Põhja-Balti-Weimari välisministrite ühisavaldus 

29.04.2025 | 16:10

Meie, Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani välisministrid ning Prantsusmaa Euroopa asjade minister, kohtusime täna Bornholmi saarel, et käsitleda Venemaa jätkuvat ebaseaduslikku agressiooni Ukraina vastu, sealhulgas selle mõju Euroopa julgeolekule.

Kinnitame veel kord, et suveräänne, sõltumatu ja demokraatlik Ukraina on Euroopa-Atlandi piirkonna ja ülemaailmse julgeoleku lahutamatu osa. Territoriaalse terviklikkuse austamine on rahvusvahelise õiguse aluspõhimõte. Tervitame Londoni kohtumisel E3, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vahel tehtud edusamme. Peame oluliseks, et see protsess jätkuks.

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse, mida toetasid ja hõlbustasid mõned kolmandad riigid, oleme olnud Ukraina tugevamate toetajate seas ning andnud rohkem kui 53 miljardit eurot sõjalise toetusena ja 47 miljardit eurot tsiviiltoetusena. Jätkame poliitilist, sõjalist ja tsiviiltoetust Ukrainale nii kaua kui vaja, et anda Ukrainale võimalikult tugev positsioon kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks, mis põhineb ÜRO põhikirjal ja rahvusvahelisel õigusel ning millega tagatakse Ukraina sõltumatus ja suveräänsus ning tugevdatakse Euroopa julgeolekut. Kinnitame veel kord oma toetust tahtekoalitsiooni jõupingutustele ja uurime, kuidas saaksime kõige paremini panustada. Üheskoos jätkame mitut tegevussuunda, et toetada Ukraina pikaajalist kaitset ja julgeolekut.

Oleme endiselt kindlalt pühendunud Ukraina pöördumatule liikumisele täieliku Euroopa-Atlandi integratsiooni suunas.    

Venemaa on endiselt kõige suurem ja otsesem oht meie julgeolekule. Oleme jätkuvalt pühendunud oma kaitsevalmiduse tugevdamisele ning töötame selle nimel, et olla paremini valmis tegutsema ja tegelema vastutustundlikult ning ühiselt vahetute ja tulevaste väljakutsete ja ohtudega, kasutades 360° lähenemisviisi. Toetame eesmärki suurendada oluliselt kaitsekulutusi, et täita NATO võimetealaseid eesmärke ja võtta eurooplastena Euroopa-Atlandi piirkonna julgeoleku eest suurem vastutus. Euroopa Komisjoni valge raamatu „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ ja kava „ReArm Europe“ rakendamine on olulised sammud selle eesmärgi saavutamisel. Oleme kindlalt otsustanud aidata suurendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi ning kõrvaldada kriitilised võimelüngad. Selleks on muu hulgas vaja strateegilisi partnerlusi, rohkem ühist arendamist, hankeid ja investeeringuid, et Euroopa kaitsetööstusele nõudlusest jõulisemalt märku anda. Visiooni teostamiseks peame kiiresti tegutsema ning töötama ka NATO ja ELi vahelise koostöö edasise süvendamise nimel.

Oleme pühendunud sellele, et piirata veelgi Venemaa suutlikkust pidada agressioonisõda Ukraina vastu, suurendades selleks survet Venemaale, mis hõlmab ka täiendavate sanktsioonide kiiret vastuvõtmist. Jääme ootama tulevast ELi tegevuskava Venemaa energiaimpordi järkjärguliseks lõpetamiseks. See on oluline vahend, et vähendada Venemaa energiaekspordist saadavat tulu, millega rahastatakse sõda Ukrainas. Samuti tuletame meelde, et ELi õiguse kohaselt peavad Venemaa varad jääma tõkestatuks, kuni Venemaa lõpetab Ukraina-vastase agressioonisõja ja hüvitab talle selle sõjaga tekitatud kahju.

Mõistame jõuliselt hukka Venemaa üha intensiivsema Euroopa-vastase hübriidtegevuse, mille eesmärk on häirida meie toetust Ukrainale ning mõjutada ja destabiliseerida meie demokraatlike riikide julgeolekut, kasutades selleks muu hulgas sabotaaži, teabega manipuleerimist, küberründeid, rände ärakasutamist, desinformatsioonikampaaniaid ja valimistesse sekkumist. 

Oleme tõstnud oma ühist olukorrateadlikkust ning jätkame teabejagamise ning kohaloleku, seire ja järelevalve suurendamist merel, et mereohte ja muid hübriidoperatsioone paremini ennetada, tõrjuda ja nende vastu võidelda.

Venemaa nn varilaevastiku kasutamise eesmärk on hoida kõrvale meie sanktsioonidest ja toetada oma sõjamajandust ning see kujutab endast ka rahvusvahelisel tasandil ohtu keskkonnale, meresõiduohutusele ja -turvalisusele, sealhulgas Põhjamerel ja Läänemerel. 

Oleme kindlalt otsustanud võtta täiendavaid koordineeritud samme Venemaa varilaevastiku heidutamiseks ja tõrjumiseks ning tunnistame, et kõik meetmed peavad olema rakendatavad, õiguslikult korrektsed ja täielikus kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Tuletame asjaomastele lipuriikidele meelde nende ÜRO mereõiguse konventsioonist tulenevaid juriidilisi kohustusi teostada tõhusat jurisdiktsiooni ja kontrolli nende lipu all sõitvate laevade üle ning tagada nende täielik vastavus kohaldatavatele rahvusvahelistele eeskirjadele ja standarditele. Olemasolevatele jõupingutustele tuginedes loodame teha koostööd varilaevastiku rakkerühmas osalevate G7 liikmesriikidega, et tõhustada seiret ja avastamist ning muul viisil piirata varilaevastike kasutamist.

Bornholmi kohtumine väljendab meie pühendumust piirkondliku koostöö süvendamisele ning julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamisele Põhjala ja Läänemere piirkonnas.

avalike suhete osakond

open graph imagesearch block image