Praegu peab meie tähelepanu olema sellel, kuidas sundida Venemaad oma agressiivsetest eesmärkidest loobuma. Esimene samm peab olema Venemaa nõustumine relvarahuga. Alles seejärel saab liikuda edasi sisuliste läbirääkimistega õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks.
Euroopal on selleks märkimisväärsed võimalused. Meil on üle 200 miljardi euro väärtuses Venemaa külmutatud varasid, võimalus suurendada sanktsioonisurvet ning piirata veelgi Venemaa võimet oma agressiooni rahastada ja jätkata. Euroopa Liit on valmis kehtestama täieliku mereteenuste keelu Venemaa naftat vedavatele laevadele. Nüüd on vaja poliitilist tahet need hoovad kasutusele võtta.
Samuti ei tohi me kõrvale jätta agressioonikuriteo eritribunali loomist, Vene kodanikele turismiviisade väljastamise piiramist ega Vene sõjaväelaste Schengeni alale pääsemise takistamist ehk kõiki neid töösuundi, mille kallal oleme tegutsenud kogu täiemahulise agressiooni vältel.
Pärast ligi viit aastat tapmist ja hävitustööd ei saa Venemaa jätkuvalt teeselda, et soovib rahu, samal ajal kui jätkab Ukraina ründamist ja purustamist. Me ei tohi lasta läbirääkimiste näitemängul varjutada tegelikkust ega unustada, et Venemaa nõudmised puudutavad otseselt ka meie ja kogu Euroopa julgeolekut.
Seepärast peab Euroopa pöörama vähem tähelepanu sellele, kuidas Venemaa dikteeritud läbirääkimisprotsessis paremini osaleda, ja palju rohkem sellele, kuidas kasutada kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid Venemaa survestamiseks.
Esmaspäeval sõidan Brüsselisse Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele, kus kutsun kolleege üles liikuma sõnadelt tegudele ja kasutama otsustavamalt kõiki Euroopa käsutuses olevaid võimalusi Venemaa survestamiseks.
