverentsil, spordi-, kultuuri- või haridusüritusel
- Eesti kodaniku abikaasa, registreeritud elukaaslane, alaealine laps ja täisealine laps, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, kui ta reisib Eesti kodaniku juurde või temaga koos
- EL, EMP või Šveitsi kodaniku pereliikmed ning need ÜK kodaniku pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse väljaastumislepingut, kui viisataotlejale kohaldub direktiiv 2004/38/EÜ
- isikud, kes saabuvad Eestisse Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Kaitseväe juhataja kutsel põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel
- isikud Vabariigi Valitsuse otsusega või Vabariigi Valitsuse sõlmitud rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õigusaktis või rahvusvahelise kohustusega ette nähtud juhul või rahvusvahelise tava kohaselt
- teatud viisataotlejate kategooriad vastavalt viisalihtsustuslepingutele
Riigilõivu tasumine pangaülekandega
Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi kontodele järgmiste rekvisiitidega.
Makse saaja: Rahandusministeerium
| Pank | Arvelduskonto number | BIC ehk SWIFT kood |
|---|---|---|
| SEB Pank | EE891010220034796011 | EEUHEE2X |
| Swedbank | EE932200221023778606 | HABAEE2X |
| Luminor Bank AS | EE701700017001577198 | RIKOEE22 |
| LHV Pank | EE777700771003813400 | LHVBEE22 |
Viitenumber: 2900073630
Kui välisriigi maksekorraldusel viitenumbri täitmise võimalus puudub, tuleb viitenumber märkida selgituse lahtrisse.
Makse selgitus: Viisataotluste läbivaatamine, taotleja ees- ja perekonnanimi
Viitenumber ja makse selgitus on maksekorraldusel kohustuslikud väljad.
Enam- või valesti makstud riigilõivu tagastamise kohta vaata siit
Kui esitad viisataotluse Politsei- ja Piirivalveametis (PPA), siis vaata riigilõivu maksmiseks vajalikke andmeid (sh viitenumbrit) PPA kodulehelt.
1. jaanuarist 2021 on Ühendkuningriigi (ÜK) kodanikud EL-i õiguse tähenduses kolmanda riigi kodanikud, kuid väljaastumislepingu kohaselt saavad Eestis või teistes EL-i liikmesriikides EL-i õiguse alusel elanud ÜK kodanikud jätkata elamist samade õiguste alusel mis varem. Samuti saavad Eestis elavate ÜK kodanike pereliikmed ka edaspidi tulla Eestis elava ÜK kodaniku juurde samadel tingimustel mis varemgi.
Liikmesriigid annavad kõik võimalused vajalike viisade omandamiseks Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini, Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi kodanike pereliikmetele, kelle suhtes kohaldub väljaastumisleping (edaspidi EL kodanik).
Direktiivi 2004/38/EÜ (konsolideeritud tekst) kohaldatakse kõigi nende EL kodanike suhtes, kes liiguvad liikmesriiki või elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, ning nende pereliikmete suhtes, kes on nendega kaasas või ühinevad nendega.
EL kodaniku pereliikmeks loetakse:
- abikaasa
- partner, kellega liidu kodanik on sõlminud liikmesriigi õigusaktide kohaselt registreeritud kooselu, kui vastuvõtva liikmesriigi õigus käsitleb registreeritud kooselu abieluga võrdsena, kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi asjaomastes õigusaktides sätestatud tingimustega
- EL kodaniku laps (alla 21-aastane või ülalpeetav täisealine laps) ja EL kodaniku abikaasa või partneri laps (alla 21-aastane või ülalpeetav täisealine laps)
- EL kodaniku ja EL kodaniku abikaasa või partneri ülalpeetavad vanemad
Ülalpeetavaks loetakse isikut, kes elab EL kodanikuga koos ühises majapidamises ning kellel puudub iseseisev sissetulek.
Leibkonnaliikmeks loetakse isikut, kes elab EL kodanikuga ühises majapidamises ning kellel on iseseisev sissetulek.
Pane tähele! Direktiivis toodud lihtsustatud menetlus ei kohaldu juhul, kui olete Eesti kodanik ja teie pereliikmed soovivad reisida koos teiega või teie juurde Eestisse.
Teil võib olla õigus taotleda tasuta ja kiirendatud viisamenetlust, kui vastate järgmistele kriteeriumidele:
- olete EL kodaniku pereliige; ja
- et EL kodanik reisib või elab muus liikmesriigis kui see, mille kodanik ta on; ja
- olete EL kodanikuga kaasas või plaanite temaga ühineda Schengeni sihtriigis.
Kui arvate, et teil on õigus tasuta ja kiirendatud viisamenetlusele, peate viisataotluse esitamisel tõendama, et vastate nendele kriteeriumidele.
Kui teile kohaldub direktiiv 2004/38/EÜ, siis tuleb viisa taotlemisel esitada:
- nõuetekohaselt täidetud, prinditud ja allkirjastatud viisataotlusankeet. Iga viisataotleja kohta tuleb täita ja esitada eraldi taotlusankeet. Alla 18-aastase lapse viisataotluse peab allkirjastama lapsevanem või seaduslik eestkostja
- reisidokument (pass)
- foto
- juhul, kui alla 18-aastane laps reisib üksi või koos täiskasvanuga, kes ei ole tema eestkostja või koos ühe vanemaga, siis vastavalt ühe või mõlema vanema nõusolek
- dokumendid, mis tõendavad, et olete soodustatud isik direktiivi mõistes (näiteks koopia EL kodaniku isikuttõendavast dokumendist, dokumendid, mis tõendavad sugulust (abielu- või sünnitunnistus jms), viisataotleja ülalpeetavust, tõsiseid tervislikke põhjuseid, kooselu kestust jms)
- konsulil on õigus küsida täiendavaid dokumente, mis näitavad, et Eesti on pädev liikmesriik (Eesti on reisi sihtkoht) ning et te esitate viisataotluse riigis, kus on teie seadusjärgne elukoht
- konsulil on õigus nõuda dokumentide esitamist legaliseeritult või apostilliga ning ka dokumentide tõlget
Teadmiseks
EL on sõlminud viisalihtsustuslepingud teatud ELi mittekuluvate riikidega.
Lihtsustatud menetlus viisade väljastamiseks hõlmab järgmist:
- täiendavate dokumentide suhtes esitatavate nõuete lihtsustamine
- lõivu vähendamine või kaotamine teatavate taotlejate kategooriate puhul
- viisataotluste kiirem menetlemine
- sätted pikendatud kehtivusega mitmekordsete viisade väljastamise kohta
EL võib viisalihtsustuslepingu peatada, kui kolmas riik ei vasta enam lepingus määratud tingimustele. Sellisel juhul kohaldatakse ELi viisaeeskirja üldreegleid.
Peatamise võib algatada ELi liikmesriik või Euroopa Komisjon. Praegu on osaliselt või täielikult peatatud lepingud järgmiste riikidega – Venemaa, Valgevene.
Viisalihtsustuslepingud (Euroopa Komisjoni kodulehel)
Schengeni alal on lubatud viibida kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Lühiajalise viisa alusel lubatud viibimisaja arvutamise põhimõte on sarnane viisavaba viibimisaja põhimõttele.
180-päevane periood (ajavahemik) on liikuv ning sõltub kontrollimise kuupäevast. Lubatud viibimisaja kontrollimiseks arvutatakse tagasi kontrollimise kuupäevale eelnev 180-päevane periood. Kui isik on sellel ajavahemikul juba viibinud Schengeni alal, siis lahutatakse viibitud päevade arv maha viisa alusel lubatud päevade arvust. Schengeni alal viibimise kestuse arvestamisel ei võeta arvesse elamisloa või pikaajalise viisa alusel viibimist.
Lubatud viibimisaja arvutamise kalkulaator (Euroopa Komisjoni kodulehel)
Schengeni viisa ei anna automaatselt õigust siseneda Schengeni alale. Viisaomanik peab välispiiril tõendama, et ta täidab Schengeni piirieeskirjades (konsolideeritud tekst) sätestatud sisenemise tingimusi, näiteks teavet elatusvahendite olemasolu, Schengeni alal viibimise aja ja külastamise põhjuse kohta.
Mõnel juhul võidakse viisa omanikku sellise kontrolli tulemusel Schengeni alale mitte lubada.
Vaata lisaks ka küsimusi piirületusest Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel.
Taotlejal on võimalik esitada kaebus kas seoses välisesinduse või välise teenuseosutaja viisakeskuse töötajate käitumisega või Schengeni viisa taotlemise protsessiga.
Kaebuse saab esitada Välisministeeriumi konsulaarosakonnale e-posti aadressil [email protected].
Juhime tähelepanu, et kaebust ei saa esitada viisa andmisest keeldumise, viisa kehtetuks tunnistamise või viisa tühistamise otsuse vaidlustamiseks, vaid selleks tuleb esitada vaideavaldus. Vaidlustamise infot vaata siit
Mis on VIS
Schengeni riikides lühiajalise viibimise viisataotluste käsitlemiseks on Euroopa Liidus loodud viisataotlejate viisataotluses sisalduvate isikuandmete, sõrmejälgede ja näokujutiste keskregister. Viisainfosüsteem (VIS) Euroopa Komisjoni kodulehel.
Mis on SIS
Schengeni infosüsteem (SIS) on kõige laialdasemalt kasutatav ja suurim julgeoleku- ja piirihaldusteabe jagamise süsteem Euroopas. Kuna Euroopas ei ole Schengeni riikide vahel sisepiire, asendab SIS piirikontrolli ning on ELi ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide piirivalve-, immigratsiooni-, politsei-, tolli- ja õigusasutuste jaoks kõige tõhusam koostöövahend. Schengeni infosüsteem (SIS) Euroopa Komisjoni kodulehel.
Eestis teostab järelevalvet selle üle, et ametiasutused järgiksid andmete töötlemisel ja kogumisel allpool toodud nõudeid, Andmekaitse Inspektsioon.
Kui soovite saada teada, millised teid puudutavad andmed on VISi või SISi lisatud või taotleda andmete parandamist või kustutamist, saate esitada taotluse Andmekaitse Inspektsioonile või Politsei- ja Piirivalveametile (asutusele, kes vastutab teie andmete töötlemise eest).
Kontaktid:
Andmekaitse Inspektsioon – info[a]aki.ee
Politsei- ja Piirivalveamet – ppa[a]politsei.ee
Rohkem infot Andmekaitse Inspektsiooni kodulehel
Seotud viited
Viimati uuendatud 27.12.2024