Tsahkna tõi oma kõnes esile, et Eesti jaoks on kübervõimekuse pidev arendamine ja küberturvalisuse järjepidev suurendamine eksistentsiaalne küsimus. „Venemaa agressioon Ukraina vastu on taas näidanud, et küberrünnetest on saanud Venemaa sõjapidamise lahutamatu osa. Elutähtsa taristu – näiteks avalike e-teenuste, pangandussüsteemi või haiglate – vastu suunatud pahatahtlikud küberoperatsioonid ei ole kuidagi õigustatud ning lähevad täielikult vastuollu rahvusvahelise õigusega,“ sõnas Tsahkna ning lisas, et seepärast on oluline tegeleda ka küberdiplomaatia võimearendusega. Vastutustundliku käitumise ja üldise küberruumi stabiilsuse tagamiseks on meil vaja rohkem küberdiplomaate nii Eestis kui ka mujal.
12.–16. juunil toimub Tallinnas neljas küberdiplomaatia suvekool, mis toob Eestisse ligikaudu 60 küberteemadega tegelevad diplomaati, teadurit ja eksperti Euroopast ja kaugemalt. Küberdiplomaatia suvekool keskendub peaasjalikult rahvusvahelisele õigusele ja normidele küberruumis, küberoperatsioonide rollile konfliktides, kübervastupanuvõime suurendamisele ning heidutustegevusele. Suvekooli korraldab välisministeerium koostöös Euroopa Komisjoni (INTPA), E-riigi Akadeemia (eGA) ja ESTDEViga.