Tsahkna komisjoni presidendi aastakõnest: Eesti toetab geopoliitiliselt tugevama Euroopa kujundamist

16.09.2026 | 14:35

Välisminister Margus Tsahkna ütles täna, 16. septembril, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas oma tänavuses aastakõnes julgeoleku- ja kaitsevaldkonna tähtsust ning vajadust kujundada Euroopast senisest tugevam geopoliitiline tegija. Välisministri sõnul oleks ta oodanud siiski tugevamaid sõnumeid selle kohta, kuidas Ukrainat konkreetselt karmi talve eel majanduslikult toetada, kuidas suurendada survet Venemaale, et saavutada kiiresti õiglane ja püsiv rahu, ning kuidas kindlustada Euroopa pikaajaline julgeolek sõja järel.

„Euroopa peab olema võimeline seisma oma huvide eest, säilitama ja kasvatama heaolu ja kindlustama oma julgeolekut. Need eesmärgid vajavad konkurentsivõime tugevdamist, ohtlike sõltuvuste vähendamist, suuremaid investeeringuid kaitsesse ja tihedamat koostööd samameelsete partneritega. Kõik need teemad kõlasid ka tänases aastakõnes,“ ütles Tsahkna.

„Julgeoleku- ja kaitsevaldkond märgiti kõnes ära kui Euroopa Liidu prioriteetvaldkonnad, mis on praeguses julgeolekuolukorras ja Venemaast lähtuva ohu valguses ainuõige. Need valdkonnad vajavad nii ELi pidevat poliitilist tähelepanu kui ka rahastust, sealhulgas idatiival,“ ütles Tsahkna. „Komisjoni president käis kõnes välja mitmed uued julgeolekut puudutavad ideed, mida on võimalik täpsemalt hinnata siis, kui need esitatakse liikmesriikidele konkreetsemal kujul.“

Välisministri sõnul püsib Euroopa julgeoleku nurgakivina NATO ning kõik ELi tegevused julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas peavad olema kooskõlas NATO eesmärkidega.

Välisminister peab õigeks kõnes kõlanud mõtet minna Euroopa julgeoleku tagamisel Euroopa Liidust kaugemale ning teha järjest tihedamat koostööd teiste NATO liitlaste ja samameelsete riikidega.

„Von der Leyeni kõnes kõlanud ettepanek arutada Kanadale Euroopa Liidu assotsieerunud liikme staatuse loomist on väga ambitsioonikas idee, mis näitab, et Euroopa mõistab vajadust oma julgeoleku ja majandusliku edu nimel suhteid partneritega eri viisidel tugevdada,“ ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul on tervitatav, et von der Leyen tuletas meelde Euroopa tugevaid külgi. 

„Euroopal on tihti puudu enesekindlusest, kuigi tegelikult on meil palju, mille üle uhke olla ja mida ära kasutades saame kujundada meie maailmajaost maailmaareenil senisest veelgi tugevama tegija. Meil on suur siseturg, maailmatasemel tööstus, hulgaliselt sääste ja võimas valuuta. Kõiki neid väärtusi tuleb meeles pidada ja ära kasutada,“ ütles Tsahkna.

Välisministri sõnul on Euroopa geopoliitiline tugevus seotud lahutamatult sellega, kuidas lõppeb Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. 

„Komisjoni president märkis kõnes õigesti, et Ukraina võitleb praegu nii enda kui ka meie vabaduse nimel,“ ütles Tsahkna. „Siiski oleksin oodanud kõnes konkreetseid ettepanekuid, kuidas tagada Ukrainale karmi talve eel eelkõige majanduslikud vahendid hakkamasaamiseks.“ 

„Minu äsja toimunud visiidil Ukrainasse kõlas kõige tugevamalt just vajadus rahalise toetuse järele ja seetõttu oleksin oodanud kõnest ettepanekut võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad Ukraina kriitiliste majanduslike puudujääkide korvamiseks,“ sõnas Tsahkna.

Samuti oleks välisministri sõnul pidanud tugevamalt kõlama see, millist Euroopat tahame näha Venemaa agressiooni lõppedes ja kuidas kindlustada siis Euroopa pikaajaline julgeolek.

„Euroopa peab tegutsema õiglase ja püsiva rahu saavutamise ning samal ajal ka sõjajärgse korra väljatöötamise nimel. Olen veendunud, et Euroopa pikaajalise julgeoleku tagamiseks tuleb otsustavalt liikuda edasi Euroopa Liidu laienemisega, et ELi ja Venemaa vahelt kaoksid hallid alad,“ ütles Tsahkna. Ta lisas, et komisjoni presidendi laienemist puudutavad sõnumid oleksid võinud olla veelgi tugevamad.

„Kui sageli räägitakse ELi positiivsest ja põhjapanevast mõjust ühinevate riikide jaoks, siis tuleks rohkem meelde tuletada seda, et ELi laienemine on kasulik ka praeguste liikmesriikide jaoks, sest toob kaasa suurema ühisturu ja seeläbi paremad majanduslikud väljavaated liikmesriikidele ning muudab ELi ülemaailmselt veelgi tugevamaks tegijaks.“

Tsahkna sõnul märkis komisjoni president õigesti ära, et Euroopa peab vähendama ohtlikke sõltuvusi. 

„Me oleme seda teinud Vene fossiilkütuste puhul ja peame sama otsustavalt edasi liikuma ka kriitiliste toorainete, energia, tehnoloogia ja teiste strateegiliste tarneahelate puhul. See on nii majandus- kui ka julgeolekuküsimus,“ ütles Tsahkna. Ta lisas, et kõnes välja käidud mõte luua Euroopa kriitiliste toorainete korporatsioon, mis aitaks Euroopal kriitilisi tooraineid ühiselt hankida ja varusid kasvatada, on kaalumist väärt.

„Ükski Euroopa riik ei suuda kriitiliste toorainete valdkonnas üksi tegutseda. Vajame koostööd sõltuvuste vähendamiseks, kriitiliste toorainete tarnete kindlustamiseks oma tööstuse jaoks ja ka Euroopa enda töötlemisvõimekuse kasvatamiseks,“ ütles Tsahkna ja lisas, et Eestil on selles valdkonnas oluline roll seoses Narvas asuva NEO tehasega.

„Tugev Euroopa kujuneb investeeringutest kaitsevõimesse, Ukraina jätkuvast toetamisest, tugevamast kaitsetööstusest, konkurentsivõimelisest majandusest ja valmisolekust võtta vastutus oma julgeoleku eest,“ ütles Tsahkna. „Eesti toetab seda püüdlust ja ootab, et liiguksime kiiresti sõnadelt tegudele.“

avalike suhete osakond

open graph imagesearch block image