Eesti liikmekssaamise kronoloogia
16.05.2007 – OECD ministrite kohtumisel kiideti heaks laienemisstrateegia ning otsustati alustada liitumisläbirääkimisi Eesti, Sloveenia, Iisraeli, Tšiili ja Venemaaga.
03.12.2007 – liitumisläbirääkimistele kutsutud riikidele anti üle teekaardid, mis kirjeldavad läbirääkimisprotsessi käiku.
12.06.2008 – Eesti andis üle esialgse memorandumi, milles väljendas oma seisukohti OECD instrumentide (soovitused, deklaratsioonid jm) suhtes.
27.05.2010 – esitas OECD Nõukogu Eestile kutse organisatsiooniga liituda.
03.06.2010 – allkirjastasid Tallinnas liitumislepingu OECD peasekretär Angel Gurría ja Eesti peaminister Andrus Ansip.
09.12.2010 – pärast liitumislepingu ratifitseerimist Riigikogus ning deponeerimist Prantsuse välisministeeriumis sai Eesti OECD täisliikmeks.
EV alaline esindus OECD juures
17, rue de la Baume, 75008 Pariis, Prantsusmaa
Telefon: +33 1 5662 2217
E-post: [email protected]
https://oecd.mfa.ee
Miks on OECDsse kuulumine Eesti jaoks oluline?
- OECD on tunnustatud majandusanalüüsi keskus, mis oma mitmekülgse tegevusega katab kogu valitsussektori skaala. Organisatsiooni eesmärk on pakkuda oma analüütilise võimekusega tuge poliitikakujundajatele. Ka Eesti kohta on valminud mitmeid arvestavaid analüüse. Uuringute tulemused antakse välja trükistena, samuti on need leitavad elektroonselt.
- OECD on oluline info vahetamise paik ekspertidele. Liikmesriikide eksperdid kohtuvad regulaarselt komiteede ja ekspert- või töörühmade istungitel, et arutada aktuaalseid teemasid, jagada oma kogemusi ja õppida teiste kogemustest. OECD liikmelisus aitab tõsta meie ametnike professionaalsust.
- OECD on mitmes valdkonnas suunanäitajaks. Organisatsioonis välja töötatud juhised ning põhimõtted on mitmes valdkonnas muutunud normideks, millest lähtuvad ka riigid, kes organisatsiooni ei kuulu. Näiteks põhineb OECD näidislepingul suurem osa maailmas sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest (sh ka Eesti omad), samuti määratakse arenguabi normid OECD vastavas komitees. OECDs töötatakse välja maksustamise globaalset lahendust suurtele digitehnoloogia hargmaistele ettevõtetele ja minimaalse tulumaksu sisseviimist ettevõtetele.
- OECD on väga hea statistilise info allikas. Organisatsiooni kogutud statistilisi andmeid kasutatakse maailmas laialdaselt teadustegevuses, ajakirjanduses jne.
- OECDsse kuulumise läbi saab Eesti mõjutada Eesti jaoks oluliste riikide liitumisprotsesse OECDga.
Mis on OECD?
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (Organisation for Economic Co-operation and Development), lühendatuna OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum alalise asukohaga Pariisis. Organisatsioon asutati 30. septembril 1961. aastal Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulijana. OECDsse kuulub hetkel 38 riiki. Viimasena liitus organisatsiooniga Costa-Rica (2021). 1. juunist 2021 juhib OECD tööd austraallasest peasekretär Mathias Cormann.
OECD liikmestaatuse kriteeriumid on:
- avatud turumajandus,
- demokraatlik pluralism
- inimõiguste austamine
Eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele. OECD ei ole finantsorganisatsioon ega anna sellest tulenevalt laene või toetusi.
OECD põhiväärtused on:
- Objektiivsus: tõenditele põhinevad erapooletud analüüsid ja soovitused.
- Avatus: avaliku arutelu edendamine kriitilistel teemadel.
- Vaprus: julgus harjumuspäraseid teadmisi ümber lükata.
- Eesrindlikkus: esilekerkivate ja pikaajaliste probleemide tuvastamine ja käsitlemine.
- Eetilisus: usaldusväärne, aus ja läbipaistev tegevus.
Peamised tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine ja analüüsi täiustamine, et tulemuslikumalt kujundada majanduspoliitilist tegevust. Selleks võrreldakse riikide statistilisi andmeid ja analüüsitakse neid. Samuti tegeleb OECD sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega, kaasa arvatud vastav tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides (WTO, UNCTAD). Lisaks teeb organisatsioon analüüse, millega püütakse määrata uusi tekkida võivaid probleeme ning pakkuda välja nende ennetamise võimalusi.
OECD avaldab võrdlevaid ülevaateid liikmes- ja partnerriikide majandustest. Erinevate majandusharude osas avaldatakse statistiliste andmete kogumikke, analüüse ja soovitusi vastava valdkonna poliitika kujundamiseks. Aastas avaldab OECD ca 250 uut väljaannet. Majanduse analüüsimisel ja lahendamisel tehakse laialdast koostööd mitme teise maailmaorganisatsiooniga, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank (WB) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Organisatsioon tegeleb lisaks liikmesriikidele ka mitteliikmesriikide arenguküsimuste ja nõustamisega.
OECD peamine otsustusmehhanism on antud regulaarselt kohtuvale nõukogule, kuhu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ning mille otsused võetakse vastu konsensusega. Kord aastas toimub nõukogu kohtumine ka ministrite tasemel.
Liikmesriikide eksperdid kohtuvad regulaarselt erinevate valdkondadega tegelevate komiteede ja töörühmade kohtumistel. Organisatsiooni struktuuri kuulub üle 300 komitee ja töögruppi, mis katavad erinevaid valdkondi (nt majanduspoliitika, kaubandus, põllumajandus, keskkond, avalik haldus, regionaalareng, arengukoostöö, ettevõtlus, haridus, tervis, tööhõive, maksupoliitika, energia, teadus, statistika).
OECD liikmed
OECD liikmed on: Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Colombia, Costa Rica Eesti, Hispaania, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Jaapan, Kanada, Korea Vabariik, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Mehhiko, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Tšiili, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik.
Viimati uuendatud 19.02.2024