Riigikohus esitas eelotsusetaotluse, milles soovis teada, kas pettuse teel saadud põllumajandustoetuse tagasimaksmist võib nõuda juriidilisest isikust toetusesaaja esindajatelt. Samuti küsis Riigikohus, kas toetust saanud äriühingu esindajaid, kes panid pettuse toime ja kes ühtlasi olid toetuse väljapetmise ajal toetust saanud äriühingu tegelikud kasusaajad, võib sellisel juhul käsitada toetusesaajatena.
Euroopa Kohus nõustus Eesti seisukohaga, et pettuse teel saadud toetuse tagasimaksmise kohustust tuleb tõlgendada kooskõlas määruse nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) üldeeskirjadega, mis näevad ette võimaluse nõuda toetus tagasi ka isikutelt, kes eiramises osalesid ja kes vastutavad eiramise eest või kes peavad tagama, et eiramisi ei toimuks. Euroopa Kohus selgitas, et selline tõlgendus on kooskõlas õiguskindluse põhimõttega ja põhjendatud eesmärgiga kaitsta liidu finantshuve. Seetõttu vastas Euroopa Kohus esimesele küsimusele, et pettuse teel alusetult saadud põllumajandustoetuse tagasimaksmist võib nõuda ka isikutelt, keda ei saa küll pidada selle toetuse saajaks, aga kes esitasid toetuse saamiseks tahtlikult valeandmeid. Euroopa Kohus lisas teisele küsimusele vastates, et juriidilise isiku esindajaid ei saa pidada toetusesaajaks isegi juhul, kui need esindajad on juriidilise isiku kasumi tegelikud kasusaajad.
Pikemalt saab lugeda kohtuotsusest.
