Välisminister Margus Tsahkna sõnul on Eestist alguse saanud algatusest vähem kui kahe aastakümnega kasvanud üleilmne liikumine, mis on toonud kokku enam kui 100 miljonit inimest eesmärgiga muuta oma elukeskkond puhtamaks. „Tegu ei ole pelgalt koristustalgutega, vaid algatusega, mis tugevdab kogukondlikku koostööd, kasvatab usaldust ning aitab hoida meie planeeti jätkusuutlikuna,“ ütles Tsahkna. Ta lisas, et liikumise keskmes on iga inimese vastutustunne oma elukeskkonna ees. Eesmärk on kaasata igas riigis vähemalt viis protsenti elanikkonnast, et kujundada kohalikest algatustest püsivad muutused ning luua tervislikum, kestlikum ja jäätmevabam elukeskkond.
Ministri sõnul tuletab maailmakoristuspäev ühtlasi meelde, et keskkond on sageli sõja vaikne ohver. „Venemaa on oma agressioonisõjaga põhjustanud Ukrainale hinnanguliselt ligi 150 miljardi euro ulatuses keskkonnakahju,“ rõhutas Tsahkna. „Agressor kasutab loodust strateegilise relvana. Viimastel kuudel on Venemaa üha sagedamini rünnanud tsiviiltaristut, pommitades tanklaid, raudteid ja sadamaid. Nende rünnakute tagajärjel tekkinud reostus, saaste ja tulekahjud kahjustavad rängalt Ukraina loodust, veevarusid, õhukvaliteeti ja ökosüsteeme.“
„Eriti rängalt on kannatanud põllumajandus. Pommitamiste, suurtükitule ja hävinud sõjatehnika tõttu on põllumajandusmaad, mis on üks Ukraina olulisemaid eksporditulusid tagavaid ressursse, saastunud mürgiste ainete ja raskmetallidega. Nende mõju põllukultuuridele ja ökosüsteemidele ulatub aastakümnetesse. Keskkonna sihipärane hävitamine on kuritegu ning Venemaa peab selle eest vastutama.“
Täiemahulise sõja jooksul on Ukrainas hinnanguliselt tekkinud ligi 311 miljonit tonni CO₂ heidet. Ligikaudu 30 protsenti Ukraina territooriumist on saastunud maamiinide ja lõhkemata lõhkekehadega. Riigi miinidest puhastamise maksumuseks hinnatakse 38 miljardit USA dollarit. Need arvud kajastavad vaid osa sõja mõjust. Pikaajaline ökoloogilise seisundi halvenemine, elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemide kahjustumine on suuresti endiselt mõõtmata ning süvenevad iga päevaga.
Maailmakoristuspäev sai alguse 2008. aastal Eestis toimunud esimesest „Teeme ära!“ talgupäevast. Alates 2018. aastast on maailmakoristuspäeva algatustes osalenud üle 139 miljoni inimese 211 riigist ja piirkonnast, koristades kokku enam kui 870 000 tonni jäätmeid. 2023. aastal kuulutas ÜRO Peaassamblee 20. septembri ametlikuks ülemaailmseks koristuspäevaks. Maailmakoristuspäeva peakorter asub Eestis, MTÜ Let’s Do It World.
Fotod välisministeeriumi ja diplomaatilise korpuse koristusaktsioonist Tallinna Linnahalli juures.
