Tegu on Borrelli esimese visiidiga Eestisse ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana. Tsahkna sõnas kõrget esindajat Tapa sõjaväelinnakus tervitades, et tema toetus Eestile Venemaa hübriidtegevuse valguses ei ole jäänud märkamata. „Oleme alates Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas 2022. aasta veebruaris teinud Euroopa Liidus pretsedendituid otsuseid, et toetada Ukrainat ja samuti kindlustada Euroopa julgeolek ning tulevik,“ sõnas Tsahkna ning tänas Borrelli kiire ja otsustava reageerimise eest Venemaa agressioonile.
Tsahkna sõnas kohtumisel, et oluline on jätkata julgete otsustega Ukraina toetamisel. „Ukraina võitleb meie kõigi vabaduse ja tuleviku eest,“ sõnas ta. „Ootan kiiret edasiminekut nii Euroopa rahutagamisrahastuga kui ka Venemaa külmutatud riigivaradelt teenitud tulu kasutamisega Ukraina toetamiseks, sest agressor ei oota.“
„Meie tänane kohtumine Borrelliga toimus Tapa sõjaväelinnakus, vähem kui kahe tunni autosõidu kaugusel ELi ja NATO välispiirist – piirist Venemaaga, mis jätkab üha agressiivsemalt hübriidtegevustega lääneriikide vastu,“ sõnas Tsahkna. „Üks Venemaa jätkuva õõnestustegevuse näide on Eesti ja Venemaa piiri märkivate poide nahaalne ja omavoliline eemaldamine.“
Tsahkna rõhutas, et Venemaale vastu seismisel on oluline säilitada ühtsus, sõnumite selgus ja sihikindlus, sest kaalul on kogu Euroopa tulevik.
Räägiti ka Euroopa enda kaitsevalmiduse tõhustamisest, kus on võtmetähtsusega Euroopa kaitsetööstuse tootlikkuse suurendamine.
Samuti vahetati mõtteid Ungari Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teemadel. „Ungari peab saama tugeva poliitilise signaali, et nende tegevus ELi nõukogu eesistujana ei ole aktsepteeritav ja nõnda jätkates pole võimalik eesistujaga järgmised kuud koostööd teha,“ sõnas Tsahkna. „ELi lepingu artikkel 7 menetlus ehk Ungari hääleõiguse piiramine on üks osa nendest aruteludest, kuid otsuseid selles vallas veel tehtud ei ole.“
Pildid kohtumisest leiate siit: https://flic.kr/s/aHBqjBAiMZ
Lisainfo:
avalike suhete osakond
[email protected]
