Eesti suursaadikud Austraalias
Jaan Reinhold (2024- ...)
- Kersti Eesmaa (2019-2024)
- Andres Unga (2013-2019)
- Peeter Miller (2007-2013)
Austraalia suursaadikud Eestis:
Edmund Mortimer (2026 - )
- Sridhar Ayyalaraju (2023 - 2025)
- Dr Genevieve Clune (2021 - 2023)
- Kerin Ayyalaraju ( 2018 - 2021)
- Jonathan Kenna (2016 - 2018)
- Gerald Thomson (2013 - 2016)
- Paul Wesley Stephens (2010 - 2013)
- Howard Craig Brown (2007 - 2010)
- Richard Rowe (2003 - 2007)
- Stephen Christopher Brady (1999 - 2003)
Kahepoolsed suhted
Eestisse
- Riigiteenuste minister Bill Shorten (2022)
- Parlamendiliige ja minister Michael Keenan (2018)
- Austraalia Esindajatekoja spiiker Tony Smith (2017)
- Välisminister Julie Bishop (2017)
Austraaliasse
- Välisminister Margus Tsahkna (2026)
- Haridusminister Kristina Kallas (2025)
- Riigikogu väliskomisjon (2025)
- President Kersti Kaljulaid (2018)
Vastastikuse mõistmise memorandum töötamisõigusega viisade kohta (Memorandum of Understanding between the Government of Estonia and the Government of Australia Relating to Working Holiday Visas) jõustus 20.05.2005.
14.09.2015 kirjutati alla sotsiaalkindlustusleppele, jõustus 01.01.2018.
Eesti ja Austraalia vahelised välislepingud leiad Riigiteatajast.
Eesti ettevõtjate huvi Austraalia vastu kasvab. Tegutseb Eesti-Austraalia KTK (Estonian Australian Chamber of Commerce and Industry, EACCI).
Täpsemat infot Eesti ja Austraalia kaubavahetusest leiad statistikaameti rakendusest.
Aprillis 2018 avalikustati otsus, et Austraalia soovib partnerina liituda NATO küberkaitsekeskusega (NATO CCDCOE). Austraalia eksperdid on aktiivselt osalenud keskuse iga-aastasel küberkonflikti konverentsil (CyCon). Riik on valmis vahetama infot mereohutuse ja keskkonnakaitse alal ning on üks NATO IP4 partneritest.
Austraalias on suuruselt seitsmes Eesti kogukond. Esimene Eesti Selts asutati 1914 Melbourne'is. Koonduti peamiselt Sydneysse, kus 1920-ndatel asutati kaks Eesti seltsi, mis hiljem ühinesid. Esimesed II Maailmasõja järgsed eestlastest pagulased (Displaced Persons) saabusid 1947. a novembris (142 eestlast), kellele järgnes veel arvukalt Euroopa pagulaslaagritest saabunud eestlasi. Austraalia Eesti Arhiiv Sydneys asutati 1952. a, sinna on kogutud valdav enamus pärast II Maailmasõda väljaspool Eestit trükis avaldatud teostest.
Alates 2005. a jõustunud töö- ja puhkeviisade kokkulepe on andnud võimaluse paljudele noortele Austraaliasse liikumiseks. 2025. a mai lõpu seisuga viibis selle alusel Austraalias u 1500 eesti noort.
Suuremad eestlaste kogukonnad on Sydneys, Adelaide'is, Melbourne'is, kus on olemas ka Eesti Majad. Järjest rohkem noori on asunud elama Queenslandi ja Lääne-Austraaliasse. Kogukonna tegemisi üle Austraalia koordineerib Austraalia Eesti Seltside Liit (AESL), mis on Eesti organisatsioonide kõrgeim organ Austraalias.
Eesti päevi on Austraalias peetud alates 1954.aastast ning pragu korraldatakse neid iga kahe-kolme aasta tagant.
Juba 60 aastat korraldatakse igal suvel väliseesti laste laagrit “Sõrve”.
Veebileht www.eesti.org.au kaudu jõuab info Eesti kogukonna ja Eesti kohta ka eesti keelt mitte oskavate huvilisteni.
Viimati uuendatud 30.04.2026