Välisminister Tsahkna sõnul jätkuvad ja süvenevad Kuubal inimõiguste rikkumised, mille osaks on rahumeelsetel meeleavaldustel osalenute vangistamine, poliitvangide arvu kasv ning sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse süsteemne piiramine. Muret teeb ka üha halvenev humanitaarolukord riigis.
„Kuuba režiim ei austa oma kodanike põhiõigusi ja pole näidanud vähematki valmisolekut muutusteks,“ ütles Tsahkna. „Seetõttu peab Eesti oluliseks suhtluse tihendamist Kuuba demokraatliku opositsiooniga, et avaldada toetust neile, kes seisavad Kuubal inimõiguste, poliitiliste vabaduste ja demokraatia eest.“
Tsahkna sõnul on Eestil kommunistliku režiimi rõhumisest vabanemise kogemus ja seetõttu toetame Kuuba rahva õigust vabale ja demokraatlikule tulevikule.
Kohtumisel käsitleti ka Kuuba toetust Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu. Tsahkna sõnul on Kuuba jätkuv toetus Kremli sõjanarratiividele ning tihenev koostöö Venemaa ja Valgevenega üks põhjuseid, miks Eesti on kutsunud Euroopa Liitu üles oma senist Kuuba-poliitikat ümber hindama.
„Kuuba režiim toetab avalikult Venemaa agressiooni Ukrainas ning ei ole näidanud valmisolekut oma kurssi muuta. Euroopa Liit peab oma suhetes kolmandate riikidega arvestama ka nende suhtumist rahvusvahelisse õigusesse ja Venemaa agressiooni,“ ütles Tsahkna.
Välisministri sõnul vajab Kuuba oma rahva kannatuste leevendamiseks viivitamatult ulatuslikke poliitilisi ja majanduslikke reforme.
„Ootame, et inimõiguste olukord Kuubal paraneks, poliitvangid vabastataks ning Kuuba lõpetaks toetuse Venemaa agressioonisõjale. Eesti on valmis jagama oma reformikogemust, sealhulgas teadmisi demokraatlike institutsioonide, vabaturumajanduse ja digiriigi ülesehitamisest,“ ütles Tsahkna.
