Välisminister Urmas Reinsalu viibib täna ja homme Rumeenias Bukarestis NATO välisministrite kohtumisel, kus keskendutakse Venemaa agressioonile Ukrainas ja Ukraina toetamisele.
Välisminister Reinsalu, kes viibis eile ühes oma Balti-Põhjala kolleegidega visiidil Kiievis, andis kohtumise esimesel arutelul ülevaate kohtumistest Ukrainas ja rõhutas vajadust anda Ukrainale õhutõrjesüsteeme ja kaugmaarakette. „Peame muutma mõtteviisi järkjärgulisest abist kõikehõlmavaks abiks,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et ei ole Euroopa julgeolekut ilma Ukraina julgeolekuta ja samameelsete riikide eesmärk peab olema kaitseabi suurendamine Ukrainale.
Bukaresti ühes Ukraina kolleegi Dmõtro Kulebaga saabunud Reinsalu sõnas, et võitmiseks tuleb Ukrainal esialgu üle elada talv ja seetõttu on Ukrainal lisaks humanitaarabile enda kaitsmiseks kiiresti vaja raskerelvastust ja õhukaitsesüsteeme. „Kutsusin tänasel kohtumisel iga NATO liiget panustama Ukraina abistamisse ühe protsendi oma sisemajanduse koguproduktist,“ sõnas Reinsalu.
Lisaks kaitseabi suurendamisele rõhutas Reinsalu ka vajadust arutada, milline saab olema Ukraina teekond NATOsse. „Täna, kui tähistame 20 aasta möödumist Praha tippkohtumisest, kus kutse alliansiga liitumiseks said Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia ja Slovakkia, loodan, et tulevikus saame tähistada Ukraina kutset saada NATO liikmeks,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et NATO uks peab olema avatud kõigile samameelsetele Euroopa demokraatlikele riikidele.
Välisministri sõnul on tulevase Euroopa julgeolekuarhitektuuri eelduse Ukraina võit ja kindlus, et Venemaa ei kirjuta naabritele ette nende elukorraldust, ning Ukraina NATO-liikmesus.
NATO laienemist arutas Reinsalu ka oma Türgi kolleegi Mevlut Çavușoǧluga alliansi välisministrite kohtumise veerel. „Loodan, et Türgil õnnestub peagi kiita parlamendis heaks Soome ja Rootsi liitumisprotokollid, sest Soome ja Rootsi liitumine tugevdaks kogu allianssi, eriti Läänemere regiooni,“ sõnas Reinsalu. Ta avaldas kaastunnet Türgile ja kõigile hukkunute lähedastele seoses hiljutise terrorirünnakuga Istanbulis ja suuri purustusi tekitanud maavärinaga Duzce regioonis.
Ühtlasi arutati G7 ja partnerite eestvedamisel seda, kuidas Ukraina energiataristu peab vastu Venemaa ägenenud rünnakutele, mis on sihitud tsiviilelanikele kriitilise infrastruktuuri pihta.
Kutse saamisest 20 aasta möödumist märkinud üritusel näidati arhiivifotosid ja lühiklippe Praha tippkohtumisest, kus Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia ja Slovakkia said kutse NATOga liitumiseks. Üritusel osalesid liitumiskutse saanud riikide välisministrid, kes allkirjastavad sündmust märkinud margikollektsiooni.
Kohtumise teisel päeval arutatakse NATO partnerite Gruusia, Moldova ning Bosnia ja Hertsegoviina toetamist, alliansi strateegilise kontseptsiooniga seotud tegevusi, Hiinat, energiajulgeolekut ja kerksust. Kõigile ametlikele sessioonidele on kutsutud osalema ka Soome ja Rootsi.
NATO välisministrid, sealhulgas Soome ja Rootsi, tegid ühisavalduse, kus väljendatakse toetust Ukrainale ja kinnitatakse üle NATO valmidus seista vastu kõikvõimalikele ohtudele.
Inglisekeelne avaldus on leitav siin: NATO - News: Statement by NATO Foreign Ministers - Bucharest, 29-30 November 2022, 29-Nov.-2022
Pildid sündmusest leiate siit: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/72177720304072522
Välisminister Reinsalu inglisekeelse sõnavõtu NATO välisministrite kohtumise eel leiate siit: NATO Multimedia - Doorstep statement by the Estonian Minister of Foreign Affairs at the meeting of NATO Foreign Ministers
