Tsahkna Varssavis: Ukrainas saavutatav rahu peab tagama Euroopa pikaajalise julgeoleku

„Läänemere-äärsed riigid on olnud Ukraina ühed kindlamad ja tugevamad toetajad ning tänane kohtumine kinnitas, et püsime ühtselt senisel kursil,“ ütles Tsahkna.

„Viimastel nädalatel oleme taas näinud, et Venemaa ei soovi rahu ega ole loobunud ühestki oma strateegilisest eesmärgist, mille nimel ta 2022. aastal täiemahulist agressiooni alustas. Tõsiseltvõetavate rahuläbirääkimiste eelduseks peab olema Venemaa nõustumine relvarahuga, mida Ukraina on korduvalt välja pakkunud. Samal ajal peame jätkama Venemaa survestamist ja Ukraina toetamist, et Ukraina oleks nii lahinguväljal kui ka läbirääkimistel võimalikult tugeval positsioonil,“ ütles minister.

Tsahkna sõnul rõhutasid välisministrid tänasel kohtumisel, et Venemaal ei tohi olla mingit sõnaõigust Euroopa riikide julgeolekukorralduses.

„Euroopa pikaajalise julgeoleku alustalad on Euroopa Liit ja NATO. Ukrainal, nagu kõigil teistel Euroopa riikidel, peab säilima suveräänne õigus oma julgeolekukorralduse ja liitlaste üle ise otsustada,“ sõnas Tsahkna.

Välisministri sõnul tuleb mobiliseerida kõikvõimalikud vahendid, et Ukraina suudaks talve üle elada ning Venemaal ei õnnestuks Ukrainat lakkamatute õhurünnakutega alistuma sundida. Sellest rääkis Tsahkna eraldi ka kahepoolsel kohtumisel oma Ukraina kolleegi Andri Sõbihaga.

„Andsime koos Ukraina välisministriga teistele riikidele ülevaate jaanuari lõpus Tallinnas toimuva Ukraina ülesehituskonverentsi ettevalmistustest. Meie eesmärk on koondada konverentsi kaudu Ukrainale kõige kiireloomulisem ja hädavajalikum abi, et toetada riiki talve ühel tõenäoliselt kõige raskemal hetkel,“ ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul püsib prioriteedina Venemaale avaldatava surve suurendamine. 

„Sanktsioone tuleb veelgi tugevdada, kuid meil on kasutada teisigi hoobasid. Nende hulka kuuluvad Venemaa külmutatud riigivarade kasutuselevõtt, Venemaa poliitilise isolatsiooni süvendamine ning Venemaa esindajate eemalhoidmine rahvusvahelistelt spordi- ja kultuuriüritustelt. Eesti lõpetas Venemaa kodanikele turismiviisade väljastamise juba aastaid tagasi ning nüüd mõistab selle sammu vajalikkust üha rohkem Euroopa riike,“ ütles Tsahkna.

Venemaale täiendava surve avaldamine on ka Euroopa enda julgeoleku huvides. Viisapiirangud aitaksid vähendada riski, et siia pääsevad vabalt liikuma Venemaa kodanikud, kes võivad osaleda Euroopas sabotaažiaktide või provokatsioonide korraldamises.

Fotod kohtumiselt.