„Ukraina kui ühe maailma olulisima teravilja eksportija ekspordikanalid ei tööta, sest Venemaa on muutnud Musta mere sõjatsooniks. Venemaa ründab järjepidevalt sadamaid ja laevu, mida kasutades peaks Ukraina vili jõudma Aafrika, Lähis-Ida ja teiste piirkondade inimesteni,“ ütles välisminister. „See ilmestab, et Venemaa agressioonil Ukraina vastu on ülemaailmsed tagajärjed ja ka Euroopast kaugemate asuvate riikide huvides on, et Venemaa agressioon lõppeks.“
ÜRO kestliku arengu üks eesmärkidest on nälja kaotamine ja toidujulgeoleku tagamine. Venemaa agressioon Ukraina vastu seab selle eesmärgi saavutamise ohtu.
„Ukraina on valmis sõja lõpetamiseks ja on korduvalt toetanud täielikku relvarahu ning kokkuleppeid, mis tagaksid Mustal merel ohutu laevaliikluse, Venemaa aga tõestab iga päev rünnakutega jätkates, et ta tahab sõda jätkata,“ ütles Tsahkna.
„Rahvusvaheline kogukond peab survestama Venemaad sõda lõpetama või vähemalt esimese sammuna nõustuma täieliku ja tingimusteta relvarahuga,“ ütles Tsahkna. „Kui seda ei ole võimalik saavutada, on vaja moratooriumi rünnakutele Mustal merel.“
Tsahkna sõnul ei tohi rahvusvaheline üldsus lubada olukorda, kus nälga kasutatakse sõja ja surve vahendina.
Eile osales välisminister ka ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu avamisel ning juhtis Eesti kui Põhjala ja Balti riikide koostööformaadi (NB8) tänavuse eesistuja nimel NB8 välisministrite kohtumist Kanadaga.
Kahepoolsed kohtumised toimusid Alžeeria ja Uruguay välisministritega, ÜRO asepeasekretäri Jean-Pierre Lacroix’ga, ÜRO Peaassamblee presidendi Khalilur Rahmaniga ja USA senaatori Ruben Gallegoga.
