Eesti arengukoostöö prioriteetsed valdkonnad:
- demokraatia ja õigusriigi areng ning head valitsemistavad;
- majandusarengu toetamine;
- kodanikuühiskonna võimestamine;
- kvaliteetse tervishoiu arendamine;
- kvaliteetse hariduse edendamine;
- avalikkuse teadlikkuse suurendamine;
- horisontaalsed prioriteed on keskkonnasäästlik areng, sooline võrdõiguslikkus ning laialdane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine ning e-riigi lahenduste kasutusele võtmine.
Kahe- ja mitmepoolne koostöö
Arengukoostööd viiakse ellu kahe- ja mitmepoolselt koostöös teiste riikide ja doonoritega, mis võimaldab tagada suuremat mõju sihtriigis ja kasvatada Eesti panuse nähtavust.
Kahepoolne arengukoostöö
Kahepoolne (bilateraalne) arengukoostöö – (doonor)riigi otsene toetus või tegevus teise riigi arengu edendamiseks.
Mitmepoolne arengukoostöö
Mitmepoolne (multilateraalne) arengukoostöö – (doonor)riikide toetus abisaajariigile rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.
Partnerriigid
Eesti kahepoolne arengukoostöö keskendub prioriteetsetele partnerriikidele. Eesti esmane huvi Euroopa Liidu idanaabruses on demokraatliku ja õigusriigil põhineva turvalise ja majanduslikult eduka naabruskonna edendamine ning selle järkjärguline lõimimine Euroopa Liiduga. Kolme EL-iga assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu sõlminud partnerriigi Ukraina, Gruusia ning Moldova jaoks on välisministeerium välja töötanud arengukoostöö maastrateegiad.
Üha enam on Eesti arengukoostöö keskendunud ka Aafrikale ja veebruaris 2021 võttis välisministeerium vastu põhjaliku Aafrika regioonistrateegia aastateks 2020–2030. Eesti arengukoostöö sealsete riikidega keskendub peamiselt digipöörde, hariduse, tervishoiu, ettevõtluse ja innovatsiooni toetamisele. Vaata lisateavet EstDevi veebilehelt.
Ukraina oli esimene riik, kellele Eesti alustas rahvusvahelise abi andmist 1998. aastal. Ukraina on olnud üks Eesti arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest alates 2006. aastast.
Ukraina reformipüüdluste toetamiseks ja sõjalise konflikti tagajärgede leevendamiseks on Eesti viimastel aastatel märkimisväärselt suurendanud Ukrainale suunatud arengu- ja humanitaarabi mahtu, keskendudes piirkondlikult Ukraina idaosale.
Lisaks jätkub partnerlus valdkondades, kus Eesti on juba varem Ukrainaga koostööd teinud: regionaalareng, kestlik majandusareng, haridussüsteemi tõhustamine ning kodanikuühiskonna võimestamine.
Olulised valdkonnad Eesti arengukoostöös Ukrainas:
- demokraatia areng ja heade valitsemistavade juurutamine;
- ettevõtluskeskkonna ja innovatsiooni toetamine;
- haridussüsteemi ja õppekavade arendamine.
Eesti on Gruusiat toetanud alates 2000. aastast, alates 2006. aastast on Eesti kahepoolse arengukoostöö üks prioriteetsetest sihtriikidest. Eesti toetab Gruusia lõimumist EL-iga ning pakub partnerlust assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu rakendamise hõlbustamiseks.
Prioriteetsed valdkonnad:
- demokraatlike riigistruktuuride ja -süsteemide tugevdamine;
- hariduse kvaliteedi parandamine;
- ettevõtluse toetamine.
Eesti on toetanud arengukoostööprojektide elluviimist Moldovas alates 2000. aastast. Alates 2006. aastast on arengukoostöö üks prioriteetsetest sihtriikidest Eesti toetab Moldova lõimumist EL-iga ning pakub partnerlust assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu rakendamise hõlbustamiseks.
Prioriteetsed valdkonnad:
- demokraatia areng ja hea valitsemistava tugevdamine; IKT ja e-riigi lahenduste tutvustamine ja juurutamine;
- maapiirkondade areng tänu omavalitsuste ja ettevõtluse toetamisele;
- Moldova haridussüsteemi ajakohastamine, elukestva õppe propageerimine.
Valgevene on Eesti arengukoostöö prioriteetriigiks alates 2011. aastast. Lähtuvalt Valgevenes kujunenud olukorrast on arengukoostöö projektide teostamine Valgevenes senises mahus peatatud. Jätkuvad projektid väljaspool Valgevene piire Valgevene kodanikuaktivistide, sõltumatu meedia ja opositsiooni toetuseks.
Eesti arengukoostöö Aafrikas on jõudsalt kasvanud alates 2017. aastast, mil Eesti oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja alustas aktiivset kampaaniat ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmeks saamise nimel. 2021. aasta alguses võttis välisministeerium vastu Aafrika regioonistrateegia 2020–2030, millega kehtestatakse olulised valdkonnad ja riigid, millele Eesti Aafrika-suunalises koostöös keskendub.
Eesti arengukoostöö Aafrikas põhineb võrdväärsel partnerlusel ja vastastikusel huvil. Arengukoostöö fookusriikideks on Keenia, Uganda, Namiibia ja Botswana.
Riikide arenguvajadustest lähtudes on Eesti prioriteetideks:
- keskkonnasäästlik areng;
- digitaalsus arengukoostöös (sh kübervõimekus, e-valitsemine, e-haridus, digioskused, e-tervis);
- naiste ja laste õigused.
Väikeriigina on Eesti arengukoostöö tulemuslikkuse ja nähtavuse tagamiseks oluline järjest suurem koostöö teiste oluliste partneritega, sh Euroopa Liidu initsiatiivi Digitaalse arengukeskuse (D4D) raames, ÜRO ja Maailmapanga Grupiga. D4D esimese tegevusprojektina tugevdab Aafrika Liidu ja EL-i D4D keskus Aafrika ja Euroopa sidusrühmade koostööd ning dialooge õiglase ja kaasava digitaalse ühiskonna ja majanduse nimel Aafrikas.
Lähtudes Eesti välispoliitilistest eesmärkidest ja rahvusvahelistelt kokkulepitud põhimõtetest eraldada rohkem arengukoostöö vahendeid haavatavatele ja vähem arenenud riikidele, jätkab Eesti paindlikku reageerimist ka teiste riikide, sh vähim arenenud ja konfliktijärgsete riikide vajadustele valdkondades, kus Eestil on pakkuda selge lisandväärtus. Sihtriigi vajadustest ja huvist lähtudes aitab Eesti vastavalt võimalustele kaasa ka Kesk-Aasia ja Lääne-Balkani regiooni riikide arengule.
Afganistan on olnud alates 2006. aastast üks Eesti kahepoolse arengukoostöö olulisemaid sihtriike. Afganistani julgeolekuolukorra järsu muutuse tõttu 2021. aasta augustis lõpetas Eesti Afganistanis arengukoostöö projektide elluviimise. Toetus struktureeriti ümber humanitaarabiks, mida Eesti osutab Afganistanile rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.
Mitmepoolne arengukoostöö
Eesti arengukoostöö- ja humanitaarabi poliitika oluliseks osaks on osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide arengu- ja humanitaarabipoliitika kujundamises. Rahvusvahelised organisatsioonid on üleilmse vaesuse vähendamisel ning stabiilsuse ja inimõiguste tagamisel asendamatud.
Euroopa Liit
Eesti osaleb arengukoostöö töörühmades aktuaalsete teemade aruteludel ja poliitikadokumentide koostamisel kooskõlas Eesti prioriteetide ja poliitiliste huvidega. Eesti annab oma osa ELi arengukoostöö eelarvesse, mille kaudu rahastatakse ELi abiprogramme ja -fonde, mis on suunatud kõige vaesematele ja haavatavamatele riikidele.
Alates Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest 2017. aastal on digitaalsus muutunud arengukoostöös peavooluteemaks. 2020. aastal loodi koostöös Eestiga Üleilmne Digitaalne Arengukeskus (D4D Hub).
Digitaalne Arengukeskus
2020. aasta detsembris asutasid Eesti, Belgia, Luksemburg, Saksamaa ja Prantsusmaa Üleilmse Digitaalse Arengukeskuse (Digital for Development Hub, D4D), mille eesmärk on võimendada digipööret kogu maailmas.
Samal ajal käivitati ka D4D lipuprojekt „Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu D4D Hub“. EL-i rahastatava projekti eesmärk on toetada Aafrika Liidu riike nende digieesmärkide saavutamisel. 2021. aastal loodi D4D Global Hub alla regionaalsed Aafrika ja Ladina-Ameerika harud, milles ka Eesti aktiivselt osaleb. Aafrika harus juhime koos Saksamaaga e-valitsemise teemat ning osaleme aktiivselt ühendatuse ja soolise digilõhe vähendamise töögrupis.
Twinning ja TAIEX
Twinning (mestimine) on Euroopa Liidu rahastatav koostööprogramm, mille raames rakendavad EL-i liikmesriikide avaliku sektori asutused või avaliku sektori osalusega asutused projekte naabruspoliitika riikides, et saavutada Euroopa Liidu seadusandluse mingi osa ülevõtmine, jõustamine või rakendamine konkreetses sektoris.
TAIEX on Euroopa Liidu rahastatud tehnilise abi initsiatiiv, mis toetab riigiasutuste EL-i õigusaktide lähendamist, kohaldamist ja jõustamist ning EL-i heade tavade jagamist.
Seotud dokumendid
- Mestimist ja TAIEX-is osalemist koordineerib Eestis riiklik kontaktisik (National Contact Point, NCP) välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi osakonnas.
- Euroopa Liidu mestimise ja Taiex-i koostööformaatides pakub EstDev ametiasutustele tuge projektitaotluste kirjutamisel, esitlemisel ja ekspertide leidmisel.
Twinning
Mestimise laiemaks eesmärgiks on ELi naabruskonna toetamine tõhusa ja tänapäevase haldusstruktuuri loomisel, sh inimressursi arendamisel ning juhtimisvõimekuse tõstmisel.
Twinningu/mestimise eesmärgid:
- sihtriigi juhtimistavade parandamine ning kommunikatsiooni tõhustamine;
- EL-i parimate avaliku halduse tavade tutvustamine;
- õigusaktide ühtlustamine ELi õigusruumiga;
- oskusteabe partnerlus mestimispartnerite vahel;
- pikaajalise töösuhe ja professionaalse võrgustiku loomine.
Riiklik kontaktpunkt: [email protected]
TAIEX
Korraldusliku poole eest kannab hoolt Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (DG NEAR). TAIEX-i raames elluviidavad tegevused eelnevad tihti Twinning/mestimisprojektile. Ministeeriumide ja allasutuste huvitatud eksperdid saavad end registreerida TAIEX-i ekspertide andmebaasis.
TAIEX-i eesmärgid:
- sihtriigi ja ELi partnerluse lähendamine partnerluse abil;
- sihtriigi abistamine struktuursete muutuste elluviimisel;
- EL-i ja sihtriigi ametkonna vahel töötasandi kontaktide loomine;
- parimate tavade jagamine ekspertide vahel nt õigussüsteemi, seadusandluse, pädevate asutuste ja tavade vallas.
ÜRO ja teised organisatsioonid ning algatused
Eesti arengukoostöö eesmärkide elluviimiseks toetab Eesti rahvusvaheliste organisatsioonide tööd muuhulgas rahaliselt, et anda oma osa kõige vaesemate ja haavatavamate riikide toetamisel, eriti seal, kus Eestil ei ole kohapeal esindajaid. Mitme rahvusvahelise arengukoostööga tegeleva organisatsiooni juures on Eestil esindus, mis võimaldab aktiivselt osaleda nende arengukoostööpoliitika ja eelarve kujundamisel.
ÜRO Lastefond on ÜRO egiidi all tegutsev rahvusvaheline laste abistamist korraldav organisatsioon, mis toetab enam kui 190 riigis läbiviidavaid programme. Eesti toetab UNICEF-i vabatahtlike annetustega ja osaleb aktiivselt organisatsiooni töös. Eesti valiti aastateks 2014–2016 teist korda nõukogu liikmeks ning oli 2015. aastal UNICEF-i büroo asepresident. Eesti on kolmandat korda UNICEF juhtivnõukogu liige aastail 2020–2022.
ÜRO Arenguprogramm on ÜRO globaalse arengu koostöövõrgustik, mille eesmärk on toetada riiklikke ja regionaalseid arenguprogramme enam kui 170 riigis. Rõhku pannakse kestlikule arengule, demokraatlikule valitsemistavale ja rahu loomisele ning kriiside ennetusele ja neist taastumisele. Eesti osaleb aktiivselt ÜRO Arenguprogrammi töös ja toetab vabatahtlike annetustega.
Arengukoostöö tegevusi viiakse ellu ametliku arenguabi (Official Development Assistance – ODA) raames. Seda otsustab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitee (DAC), mis kogub ka rahvusvahelist arenguabi statistikat. Eesti osaleb komitee töös vaatlejana ja rakendab komitee heaks kiidetud põhimõtteid oma arengukoostööpoliitikas. Eesti eesmärk on aktiivsemalt kaasa rääkida arengu rahastamise poliitika kujundamises DAC kohtumistel.
Maailmapanga Gruppi kuuluvad organisatsioonid on: Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Rahvusvaheline Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskus (ICSID) ja Mitmepoolne Investeeringute Tagamise Agentuur (MIGA).
Eesti ühines 2008. aastal IDA-ga, mis toetab vähim arenenud riike ning osaleb doonorina IDA rahastamisvoorudes. Eesti jaoks on oluline võtta osa Maailmapanga Grupi organisatsioonide (eelkõige IBRD, IDA ja IFC) tööst, olles aktiivne liige Põhja- ja Baltimaid koondavas valijaskonnas. Valijaskonna kujundatud seisukohad on hääleks Maailmapanga nõukogus, mille kaudu mõjutatakse panga poliitikat.
Ülemaailmne hariduspartnerlus on mitme sidusrühma partnerlus- ja rahastamisplatvorm, mille eesmärk on tugevdada arengumaade haridussüsteeme, et oluliselt suurendada koolis käivate laste arvu. GPE ühendab arengumaid, rahastajaid, rahvusvahelisi organisatsioone, kodanikuühiskonda, õpetajaorganisatsioone, erasektorit ja sihtasutusi. Eesti liitus algatusega 2022. aasta juulis, et aidata parendada arengumaade haridussüsteeme.
Viimati uuendatud 28.02.2024