Euroopa Kohus analüüsis kõigepealt mõistet „tööde algus“ Euroopa Komisjoni suuniste ja riigiabi otsuse tähenduses ja jõudis seisukohale, mida toetasid ka Eesti ja Elering, et sellega peetakse silmas tööde sellist arenguetappi, mis võimaldab arendajat pidada taastuvenergia olemasolevaks tootjaks. Järelikult saab selles kontekstis mõiste „tööde algus“ hõlmata üksnes kohustust, millega investeerimisprojekt oli 1. jaanuari 2017. aasta seisuga viidud sellisesse „arenguetappi“, et see „oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud“, ning et projekt oli seega sisuliselt muutunud pöördumatuks. See tähendab, et kõik ettevalmistustööd on lõpetatud ning võetud kohustus on oma laadi ja maksumuse poolest piisavalt oluline, võrreldes asjaomase investeerimisprojekti kogumahuga.
Kuigi seda peab hindama riigisisene kohus, siis Euroopa Kohtu meelest viitab nende käsutuses olev teave sellele, et käesoleval juhul ei tähenda tuulemõõdumastide ja liitumispunkti ehitamine sellist „tööde algust“, mis võimaldaks pidada Est Wind Powerit taastuvenergia „olemasolevaks tootjaks“, kuna üksnes taastuvenergiat tootvate tuulegeneraatorite ehitustöödega alustamine või isegi pöördumatu kohustus, mis on seotud tuulegeneraatoritega, mis näivad olevat kõige olulisem osa investeerimisprojektist, võib talle sellise staatuse anda.
Kohus analüüsis seejärel, kuidas tuleks riigisiseselt hinnata „tööde alustamise“ tuvastamist ja leidis, et pädev asutus peab juhtumipõhiselt kontrollima, kas asjaomane projekt oli 1. jaanuari 2017. aasta seisuga sellises arenguetapis, et see oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud. Sellist hinnangut ei saa aga anda puhtformaalselt ja see võib sõltuvalt juhtumist nõuda põhjalikku majanduslikku analüüsi.
Viimasena hindas kohus „riikliku loa“ mõistet, mida tuleb tõlgendada lähtuvalt riigisisesest õigusest. Kuna kohus juba leidis, et kui tööd on sellises arenguetapis, et investeerimisprojekt oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud, mistõttu projekt oli sisuliselt pöördumatu ja võimaldas seega pidada arendajat taastuvenergia „olemasolevaks tootjaks“, siis ka nõutud loa liik peab võimaldama asuda seisukohale, et selle kuupäeva seisuga oli väga tõenäoline, et projekt viiakse lõpule, ja seega võimaldama pidada arendajat taastuvenergia „olemasolevaks tootjaks“. Seega nagu leidsid nii Eesti kui ka Elering, siis Eesti õiguse kohaselt ei võimalda ainuüksi planeerimisdokumendid põhikohtuasjas arutusel olevaid tuulegeneraatorite ehitustöid teha, vaid nende tööde tegemiseks on vaja saada veel lõplik riiklik luba ehk ehitusluba, mistõttu just seda luba tuleb pidada vajalikuks „riiklikuks loaks“. Seda peab aga hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus, kelle käsutuses on ainsana kõik asjakohased andmed.
Täpsemalt saab lugeda kohtuotsusest.
