GZERO Summitil arutas Tsahkna Euroopa tulevikku koos Catherine Ashtoni, Carl Bildti ja Kolinda Grabar-Kitarovićiga. Välisministri sõnul oleks Venemaa agressiivsus vajanud otsustavat vastust juba pärast 2008. aasta sõda Gruusias.
„Järeleandmised Venemaale ei too rahu. Venemaa eesmärk ei ole üksnes mõningate Ukraina territooriumide vallutamine, vaid kogu Euroopa julgeolekukorralduse muutmine. Peame tagama, et Ukraina saavutab edu ning Venemaa agressioon ei saa korduda. Selleks vajab Ukraina kindlaid julgeolekugarantiisid ning kohta Euroopa Liidus ja NATOs,“ ütles Tsahkna. Ta lisas, et tugeva ja kogenud sõjaväega Ukraina annab ka ise olulise panuse Euroopa julgeolekusse.
Mainekas mõttekojas RUSI toimunud arutelul keskendus Tsahkna Venemaa ohule ja NATO kollektiivkaitsele. Tema sõnul ei pole praegu viiteid vahetule konventsionaalse sõja ohule Euroopa riikide vastu, sest Venemaa peamine sõjaline pingutus on seotud Ukrainaga ning NATO kaitse- ja heidutusvõime on üha tugevam. Samas püsib Venemaa sabotaaži ja mõjutustegevuse oht.
„Putin tahab külvata hirmu, lõhestada meie ühiskondi ja nõrgestada toetust Ukrainale. Sabotaažiaktide puhul tuleb välja selgitada ja avalikustada nende tellijad ja toimepanijad, et heidutada nii Kremlit kui ka tema ülesannete täitjaid,“ rõhutas välisminister. Samuti kutsus ta piirama Venemaa kodanikele viisade väljastamist ja takistama Ukraina vastu sõdinud Vene võitlejate pääsu Euroopasse.
Eile kohtus välisminister Tsahkna Ühendkuningriigi välisministriga, kellega ta arutas Ukraina toetamist ja Eesti-Ühendkuningriigi kaitsekoostööd.
