Põhjmaade Ministrite Nõukogu esindused
Esinduse ülesandeks on tutvustada laialdaselt Põhjamaade koostööd ning hallatada kõiki koostööprojekte ja -programme. PMNi projekte ja toetusi saavad taotleda nii avalik kui erasektor ning kodanikuühiskonna organisatsioonid. PMN eesmärgiks on koostöövõrkude loomise ja toetamise kaudu tõsta Põhja-Balti piirkonna konkurentsivõimet maailmas. PMN tööd juhib üks viiest liikmesriigist rotatsiooni alusel (üldjuhul on kokku lepitud järjekord Taani, Soome, Norra, Rootsi, Island). PMN Eesti esinduse juht on alates 2023. aasta augustist Maria Gratschew; Tartu filiaali juhib Madis Kanarbik.
Koostöö
Põhjmaade Ministrite Nõukogu ja Baltimaade koostöö aluseks on viie aasta tagant uuendatavad koostöösuunised (guidelines). Suunistega on määratletud koostöö fookusteemad, milleks on:
- Haridus, teadus ja innovatsioon
- Ettevõtlus, klastrite koostöö ning loomemajandus
- Keskkond, kliima ja energia
- Heaoluriigi väljakutsed, sh. piiriülesed küsimused, mis mõjutavad nii Balti- kui Põhjamaid, nagu demograafilised muudatused, migratsioon, organiseeritud kuritegevus, inimkaubandus
PMN-Balti koostöö on liikunud järjest enam võrdsetele alustele, abiandja-abisaaja suhtest on saanud võrdsetel alustel partnerlus (50/50 rahastamisega). Praktiline koostöö toimib läbi ühiste Põhja-Balti koostööprogrammide ja -projektide.
Läbiviidud projektide fookuses on olnud eelkõige keskkond, säästlik areng, haridus, teadus, loomemajandus ja kultuur. PMN on toetanud sõltumatu venekeelse meedia arengut Eestis (ETV+ programmide ettevalmistus). PMN esinduse tähelepanu on olnud ka heaoluühiskonna väärtuste ja väljakutsete teemal (võitlus inimkaubandusega, sooline võrdõiguslikkus jms) ning regionaalsel koostööl (rahvastiku areng, ränne).
Lisaks on PMN Eesti esindus korraldanud suuremaid ja väiksemaid kultuurifestivale nagu Põhjamaade raamatukogunädal ja Põhja-Baltimaade kirjandusfoorum. Traditsiooniliseks on muutunud rände- ja energiakonverentsid.
