Õppematerjalid
7. septembril 1917, seega juba enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist, otsustati Maanõukogu koosolekul Eesti huvide kaitseks moodustada välisesindused. Selle peamine eesmärk oli tutvustada Euroopa riikidele Eesti iseseisvuse väljakuulutamise taotlust. 1918–1940 kasvas välisministeeriumi töötajate arv ca 40 inimeseni.
Peale Teist Maailmasõda jätkasid Eesti Vabariigi esindajad tööd nendes riikides, kus ei tunnustatud Eesti okupeerimist ja annekteerimist NSV Liidu poolt. Eriti järjekindlad olid Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi valitsused, kus meie esindused said jätkata oma igapäevast tööd.
Tänu välisriikides edasi töötanud saatkondadele on välisministeerium ainus Eesti riigiasutus, mis on tegutsenud vaheaegadeta järjepidevalt Eesti riigi loomisest saadik.
Välisteenistuse ajaloost saad lugeda lisatud õppematerjalist
Mis on välisteenistus? Kes siin töötavad?
Välisministeerium töötab välja ja teostab Eesti välispoliitikat. Eesti välispoliitika üldeesmärkideks on Eesti Vabariigi iseseisvuse sõltumatuse kindlustatus; Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine; heaolu kasv Eestis ning Eesti panus üleilmsesse kestlikku arengusse.
Välispoliitikat teostavad välisministeeriumi töötajad, kellest mitmed on diplomaadid. Samas Eestit tutvustavad välismaal kõik, mitte ainult professionaalsed diplomaadid. Inimesi, kes mujal riikides Eestit tutvustavad kutsume rahvadiplomaatideks.
Kuidas saada diplomaadiks? Kuidas elavad diplomaatide pered? Kui palju on Eestil saatkondi? Vaata täiendavatest materjalidest.
Õppematerjalid
Eesti ühines Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga 17. septembril 1991. ÜRO aitab tagada rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid ning aidata kaasa inimõiguste tagamisele.
Eesti jagab ÜRO põhiväärtusi ja seisab nende eest. ÜRO liikmena saame kaasa rääkida maailma probleemide lahendamisel ning jagada oma kogemusi. Eesti oli ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige 2020–2021.
Ülevaate Eesti tegevusest ÜRO-s saad lisatud õppematerjalidest
Konsul on diplomaat, kes osutab konsulaarteenuseid (näiteks menetleb viisasid ning väljastab Eesti passe, ID-kaarte, teisi dokumente ja tõendeid) ning abistab Eesti kodanikke ja Eesti välismaalase passi omanikke välismaal.
Konsuli abi läheb vaja näiteks siis kui kaotad välismaal oma reisidokumendi või oled hädas ega saa ühendust lähedastega.
Kui lähed välismaale elama või õppima saad konsuli abil näiteks uuendada oma dokumente ja taotleda tõendeid erinevate asjade kohta (näiteks kinnituse, et omad juhiluba).
Õppematerjalid
Küberturvalisus on virtuaalseks muutunud maailma lahutamatu osa
Üha enam kujundavad küberturvalisuse ja internetiga seotud teemad rahvusvahelisi suhteid ning riikidevaheline koostöö küberküsimustes on diplomaatide jaoks oluline valdkond.
Kübervaldkonnas on riikide vastastikune seotus suur. Internet ei tunne riigipiire. Pahatahtlik käitumine virtuaalruumis (näiteks identiteedivargus, arvutivõrgu sihilik ülekoormamine, pahavara levitamine) paneb meid uutel viisidel proovile, mis mõjutab nii eraisikuid kui ka kõiki ühiskonnasektoreid, alates e-haridusest kuni e-teenusteni. Seega sõltub Eesti küberruumi kaitstus turvalisest ja stabiilsest üleilmsest küberruumist, millele saab igaüks kaasa aidata oma ettevaatliku ja teadliku käitumisega internetis.
Kuidas protokoll elu lihtsamaks teeb? Millega pean arvestama kui mind kutsutakse vastuvõtule?
Inimesed on omavahel aegade algusest suhelnud. Selleks, et suhtlus oleks võimalikult lihtne, on välja kujunenud reeglid ja sümbolid – me teame, mida on viisakas teha või öelda ja mida mitte. Ka riikidevahelises suhtluses on sajandite jooksul välja kujunenud oma reeglistik. Seda kutsutaksegi diplomaatiliseks protokolliks.
Protokolliosakonna korraldada kõige kõrgetasemelisemate külaliste – presidendi, peaministri või välisministri külaliste – visiidid Eestisse. Samuti on selle osakonna korraldada riiklikud tseremooniad, mille hulgas on ka iga-aastased vabariigi aastapäeva üritused 24. veebruaril.
Protokolli hulka kuuluvad ka diplomaatilised puutumatused ja eesõigused, mis antakse selleks, et diplomaadid saaksid segamatult oma tööd teha– anda selle riigi valitsusele, mida nad esindavad, usaldusväärset informatsiooni riigist, kus nad töötavad.
Miks on Eestile oluline Euroopa Liitu kuuluda? Kuidas tekib Euroopa Liidu välispoliitika?
Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Saame julgelt öelda, et Euroopa Liidu liikmesus teeb Eesti suuremaks ja liidu tegevus mõjutab kogu Euroopat ning liikmena saame otsustusprotsessides kaasa rääkida.
Euroopa Liidu üldise poliitilise suuna ja prioriteedid kujundab Euroopa Ülemkogu, kus riike esindavad riigipead või valitsusjuhid, Eesti esindaja on seal peaminister. Välisminister esindab Eestit Euroopa Liidu välisasjade nõukogus. Euroopa Liidul on ka oma välisteenistus, mis teostab Euroopa Liidu ühtset välispoliitikat.
Euroopa Liit tegeleb ka sanktsioonidega. Rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Sanktsioone võidakse kehtestada, et toetada rahu, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat, inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse järgimist. Isikuid ja ettevõtteid, kellele on kehtestatud sanktsioonid, saab otsida Euroopa sanktsiooniveebist. Muuseas, kaardi arendas Eesti oma Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal.
Õppematerjalid
Kuidas riigid omavahel suhtlevad?
Riigid suhtlevad omavahel iga päev, just nagu suhtlevad omavahel inimesed. Mõne riigiga on teineteisemõistmine suurem ning omavahel tehakse palju koostööd, teiste riikidega on see väiksem.
Teiste riikidega suhtlevad nii saatkonnad (tavaliselt vaid selle riigi piires, kus saatkond asub) kui ka välisministeerium.
Riigid teevad ka koostööd konkreetsetes valdkondades, näiteks äri- ja kultuuridiplomaatias.
Riigid ei suhtle omavahel ainult kahepoolselt või rahvusvahelistes organisatsioonides. On ka mitmeid koostöövorme, mis liidavad sarnaste huvidega riike, kuid samas ei moodustu rahvusvaheline organisatsioon.
Õppematerjalid
Ehkki riigid on iseseisvad ja suveräänsed, on rahvusvahelise suhtlemise paremaks kulgemiseks välja kujunenud oma reeglistik. Mõned reeglid on kirjas (näiteks rahvusvahelised lepingud) ja mõned reeglid lihtsalt välja kujunenud, lähtudes sellest, kuidas riigid omavahel suhtlevad (seda nimetatakse tavaks). Rahvusvaheline õigus areneb pidevalt. Näiteks toob tehnoloogia areng kaasa uusi teemasid, millega varem ei ole tegeletud.
Lepingud võivad olla nii kahepoolsed, st kahe riigi vahel kui mitmepoolsed. Need töötab välja rahvusvaheline organisatsioon.
Eestit kui Euroopa Liidu liikmesriiki mõjutab oluliselt ka Euroopa Liidu õigus.
Kellele annab Eesti arenguabi? Aga humanitaarabi?
Kolmkümmend aastat tagasi oli Eesti abi saavate riikide hulgas, 1998. aastal andis Eesti esimest korda teistele riikidele abi. Meie arengukoostöö eesmärk on aidata kaasa üleilmse vaesuse kaotamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Humanitaarabi valdkonnas tegeleme inimkannatatuste leevendamisega konflikti- ja katastroofipiirkondades.
Rahvusvahelised organisatsioonid ja Eesti kuulumine nendesse
Rahvusvahelised organisatsioonid on välissuhtluse lahutamatu osa. Eesti kuulub väga paljudesse organisatsioonidesse, aga siin täpsemalt viiest: NATO, OECD, Euroopa Nõukogu, OSCE ja WTO.
Miks Eesti nendesse kuulub? Mis on nende organisatsioonide eesmärgid? Vaata täpselt lisatud õppematerjalidest.
Tutvu ka teiste põnevate õppematerjalidega!
- Eesti NATO Ühingu kodulehel on eraldi rubriik õppematerjalidele.
- Loe täpsemalt infosõdadest Tõesõna portaalist. Mis on infosõda? Miks on põnev vale usutavam kui igav tõde?
- Kutsu ÜRO noordelegaat rääkima Ühinenud Rahvaste Organisatsioonist kooli või ülikooli! Rohkem infot ÜRO noordelegaadist ja ka õppematerjalid leiad siit.
- Poola ja Leedu välisministeeriumite ühisprojekt "Ruzzia Unmasked", mis keskendub Venemaa sõjale Ukrainas ja Venemaa Föderatsiooni ideoloogiale.
Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate infopäeva materjalid
Diplomaatianädal
Igal aastal jaanuari lõpus ja veebruari alguses korraldame diplomaatianädala.
Nädala eesmärk on tuua diplomaatia inimestele lähemale: selgitada, mida diplomaadid teevad, kaasata rohkem noori ning suurendada teadlikkust diplomaatia ja Eesti välispoliitika kohta.
Nädal kulmineerub 2. veebruaril Tartu rahu 106. aastapäeva tähistamisega.
