Euroopa Liidu ja Indoneesia vaheliste lepingute peamine eesmärk tõhustada ja tugevdada reeglitel põhinevat rahvusvahelist kaubandussüsteemi, süvendada kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid, parandada Euroopa Liidu ettevõtjate juurdepääsu Indoneesia turule ning luua läbipaistvam õiguslik raamistik kaubanduseks ja investeeringuteks. „Nende lepingutega edasi liikumine ilmestab, et ka keerulises geopoliitilises olukorras jätkab Euroopa Liit oma partnerlusvõrgustiku ehitamisega, et tugevdada avatud turgu ja seeläbi toetada Eesti ettevõtteid,“ ütles välisminister Margus Tsahkna.
Indoneesia on Kagu-Aasia suurim majandus ja ELi jaoks suuruselt 30. kaubanduspartner – 2025. aastal ulatus ELi eksport Indoneesiasse 10.2 miljardi euroni. Eesti kaupade ja teenuste kogueksport Indoneesiasse oli möödunud aastal 13.6 miljonit eurot. Kokkuleppe kohaselt kaotatakse tollimaksud enam kui 98% tariifiridadelt, mis hõlmavad väärtuse järgi peaaegu kogu ELi ja Indoneesia vahelist kaubavahetust.
Välisministri sõnul parandab turu avamine ja kaubandustõkete vähendamine Eesti ettevõtjate võimalusi eksportida Indoneesiasse eelkõige masinaid, elektriseadmeid ja elektroonikatooteid, aga ka näiteks puidutooteid, töödeldud toiduaineid ning keskkonnatehnoloogia lahendusi. „Kaubanduse reeglite läbipaistvuse suurendamise ja tollimenetluste lihtsustamise kaudu avaldab majanduspartnerlusleping ELi ettevõtluskeskkonnale positiivset mõju. Eesti ettevõtjate jaoks peitub olulisim mõju Indoneesia turul aga teenuste ja digikaubanduse valdkonnas, sest leping hõlbustab muu hulgas andmete liikumist riikide vahel ja toetab digitaalse kaubanduse arengut,“ selgitas Tsahkna ja lisas, et majandusjulgeoleku seisukohast parandab majanduspartnerlusleping ELi ligipääsu kriitilistele toorainetele, sealhulgas niklile.
