„Äsja lõppenud NATO tippkohtumisel langetati otsuseid, mida Eestis ootas ning mis tugevdavad liitlaste heidutust ja kaitset. Üks olulisemaid selles vallas on NATO õhu- ja raketikaitseplaani uuendamine, mis kindlustab NATO kaitset kõikide õhuohtude, sealhulgas ka droonide eest,“ ütles Tsahkna.
„Samuti sisaldab uuendamine üleminekut õhuturbelt õhukaitsele ja vastavate võimekuste suurendamist meie regioonis ning Ämari õhubaasi muutumist ametlikuks NATO operatsioonibaasiks,“ ütles Tsahkna. „Need otsused annavad NATO-le juurde paindlikkust, reageerimiskiirust ja suuremat valmisoleku liitlasi õhuohtude eest kaitsta. Lülitumine õhukaitsemissioonile lisab võimaluse reaalseks kaitsetegevuseks: vajadusel on võimalik takistada rünnakuid õhust, kasutades selleks kogu NATO õhukaitsesüsteemi.“
Välisministri sõnul on tippkohtumise deklaratsioon konkreetne ja sisaldab kõiki Eesti peamisi eesmärke, sealhulgas kinnitatakse sellega pühendumust kollektiivkaitsele vastavalt NATO artiklile 5 ja kaitseinvesteeringute jätkuvat suurendamist.
„Eesti jaoks on oluline, et kogu allianss on ühel meelel: Venemaa on ja jääb kõige tõsisemaks ja pikaajalisemaks ohuks NATO-le ja sellest ohust tuleneb vajadus heidutust ja kaitset tugevdada,“ sõnas Tsahkna.
„Euroopa liitlased ja Kanada on mullu ja tänavu investeerinud kaitsesse veerand triljonit dollarit varasemast enam, mis tõestab valmisolekut võtta Euroopa julgeoleku tagamisel suurem roll. Samas on USA jätkuvalt alliansile pühendunud,“ ütles välisminister.
„NATO tippkohtumisel sõlmiti ka hulgaliselt suuremahulisi lepinguid ja teavitati arvukatest ühishangetest, mis kõik võimaldavad liikuda NATO väevõime-eesmärkide ja kriitiliste võimelünkade täitmise suunas,“ ütles välisminister.
„NATO on kindlustanud rahu ja julgeolekut Euroopas ja teisel pool Atlandi ookeani ligi 80 aastat. Täna Ankaras tehtud otsused võimaldavad sel jätkuda,“ ütles Tsahkna.
Tippkohtumine kinnitas ka NATO jätkuvat pikaajalist sõjalist ja poliitilist toetust Ukrainale.
„Venemaa jätkuvate õhurünnakute valguses on oluline, et liitlased arutasid võimalusi Ukrainat jätkuvalt sõjaliselt toetada, et Ukraina suudaks agressorile vastu seista ning saavutatakse õiglane ja püsiv rahu Euroopas,“ sõnas Tsahkna. Ta lisas, et kokku lepiti 70 miljardi dollari suuruses toetuses Ukrainale sellel ja järgmisel aastal.
„Olukorras, kus fookus on tugevamal Euroopal ja seeläbi tugevamal NATO-l, ei saa mööda vaadata Ukraina rollist. Euroopa kõige tugevama sõjaväega riik peab kuuluma NATO-sse, et muuta kogu allianss tugevamaks ja kindlustada Euroopas püsiv rahu, sest just NATO liikmesus on parim julgeolekugarantii,“ ütles Tsahkna.
