- Rahvusvahelisi sanktsioone võtavad enamasti vastu riigid, Euroopa Liit (EL) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).
- Eestis reguleerib seda valdkonda eelkõige rahvusvahelise sanktsiooni seadus.
- Euroopa Liidu Nõukogu võtab Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta vastu määrusi, mis on kõigile ELi isikutele ja üksustele siduvad.
- ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestab sanktsioone resolutsioonidega, mille rakendamiseks ELi riikides võtab EL vastu määrused.
Sanktsioonide rakendamine
Vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-le 10 on Välisministeeriumil rahvusvaheliste sanktsioonide riigisisesel rakendamisel peamiselt koordineeriv roll (v.a. rakendamine välissuhtlemise ja arengukoostöö keelu või piirangu korral). Teised ministeeriumid algatavad enda valitsemisalas rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks vajalike õigusaktide menetluse ning peavad tagama rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalikud tingimused oma valitsemisalas.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 lõige 3 loetleb pädevad asutused levinumate sanktsioonitüüpide kaupa. Kui pädev asutus on võimalik teiste asjaomast valdkonda reguleerivate õigusaktide alusel kindlaks määrata, siis ei ole seda rahvusvahelise sanktsiooni seaduses eraldi välja toodud.
Pädev asutus vastab rahvusvahelise sanktsiooniga seotud päringutele ning annab haldusakte (nt load) ja teeb toiminguid, milleks kohustab rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt.
Viibimise, elamise ja töötamise piirangute korral
Politsei- ja Piirivalveamet
Pärnu mnt 139
Tallinn 15060
[email protected]
+ 372 612 3000
Finantssanktsiooni korral
Rahapesu Andmebüroo
Pronksi 12
Tallinn 10117
[email protected]
+ 372 696 0500
Kauba sisse- ja väljaveo korral
Maksu- ja Tolliamet
Lõõtsa 8a
Tallinn 15176
[email protected]
+ 372 676 2102
Muu kui finants- ja kaubaga seotud teenuse osutamise keelu korral (vastavalt oma valitsemisala vastutusvaldkonnale)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122
[email protected]
+372 625 6342
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122
[email protected]
+372 626 2802
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122
[email protected]
+372 625 6101
Euroopa Liidu sanktsioonikaardil on ajakohane teave kõigi EL-is kehtivate piiravate meetmete kohta. Euroopa Liidu sanktsioonide rikkumistest teavitamise (nn vilepuhujate) veebiplatvormil saab saata anonüümse teavituse varasematest, praegustest või kavandatavatest EL-i sanktsioonide rikkumistest.
Käesolev juhend on välja töötatud Soome, Eesti, Läti, Leedu ning Poola ekspertide koostöös. Dokument on soovitusliku iseloomuga ning aitab ettevõtjatel sanktsioonidega seotud olukordades hinnata riske, õppida paremini tundma oma kliente, näha äritegevuses ohumärke ning tagada nõuetekohast hoolsust.
Euroopa Komisjoni hoolsuskohustuse juhend aitab ELi liikmesriikide ettevõtjatel ära tunda, hinnata ja mõista võimalikke sanktsioonidest kõrvalehiilimise riske.
Korduma kippuvad küsimused sanktsioonide ja nende kehtestamise kohta
Rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist.
Rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamise eesmärk kitsamalt on suunata kolmandaid riike, isikuid või üksusi järgima rahvusvahelise õiguse norme ja põhimõtteid ning muuta tegevuse, mille tõttu sanktsioonid on kehtestatud, jätkamine võimalikult kulukaks ja ebamugavaks või tõkestada sanktsioonisubjekti vastuvõetamatut tegevust.
Euroopa Liidu terminoloogias kasutatakse mõiste „sanktsioon“ asemel ka mõistet „piirav meede“.
Rahvusvahelisi sanktsioone kehtestatakse riigi, territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni, ühenduse, rühmituse või isiku suhtes.
2024. aasta seisuga on kehtestatud üle 50 sanktsioonirežiimi (sh nii Euroopa Liidu Nõukogu kui ka ÜRO Julgeolekunõukogu otsusega kehtestatud sanktsioonirežiimid). Sanktsioonirežiimide nimest on näha, millega seoses sanktsioonid kehtestati, kuid sanktsioonide subjektideks olevad isikud ja üksused on loetletud sanktsiooni kehtestava õigusakti (nõukogu otsus ja/või määrus) lisas.
Mõned sanktsioonirežiimid sisaldavad kohustusi ja keelde, mis ei ole seotud ühegi konkreetse isikuga, vaid nende puhul on tegemist konkreetsete majandusvaldkondade vastu suunatud sektoraalsete sanktsioonidega (nt piiravad meetmed seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas).
Rahvusvahelisi sanktsioone kehtestavad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga (ÜRO Harta VII peatüki artikkel 41 alusel), Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja määrusega (Euroopa Liidu Lepingu artikli 29 alusel) või riik (nt Eesti Vabariigi Valitsus rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 27 alusel).
Teoreetiliselt võiks rahvusvahelisi sanktsioone kehtestada ka muu rahvusvaheline organisatsioon, mille otsused on Eestile siduvad.
ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestatud sanktsioonide rakendamise aluseks on ÜRO harta art 25 ja konkreetsed resolutsioonid. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsiooni rakendatakse resolutsioonis kehtestatud tingimustel resolutsiooni alusel moodustatud komitee loetletud rahvusvahelise sanktsiooni subjektide suhtes, kuni ajakohastatakse või võetakse vastu Euroopa Liidu Nõukogu määrus. Euroopa Liidus rakendatakse kõiki ÜRO resolutsioone EL õiguse kaudu. Osade režiimide puhul on Euroopa Liit võtnud ÜRO sanktsioonidele täienduseks EL autonoomseid piiravaid meetmeid, misjuhul on tegemist ÜRO-EL segarežiimidega.
Euroopa Liidus reguleerib sanktsioonide rakendamist Euroopa Liidu Nõukogu, milles liikmesriike esindavad ministrid, kes võivad koguneda kümnes erinevas koosseisus.
Nõukogu kehtestab määrused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel. Nõukogu määrused on kõigis liikmesriikides otsekohalduvad, ehk neil on sama mõju kui riigisisestel õigusaktidel, näiteks seadustel ja määrustel.
Nõukogu otsused hõlmavad kõiki kehtestatud piiravaid meetmeid. Nõukogu ei saa kehtestada määrusi selliste piiravate meetmete rakendamiseks, mis jäävad väljapoole Euroopa Liidule liikmesriikide poolt delegeeritud pädevusvaldkondi (nt sissesõidukeeld ja relvaembargo). Liikmesriikide pädevuse piires rakendatakse rahvusvahelisi sanktsioone riigisisese seadusandluse alusel.
Lisaks Euroopa Liidu poolt kehtestatud sanktsioonirežiimidele (autonoomsed sanktsioonid) rakendatakse Euroopa Liidus ka ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestatud sanktsioone. Seda tehakse Euroopa Liidu Nõukogu otsuste kaudu ja määruste alusel.
Euroopa Liidu Nõukogu otsuseid rakendatakse Eestis nõukogu otsekohalduvate määruste ja Eesti riigisiseste õigusaktide alusel. Sellisteks Eesti riigisisesteks õigusaktideks on eelkõige rahvusvahelise sanktsiooni seadus, strateegilise kauba seadus, relvaseadus, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, tolliseadus ja karistusseadustik.
Kui rahvusvahelist sanktsiooni pole võimalik juba kehtiva riigisisese õiguse alusel rakendada, tuleb Vabariigi Valitsusel rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 9 lõike 2 kohaselt võtta selleks vastu täiendav riigisisene õigusakt. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsiooni rakendatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 8 kohaselt ajutiselt resolutsiooni alusel, kuni ajakohastatakse või võetakse vastu Euroopa Liidu Nõukogu määrus.
Jõustunud rahvusvahelist sanktsiooni on kohustatud kohaldama kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes peavad võtma rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud meetmeid või hoiduma keelatud tegevustest.
Vara külmutamise kohustus ja kättesaadavaks tegemise keeld (ehk finantssanktsioon)
Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise eesmärk on tõkestada sanktsioonisubjektide ligipääs Euroopa Liidu majandusruumi. Selle saavutamiseks peavad Euroopa Liidu avaliku ja erasektori osalised nende valduses olevad sanktsioonisubjektide rahalised vahendid ja majandusressursid külmutama kuni sanktsiooni kehtimise lõppemiseni.
Vara külmutamine tähendab, et sanktsioonisubjektid ei pääse ligi oma Euroopa Liidus asuvatele rahalistele vahenditele (sh sularaha, tšekid, pangahoiused, aktsiad) ega saa neid realiseerida. Samuti ei ole neile lubatud müüa ega rentida muud materiaalset või immateriaalset vara, sealhulgas kinnisvara. Külmutamine ei tähenda varade konfiskeerimist - sanktsioonisubjekti omandiõigus varale säilib.
Teatud juhtudel võivad riiklikud pädevad asutused lubada vara külmutamise kohustusest erandite tegemist ning mõnes olukorras on erandite tegemine kohustuslik. Eranditeks võivad olla näiteks põhivajadustest tulenevad kulutused (toiduained, üür, ravimid, maksud) või mõistlikus ulatuses õigusabitasud.
Vara kättesaadavaks tegemise keeld tähendab, et Euroopa Liidus elavad inimesed, siin tegutsevad ettevõtted ega avaliku sektori osalised ei tohi sanktsioonisubjektidele teha otse ega kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid ega majandusressursse.
Kõnealuse sanktsiooni rakendamise üle teostab järelevalvet rahapesu andmebüroo.
Sissesõidukeeld
Sissesõidukeeld kohustab liikmesriike võtma meetmed selleks, et takistada sanktsioonisubjektide sisenemist nende territooriumile või sealt läbisõitu. Kolmandate riikide sanktsioonisubjektidele keelatakse Euroopa Liitu sisenemine selle välispiiril ja neile ei väljastata Schengeni ega liikmesriigi viisat. Kui sanktsioonisubjekt riigi territooriumil tabatakse, saadetakse ta sealt välja.
Üldreeglina kehtestatakse sissesõidukeeld eranditega, mis välistavad selle rakendamise humanitaarsetel kaalutlustel (nt tervislikud põhjused, haiglaravi osutamise vajadus Euroopa Liidus) või selleks, et võimaldada Euroopa Liidu liikmesriikidel täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi või viia läbi kohtumenetlus. Samuti võivad liikmesriigid mitmes sanktsioonirežiimis teha sissesõidukeelust erandeid, kui nende territooriumil asub mõni rahvusvaheline organisatsioon või korraldatakse üritus rahvusvahelise organisatsiooni tegevuse raames.
Sanktsioonirežiimid ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile. Põhiseadusest tulenevalt on Eesti kodanikel õigus alati Eesti territooriumile siseneda.
Kõnealuse sanktsiooni rakendamise üle teostab järelevalvet siseministeerium.
Relvaembargo
Relvaembargo eesmärk on vältida Euroopa Liidust pärinevate relvade, sõjalise kauba ja sõjalise varustuse jõudmist kindlasse riiki või sanktsioonisubjektile, et seda ei kasutataks konfliktis ega riigi sõjatööstuse arendamiseks. Liikmesriigid on kohustatud tagama, et relvasid ja nendega seotud materjali ei ekspordita sanktsioonisubjektile. Teatud sanktsioonirežiimides sisaldub ka keeld importida relvi või sõjalist kaupa riigist, mille suhtes on sanktsioon kehtestatud. Sellega seoses võib olla keelatud ka tehnilise abi osutamine, informatsiooni edastamine, sõjalise tegevusega seotud finantstehingute tegemine ja muud teenused.
Lisaks relvaembargole võib olla keelatud eksportida varustust, mida võidakse kasutada siserepressioonideks. Selline varustus hõlmab nt politseiseadmeid (veekahuritega varustatud sõidukid, vangide transpordiks mõeldud sõidukid, okastraat ja märulipolitsei kiivrid ning kilbid). Samuti võidakse keelata kahesuguse kasutusega kauba (mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel) eksport riiki, mille suhtes on sanktsioon kehtestatud.
Selliste kaupade sisse- ja väljaveoks ning selle läbi Eesti territooriumi kolmandatesse riikidesse transiidiks vajalike sisse- ja väljaveolitsentside ning transiidilubade väljastamist, pikendamist ning nende kehtetuks tunnistamist teostab Vabariigi Valitsuse korralduse alusel moodustatud ametkondadevaheline strateegilise kauba komisjon.
Milliseid sanktsiooni tüüpe on veel?
Ammendavat loetelu võimalikest rahvusvahelistest sanktsioonidest ei ole, kuna sanktsioonid muutuvad ajas. Lisaks eelnevalt nimetatud sanktsioonidele on kehtestatud veel sadamasse sisenemise keelde, lennukeelde, ekspordi-impordikeelde, investeeringute, maksete ja kapitali liikumise keelustamist, piiranguid turismisektorile, kaitsekoostöö keelde, haridusega seotud piiranguid.
Seotud viited
Viimati uuendatud 14.02.2024
