„Eesti ja Leedu mõistavad Euroopa julgeolekuga seonduvaid väljakutseid väga sarnaselt, samuti teame, et ühiselt tegutsedes oleme tugevamad ja saavutame suurema tõenäosusega oma eesmärgid,“ ütles Tsahkna kahe riigi suhteid iseloomustades.
Julgeolekust kõneldes väljendas Tsahkna heameelt, et NATO suurendab hiljutiste veealuse taristu kahjustuste valguses kohalolu Läänemerel. „See tõestab, et NATO liitlased võtavad taristu kaitsmist ja rünnakute heidutamist äärmiselt tõsiselt,“ sõnas välisminister ja lisas, et üha tõsisemaks muutuvad julgeolekuväljakutsed kinnitavad taas kord vajadust kaitsesse senisest rohkem investeerida.
Kohtumisel arutati põhjalikult ka Ukraina edasist toetamist olukorras, kus Venemaa ei ole loobunud oma eesmärgist hävitada Ukraina ja lammutada senine Euro-Atlandi piirkonna julgeolekuarhitektuur. „Venemaa ei näita mitte mingil moel, et soovib saavutada rahu, vaid jätkab pingutusi Ukraina hävitamise nimel,“ sõnas Tsahkna.
„Ukraina toetajad ei tohi ilmutada vähimatki märki nõrkusest, vaid peavad jätkama kindlameelselt kõike, mida seni on tehtud, aga veelgi jõulisemalt ja kiiremini. See tähendab Ukraina sõjalist toetamist ja õhukaitse tugevdamist. Samal ajal peab jätkuma Venemaa survestamine sanktsioonide karmistamise ja tema varilaevastiku heidutamise kaudu,“ rõhutas välisminister.
Välisministrite pressikonverents.
