„Teame eelmise talve põhjal, et Venemaa siht on pommitada ukrainlased külma kätte, jätta nad ilma vee ja elektrita ning murda seeläbi nende vastupanu. Ukraina toetajate ülesanne enne talve on anda piisavalt sõjalist, majanduslikku ja humanitaarabi, et agressori plaan läbi ei läheks,“ ütles välisminister.
Tsahkna lisas, et Eesti eraldas hiljuti 340 000 eurot aitamaks peredel hoida kodud soojana ja valmistuda talviseks loomapidamiseks, parandada sisepõgenike majutuskeskuste soojakindlust ning hankida Ukraina päästjatele mobiilseid hädaabikeskuseid.
“Ukraina on valmis võitlust õiglase ja püsiva rahu nimel jätkama ja kaitsma nii ennast kui kogu Euroopat agressiivse Venemaa eest. Meie ülesanne on igakülgse toetuse abil võimaldada Ukrainal vastupanu jätkata,“ sõnas Tsahkna.
Samaaegselt tuleb jätkata surve tõstmist Venemaale, et võtta Venemaalt majanduslikud vahendid sõja jätkamiseks ja sundida ta sõda lõpetama.
„Euroopa peab hoidma kindlat kurssi ja näitama Venemaale, et Ukraina toetamine ei sõltu valitsuste või poliitiliste jõujoonte muutumisest. Olulised hoovad surve tõstmiseks on täiendavad sanktsioonid, sanktsioonidest möödahiilimise takistamine ja külmutatud varade kasutusele võtmine,“ ütles Tsahkna.
Kohtumistel arutati ka Ukraina tulevikku Euroopa Liidus ja NATOs.
„Ukraina saamine ELi ja NATO liikmeks on määrava tähtsusega nii Euroopa julgeoleku kui tulevase majandusliku õitsengu jaoks,“ ütles Tsahkna. Lisaks tuleb välisministri sõnul tähelepanu pöörata Ukraina ülesehitamisele, seejuures on oluline 2027. aasta jaanuaris Eesti korraldatav Ukraina ülesehituskonverents.
„Eesti ja Ukraina ootus on, et tõenäoliselt sõja kõige tumedamal tunnil toimuvat ülesehituskonverentsi kasutatakse selleks, et anda Ukrainale just sel hetkel hädavajalikku abi,“ ütles välisminister.
Põhjala ja Balti riikide (NB8) esindajate koostööformaadi esindajate kohtumisel Ukraina parlamendi inimõiguste voliniku Dmõtro Lubinetsiga arutati Venemaa poolt küüditatud laste olukorda ja nende tagasitoomise võimalusi ning ka okupeeritud aladele jäänud laste olukorda.
„Laste küüditamine ja nende Ukraina juurte kustutamise püüdlus on üks Venemaa jõhkramaid kuritegusid. Teame, et rohkem kui 20 000 last on viidud sunniviisiliselt Venemaale, kus neid väärkoheldakse, militariseeritakse ja katkestatakse nende side kodumaaga,“ ütles Tsahkna. „Inimõiguste volinik oma meeskonnaga tegutseb laste tagasisaamisel kindlameelselt ja rahvusvahelise kogukonna ülesanne on nendele jõupingutustele igakülgselt kaasa aidata, et iga laps pääseks tagasi oma kodumaale ja oma pere juurde.“
