- Eesti, Läti ja Leedu ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga mõjutas Balti koostööle laiemat raami andvat õiguslikku, poliitilist ja majanduslikku keskkonda vägagi olulisel määral – muutus mitmete küsimuste otsustuspädevus ning ametnikevaheline koostöö oma pädevusvaldkonna piires.
- Ühistegevustes keskendutakse välis- ja julgeolekupoliitika, kaitsekoostöö, energeetika ja transpordi teemadele. Majanduskoostöös on senisest suurema tähelepanu alla võetud ühistele huvidele rajatud projektid.
-
2026 Eesti Balti Ministrite Nõukogu prioriteedid: regiooni julgeolek, sh. toidujulgeolek ja tarneahelate toimepidavus; piiriülesed ühendused, sh. Rail Baltica ja kriitilise taristu kaitse ning kolmandaks, Ukraina igakülgne jätkuv toetamine kõigil mtasanditel.
Balti Ministrite Nõukogu
Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vaheline koostöö toimub Balti Ministrite Nõukogu (BMN) raames, mis töötab 1994. aastal allkirjastatud põhikirja alusel.
Peaministrite Nõukogu kui BMN-i kõrgeim organ sõnastab suunad Balti riikide valitsustevaheliseks koostööks. BMN kohtub Peaministrite Nõukogu formaadis kord aastas, lisaks sellele toimub vähemalt kord aastas ka peaministrite mitteametlik kohtumine.
Välisministrid kohtuvad Koostöönõukogus Balti Nõukogu raames, mis on valitsuste ja parlamentide vahelise koostöö formaat. Balti Nõukogu kohtumine toimub koos Balti Assamblee istungjärguga kord aastas. Balti Nõukogul annab eesistujariigi välisminister Balti Assambleele ülevaate Balti riikide koostööst oma eesistumise aastal ning järgmise eesistujariigi välisminister plaanidest järgmisel aastal.
BMN-i alla on loodud viis vanemametnike komiteed (kaitse-, energia-, keskkonna-, siseasjade ja transpordikomitee). Praktikas on vanemametnike komiteede töö asendumas tavapäraste vajaduspõhiste kohtumisformaatidega vastavas valdkonnas. Lisaks vanemametnike komiteedele saavad peaministrid vajadusel moodustada rakkerühmi, mis luuakse teatud ajaks ja konkreetsete ülesannete täitmiseks väljaspool vanemametnike komiteede pädevust. BMN-i vanemametnike komiteede esindajad on kutsutud Balti Assamblee komiteede istungitele ja temaatilistele konverentsidele.
2026. Eesti prioriteedid Balti Ministrite Nõukogu eesistumisel:
- Regiooni julgeolek sh. toidujulgeolek ning tarneahelate toimepidavus;
- Piiriülesed ühendused, sh. Rail Baltica ja kriitilised taristu kaitse;
- Ukraina igakülgne jätkuv toetamine kõigil tasanditel.
Balti Assamblee
Eesti, Läti ja Leedu parlamentaarne koostöö toimub 8. novembril 1991 asutatud Balti Assamblee kaudu. Iga Balti riik on Balti Assamblees esindatud 12–16 rahvusparlamendi liikmega. Balti Assamblee eesistumine kattub ajaliselt BMN-i eesistumisega ja kestab ühe kalendriaasta.
Balti Assamblee istungjärk toimub üks kord aastas, istungjärkude vahel koordineerib assamblee tööd kuus korda aastas kogunev presiidium, mille esimees on eesistujariigi Balti Assamblee delegatsiooni juht.
Balti Assamblee roll on koordineeriv ja konsultatiivne. Balti Assambleel on õigus teha oma seisukohad teatavaks rahvusparlamentidele, valitsustele ja Balti Ministrite Nõukogule. Balti Assamblee võtab vastu resolutsioone, otsuseid, deklaratsioone ja soovitusi ning teeb koostööd muude rahvusvaheliste parlamentaarsete koostööorganisatsioonidega, eriti Põhjamaade Nõukoguga. Balti Assambleel on 5 alalist komisjoni.
Koostöö Balti presidentide vahel
12. mail 1990. aastal Eesti, Läti ja Leedu ülemnõukogude esimeeste kohtumisel Tallinnas loodud Balti Riikide Nõukogu oli mõeldud koostööfoorumiks tolleaegsetele riigipeadele. Esialgset nimetust kasutati ka hilisemate presidentide kokkusaamiste puhul.
18. novembril 1993. aastal kinnitasid presidendid statuudi, millega nende koostööformaat nimetati ümber Balti Nõukoguks. Kuivõrd sama nime hakkas kasutama ka Balti Assamblee ja BMN-i ühisfoorum, siis on riigipead segaduste vältimiseks loobunud oma kohtumisi selle nimega markeerimast. Presidentide kohtumisi on nimetatud ka Balti Presidentide Nõukoguks ja reeglina saadakse kokku kord aastas.
Ajalugu
Esimesed sammud Eesti, Leedu ja Läti koostöös tehti 1920.–30. aastatel varsti pärast kolme riigi iseseisvumist. Eriti nähtavaks sai balti rahvaste koostöö 1980. aastate lõpus – 1990. aastate alguses võitluses riikliku iseseisvuse taastamise eest. Nii pälvis maailmas suurt tähelepanu 1989. aasta 23. augusti Balti kett, mille 30. aastapäeva tähistati 2019. aastal.
Täiemahuline koostöö Eesti, Läti ja Leedu vahel taastati 12. mail 1990. aastal, kui Tallinnas Riigikogu valges saalis allkirjastati Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi üksmeele ja koostöö deklaratsioon. Nimetatud otsuses tugineti 1934. aastal Genfis sõlmitud üksmeele ja koostöö lepingule. Iseseisvuse taastamise järel ehitati kiiresti üles valitsustevahelise ja parlamentaarse koostöö struktuurid. 1994. aastal kiideti heaks terve rida alusdokumente. Alates 2004. aastast on oluliste koostöövaldkondadena lisandunud tegevus Euroopa Liidus ja NATO-s.
