Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal. Kaubanduspoliitilistes teemades on Euroopa Liidu liikmesriikide esindusõigus rahvusvahelistes kaubandusläbirääkimistes delegeeritud Euroopa Komisjonile. Euroopa Liidu sisestes WTO-ga seonduvate küsimuste aruteludes osaleb Eesti Brüsselis Euroopa Liidu Nõukogu kaubanduskomitees ja mitmete teiste temaatiliste töörühmade tegevuses.
Miks on WTOsse kuulumine Eesti jaoks oluline?
- WTO on ainus rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb riikidevaheliste siduvate kaubandusreeglite loomisega. Eesti toetab liberaalset ja reeglitel põhinevat stabiilset kaubandussüsteemi, mille keskmes on WTO. WTO eeskirjad kaitsevad liikmesriike diskrimineerivate meetmete eest ja tagavad, et kaubanduse kaitse põhineb mitmepoolselt kokkulepitud põhimõtetel.
- WTOs toimuvad mitmepoolsed kaubandusläbirääkimised. WTO tagab foorumi oma liikmete vaheliste läbirääkimiste jaoks mitmepoolsete kaubandussuhete küsimustes, mida on käsitletud WTO asutamislepingus (kaubad, teenused, intellektuaalomandi kaitse), kaubanduse liberaliseerimise küsimustes ja ka lubatud erandite üle.
- WTOs rakendatakse mitmepoolseid kaubanduslepinguid ja jälgitakse nende rakendamist. WTO aitab kaasa asutamislepingu (Marrakeši lepingu) ja mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamisele, haldamisele ning toimimisele ja nende eesmärkide edendamisele ning tagab mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamise, haldamise ja toimimise raamistiku.
- WTOs lahendatakse riikidevahelisi kaubandusvaidlusi. Kaubandusvaidluste lahendamine on üks WTO põhitegevusi. Vaidlus tekib siis, kui üks liikmesriik usub, et teine liikmesriik rikub lepingut või kohustust, mille ta on WTOs võtnud.
- WTO aitab kaasa arenguriikide kaubanduskompetentsi tõstmisele. WTO lepingud sisaldavad sätteid arenguriikidele, sh. pikemad perioodid lepingute rakendamiseks ja lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks, meetmed kaubanduslike võimaluste suurendamiseks, vaidluste lahendamiseks ja tehniliste standardite rakendamiseks. Ka Eesti on võtnud eesmärgiks toetada arenguriikide majandusarengut, aidates kaasa rahvusvahelise kaubandussüsteemi liberaliseerimisele. Aidates vaesemaid riike kaubandusega seotud probleemidega, aitab Eesti arenguriikidel siseneda globaalsesse kaubandussüsteemi, kasvatades seega üleüldist aktiivsust rahvusvahelises kaubandussüsteemis.
Eesti prioriteedid WTOs
- WTO poolt kaetavatest valdkondadest on Eesti jaoks tähelepanu keskmes kaubanduslihtsustamisega seonduvad teemad, kus meil endil tugev kogemus e-lahenduste rakendamisel. Samuti on Eesti fookuses e-kaubanduse edendamine ja investeeringute lihtsustamine, horisontaalselt haakuvad nende teemadega ka naiste majanduslik võimestamine ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine. Ühtlasi on meie vaates tähtis edasiminek põllumajanduskõnelustel ja kalandusläbirääkimiste lõpetamine.
- Eesti jaoks oluline WTO tõhususe tagamine. Seetõttu toetame Euroopa Komisjoni jõupingutusi, et tagada maailma kaubandussüsteemi võimekuse, et tõhusalt ja paindlikult reageerida kõikidele tänapäeva väljakutsetele, sh digipööre, rohepööre ja kestliku arengu eesmärkide juurutamisele ja edendamisele WTO raamistikus.
- Toetame ELi jõupingutusi WTO reeglite ajakohastamiseks ja kaubanduspoliitika järelevalve tõhustamiseks. Eesti peab vajalikuks WTO kaubandusvaidluste lahendamise süsteemi reformimist ning ning WTO igapäevase toimimise parandamiseks institutsionaalse raamistiku loomist.
Mis on WTO?
Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille peamiseks ülesandeks on tagada sujuv, ettearvatav ja võimalikult vaba reeglitel põhinev kaubavahetus. WTO-le pani aluse 1947. aastal sõlmitud üldine tolli- ja kaubandusleping (GATT), mille 1986.-1994. aastal peetud Uruguai läbirääkimisvooru tulemusena loodi 1. jaanuaril 1995 WTO. WTO-l on praegu 164 liikmesriiki.
2001. aastal algatati uus läbirääkimisvoor, mis kannab nime Doha Arenguvoor , mille eesmärgiks on kaubanduse edasine liberaliseerimine, kaubandust reguleeriva reeglistiku ülevaatamine ning arenguriikide ja WTO lepingute rakendamisega seotud probleemidega tegelemine.
WTO kõrgeim täitevvõimu organ
WTO kõrgeim täitevvõimu organ on WTO liikmete esindajatest koosnev ministrite konverents, mis koguneb iga kahe aasta tagant. Viimati toimus konverents 12.-17.06.2022 Šveitsis Genfis. Ministrite konverents on volitatud tegema otsuseid liikmete nõudmisel kõigis küsimustes mistahes mitmepoolse kaubanduslepingu alusel.
Organisatsiooni tegevus jaguneb kolme suurema valdkonna vahel:
- olemasolevate lepingute täitmise kontroll ja rahvusvahelises kaubanduses toimuva jälgimine (nn „regulaartöö“ ja „läbipaistvus“);
- kaubandusvaidluste lahendamine liikmetele siduvate otsustega;
- uute kaubandusreeglite läbirääkimine. WTO igapäevatöö toimub komiteedes, nõukogudes ja töörühmades.
Viimati uuendatud 29.08.2022
