Välisministri sõnul on NATO viimastel aastatel väga praktiliste sammudega selgelt näidanud oma valmisolekut tegutseda liitlaste kaitsmisel otsustavalt ja vastavalt NATO plaanidele.
„NATO peasekretär rõhutas tänasel visiidil seda, mida Eestigi on pidevalt öelnud: NATO piiride taga ei ole näha Venemaa vägesid ega teisi märke ettevalmistustest vahetuks sõjaliseks vastasseisuks NATOga. Samal ajal testib Venemaa NATO liitlasi sabotaažiaktide ja küberrünnakutega, aga allianss püsib valvas ja ühtne,“ sõnas Tsahkna.
„NATO peasekretär kinnitas, et NATO on igal juhul valmis ja võimeline vastama kõikidele ohtudele ja kaitsma iga sentimeetrit liitlaste territooriumist. NATO artikkel 5, mis ütleb, et rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõigi liitlaste vastu, on jõus,“ ütles Tsahkna. „Seda on NATO viimastel aastatel ka korduvalt tõestanud. Õhuruumi rikkumistele ja kriitilise taristu kahjustamisele on NATO vastanud konkreetsete sammudega, mis kinnitavad, et allianss on valmis.“
„Täna arutasime NATO peasekretäriga muu hulgas seda, kuidas NATO kindlustaks ka tulevikus suutlikkuse ohtudele edukalt vastu seista. Euroopa liitlaste ja Kanada üha kasvavad kaitseinvesteeringud annavad võimaluse NATO võime-eesmärkide kiiremaks täitmiseks ning heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamiseks,“ sõnas välisminister.
Välisministri sõnul arutati kaitsetööstuse tootmisvõimekuse kasvuga seonduvat, Ukraina sõja õppetundide rakendamist ja Ukraina edasist toetamist.
„Kõikide NATO liitlaste pikaajalise julgeoleku huvides on, et Venemaa agressioon Ukraina vastu lõppeks rahuga, mis õiglane ja mis jääb püsima. Seetõttu on praegu esmatähtis varustada Ukrainat viienda sõjatalve eel nii, et ta suudaks edukalt kaitsta oma elanikkonda ja tsiviiltaristut Venemaa üha jõhkrama õhuterrori eest ning jätkata võitlust oma iseseisvuse ja suveräänsuse nimel,“ ütles Tsahkna. Ta lisas, et NATO toetus, sealhulgas läbi PURL-mehhanismi, on Ukrainale sõjalise abi andmisel jätkuvalt võtmetähtsusega. „Eesti on seni toetanud Ukrainat PURLi algatuse kaudu 21 miljoni euroga ning peatselt panustame sellesse mehhanismi täiendavad 10 miljonit eurot.“
„Eesti jätkab Ukrainale sõjalise abi andmist igal aastal vähemalt 0,25% ulatuses SKP-st ja meie enda kaitseinvesteeringud ületavad juba praegu 5% SKP-st, seega võtame nii enda kaitsmist kui Ukraina toetamist täie tõsidusega,“ sõnas Tsahkna.
Fotod välisministri kohtumisest NATO peasekretäriga.
