Eesti esitas Euroopa Kohtule seisukoha, et SMI püsiproovitükkide asukoha andmed ei ole käsitatavad keskkonnateabena. Alternatiivselt selgitas Eesti, et kui Euroopa Kohus siiski leiab, et SMI püsiproovitükkide asukoha andmed on keskkonnateave, siis võib juurdepääsu sellisele teabele direktiivis sätestatud erandite alusel piirata.
Euroopa Kohus leidis esmalt, et nii SMI koostamisel kasutatavate püsiproovitükkide asukoha koordinaadid kui ka nendelt proovitükkidelt pärinevad andmed on keskkonnateave. Sellise keskkonnateabega tutvumise õigust võivad liikmesriigid erandina siiski piirata keskkonnateabe direktiivis sätestatud juhtudel. Seetõttu analüüsis Euroopa Kohus, kas juurdepääsu sellisele teabele saab piirata, sest a) tegemist on koostamisel olevate materjalide ja lõpetamata dokumentide või andmetega; b) teabe avalikustamine võib kahjustada riigiasutuste töö konfidentsiaalsust; c) teabe avaldamine võib kahjustada riigi rahvusvahelisi suhteid; d) teabe avaldamine võib kahjustada keskkonnakaitset.
Euroopa Kohus leidis, et püsiproovitükkide asukoha koordinaadid ei ole koostamisel olevad materjalid või lõpetamata dokumendid või andmed ega ka keskkonnateave, mille avalikustamine võib kahjustada riigiasutuste nõupidamise konfidentsiaalsust. Seetõttu ei saa käesoleval juhul nendele eranditele tugineda.
Seejärel kinnitas Euroopa Kohus, et keskkonnateabe taotluse võib jätta rahuldamata, kui avalikustamine võib kahjustada Eesti rahvusvahelisi suhteid. Selle erandi kohaldamiseks peab eelotsusetaotluse esitanud kohus põhikohtuasjas siiski kontrollima, kas SMI püsiproovitükkide asukoha koordinaatide avalikustamisel on Eestile piisavalt konkreetsed ja ettenähtavad ebasoodsad tagajärjed, mis tegelikult kahjustavad Eesti rahvusvahelist metsanduskoostööd, ning ei ole vaid hüpoteetilised.
Samuti kinnitas Euroopa Kohus, et keskkonnateabe taotluse võib jätta rahuldamata, kui teabe avalikustamine kahjustaks Eesti keskkonnakaitset. Selle erandi kohaldamiseks tuleb siiski tuvastada, et teabe avalikustamine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada direktiiviga kaitstud keskkonnakaitselisi huve, kusjuures kahjustamise riski peab saama mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla ainult hüpoteetiline.
Pikemalt saab lugeda kohtuotsusest.
