Tallinna mehhanismi eesmärk
Eesti, Kanada, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Poola, Rootsi, Ukraina, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid lõid süsteemi, mille eesmärk on tugevdada koordineeritud küberabi andmist Ukrainale tsiviilvaldkonnas. Kava lepiti kokku 30. mail Tallinnas ning see käivitati ametlikult 20. detsembril 2023 Tallinna mehhanismi nime all.
Olulisus
Varem anti Ukrainale abi peamiselt juhupõhiselt. Tallinna mehhanism võimaldab Ukrainal oma vajadusi süstemaatilisemalt määratleda ning viia need vastavusse doonorite võimekustega, tagades sidusa ja koordineeritud toe. Venemaa küberrünnakud jätkuvad ning mehhanism on loodud pikaajalise algatusena, et tugevdada Ukraina valmisolekut ja vastupanuvõimet küberohtudele.
Liikmed
Mehhanismil on praegu 15 liiget. Itaalia liitus 2024. aastal, Soome ja Norra 2025. aastal ning Tšehhi 2026. aastal. Korea Vabariik, NATO, Maailmapank ja Euroopa Liit osalevad vaatlejatena ning võivad tulevikus liituda ka liikmetena. 2026. aasta esimesel poolel on juhtivriik Ühendkuningriik, millele järgneb Itaalia.
Struktuur ja koordineerimine
Mehhanismil on projektibüroo Kiievis (TMPO), mis loodi Eesti toetusel ning mida rahastavad praegu Ühendkuningriik ja Itaalia. Eesti on projekti juurde lähetanud ka koordinaatori. TMPO on Eesti rahastusel käivitanud Tallinna mehhanismi platvormi, mille eesmärk on toetada pikaajalist kübervastupidavust ja koostöö koordineerimist.
Eesti panus
Eesti on eraldanud 2026. aasta arengukoostöö eelarvest 750 000 eurot ning kavatseb seda toetuse taset säilitada.
Tallinna mehhanism toimib paralleelselt IT-koalitsiooniga, mis keskendub Ukraina sõjalise valdkonna digi- ja kübervajadustele.
