„Arutasime konkreetseid samme, et suurendada survet Venemaale agressioonisõja lõpetamiseks. Selleks peame tugevdama sanktsioone ja jätkama Venemaa rahvusvahelist isoleerimist,“ ütles Tsahkna.
Välisministri sõnul toetab Eesti Läti peaministri üleskutset tõkestada Vene vilja transiit Balti riikide sadamate kaudu.
„Tegutseme selle nimel, et Vene vilja transiit ei toimuks Balti riikide sadamate kaudu, sest Balti riigid ei saa lubada, et meie sadamate kaudu toetatakse Venemaa sõjamajandust,“ rõhutas Tsahkna.
Surve suurendamise kõrval tuleb välisministri sõnul jätkata kindlalt Ukraina toetamist.
„Eesti sõjaline abi Ukrainale püsib ka järgmisel aastal vähemalt 0,25 protsendi tasemel SKP-st ja Eestis 2027. aasta jaanuaris toimuva Ukraina ülesehituskonverentsi eesmärk on pakkuda Ukrainale järjekordsel raskel sõjatalvel kiiret ja kõige hädavajalikumat toetust,“ sõnas Tsahkna.
Välisministrid arutasid ka hübriidohte ja neile ühiselt vastamist.
„Eesti omistas eile kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics süütamise Venemaa Föderatsiooni eriteenistustele. Läti seisab samal ajal silmitsi jätkuva migratsioonisurvega Valgevenest. Teeme nende ohtude tõrjumiseks tihedat koostööd ning Eesti jätkab Läti piirivalve toetamist,“ ütles välisminister.
Piirkonna konkurentsivõimest ja ühendustest rääkides rõhutas Tsahkna vajadust jätkata ühiseid jõupingutusi Rail Balticu valmimiseks.
„Rail Baltic on võtmetähtsusega nii meie piirkonna konkurentsivõime ja julgeoleku tugevdamisel kui ka ühenduste parandamisel. Selle tähendus ulatub Balti riikidest kaugemale. Koos Tallinna-Helsingi tunneliga moodustaks see transpordikoridori, mis seoks Põhjala ja Balti riigid tihedamalt ülejäänud Euroopaga,“ sõnas Tsahkna.
Visiidi käigus külastasid välisministrid Baltimaade suurimat drooniharjutuskeskust, kus õpetatakse ja harjutatakse droonide lennutamist ning kasutamist. Samuti asetasid ministrid pärja Läti vabadussamba jalamile ja andsid üle Eesti-Läti keeleauhinna.
