Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti Vabariigi diplomaadi Georg Meri perekonnas. Juba lapsena, olles isaga välismaal, koges ta diplomaadi elu võlusid ja valusid. Tema kooliaastad möödusid Pariisis, Berliinis, Tallinnas ja Tartus.
1941. aastal tabasid Meride perekonda, nagu paljusid Eesti perekondasid, Nõukogude okupatsioonivõimude repressioonid – kogu nende pere arreteeriti ja saadeti välja (asumisele) Venemaale. Tagasi kodumaale jõuti alles 1946. aastal.
Meri alustas õpinguid Tartu ülikoolis ja paralleelselt tuli töö Vanemuise teatri kirjandusala juhatajana. 1956. aastal järgnes töö Eesti Raadios toimetajana ja Tallinnfilmis režissöörina. Lisaks veel mitmete väärtteoste tõlkimisele sai üheks tema elutööks Siberi ja soome-ugri rahvaste uurimine ja nende elu jäädvustamine nii filmis kui raamatutes.
Väga oluline oli Lennart Meri roll Kirjanike Liidu juhatuse sekretärina 1988. aasta laulva revolutsiooni ajal.
1990. aastal nimetati Lennart Meri välisministriks. Välisministrina pidi ta kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Tema juhtimisel asutati valitsusvälise asutusena Eesti Instituut. Meri osalusel loodi Eesti infopunktide võrgustik mitmete välisriikide pealinnades ja kui päev saabus, muutus see Eesti saatkondade ja konsulaatide esimeseks võrguks. Selle tegevuse tulemusel alustasid ka tööd esimesed Eesti diplomaadid. Tema kuulsad kõned ja silmatorkav, vaimukalt terav, Eestile tähelepanu tõmbav käitumine, said alguse just välisministri ametis ja saatsid teda ka läbi presidendiaastate.
Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes valiti ta 6. oktoobril 1992. aastal iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.
Lennart Meri - CV
- 1935–1938 Berliini 164. rahvakool
- 1938–1939 Pariisis Janson de Sailly lütseum
- 1939–1941 Jakob Westholmi poeglaste humanitaargümnaasium
- 1941–1944 tarkust jagas ema
- 1944–1946 Jaranski keskkool Siberis
- 1946–1948 Tallinna 10. keskkool
- 1948–1953 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond, ajaloo eriala.
- 1953–1955 Vanemuise teatri kirjandusala juhataja ja õpetaja Tartu kunstikoolis
- 1955–1961 Eesti Raadio kirjanduslik kaastööline ja kuuldemängude toimetaja
- 1963. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige; mõni aasta hiljem kinematografistide liidu liige
- 1964–1970 Tallinnfilmi stuudio toimetuskolleegiumi liige ja režissöör
- 1976–1978 tagasi Tallinnfilmis
- 1986–1989 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse sekretär
- 1988 asutas valitsusvälise asutusena Eesti Instituudi ning sai selle direktoriks
- 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister
- 1992 (aprill–september) Eesti Vabariigi suursaadik Soomes
- 1992–1996, 1996–2001 Eesti Vabariigi president
Enne välisministri ja presidendi ametit ka kirjanikuna, tõlkijana, filmitegijana tegutsenud Lennart-Georg Meri kuulus nende suurte maailma riigitegelaste hulka, kes lisaks muudele vaimuomadustele oskasid end ka selgesõnaliselt ja mõjusalt nii kirjas kui kõnes väljendada.
Lennart Meri teoseid
- 1959 „Kobrade ja karakurtide jälgedes“
- 1961 „Laevapoisid rohelisel ookeanil“
- 1964 „Tulemägede maale“
- 1974 „Virmaliste väraval“
- 1976 „Hõbevalge“
- 1977 „Lähenevad rannad“
- 1981 soomekeelne brošüür šamanismist
- 1984 „Hõbevalgem“
- 1989 „1940. aasta Eestis“, autorite kollektiiv
Lennart Meri dokumentaalfilme
- 1971 „Veelinnurahvas“
- 1978 „Linnutee tuuled“
- 1985 „Kaleva hääled“
- 1989 „Toorumi pojad“
- 1997 „Šamaan“
Tõlked
Meri on tõlkinud Remarque’i, Graham Greene’i, Vercors’i, Solženitsõni, Boulle’i jt teoseid. Eraldi raamatuna on avaldatud president Meri kõnede kogumik.
