Inimõiguste korralise ülevaatuse eesmärk on hinnata, kuidas Eesti on täitnud oma kohustusi ja varasemaid soovitusi inimõiguste vallas. Samuti esitavad teised riigid Eestile uusi ettepanekuid inimõiguste kaitseks ja edendamiseks.
Oma avasõnavõtus rõhutas kantsler Vseviov, et Eesti on kindlalt pühendunud inimõiguste, rahvusvahelise õiguse ja reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmisele ning seetõttu hindame kõrgelt ka ÜRO inimõiguste korralise ülevaatuse protsessi, mis annab võimaluse esile tuua Eesti edusamme inimõiguste vallas ning juhtida tähelepanu kitsaskohtadele. Tema sõnul peab inimõiguste kaitse olema lahutamatu osa üleilmsest julgeolekupoliitikast ning Eesti eesmärk on tagada rahvusvaheliste inimõiguskohustuste täielik ja sisuline täitmine. Ta lisas, et inimõiguste edendamine nõuab järjepidevat tähelepanu ning koostööd kogu ühiskonnalt.
Tänavu jaanuaris esitas Eesti ÜRO Inimõiguste Nõukogule ministeeriumite koostöös valminud neljanda inimõiguste aruande, kus antakse põhjalik ülevaade inimõiguste olukorrast ja arengutest Eestis alates 2021. aastast, mil toimus viimane korraline ülevaatus. Aruandes käsitletakse selliseid teemasid nagu lõimumine, kodakondsus, diskrimineerimine, sooline võrdõiguslikkus, palgalõhe, lähisuhtevägivald, laste õigused, vähemuste olukord, ligipääsetavus ja haridus.
Aruandes vaadeldakse ka kõiki neid teemasid, mille kohta teised riigid Eestile 2021. aastal soovitusi esitasid. Toona anti Eestile kokku 274 soovitust, millest enamik on ellu viidud peamiselt seadusandlike muudatuste kaudu. Oluliste saavutustena võib välja tuua abieluvõrdsuse kehtestamise, parema ligipääsu eestikeelsele haridusele, soolise palgalõhe vähenemise ning Eesti liitumise mitmete rahvusvaheliste inimõiguslepetega.
Tänavuse istungi käigus esitatud soovitused võetakse ametlikult vastu 15. mai pärastlõunal. Eesti neljanda tsükli lõpparuanne kinnitatakse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 63. istungjärgul 2026. aasta sügisel.
Ülevaatuse veerel toimusid kantsler Vseviovil kohtumised Rahvusvahelise Punase Risti Komitee asepresidendi Jürg Lauberi ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türki, ÜRO inimõiguste asepeasekretäri Ilze Brands Kehrise ja NB8 saadikutega. Aruteludes keskenduti rahvusvaheliste inimõigusnormide edendamisele ja kaitsele ning desinformatsiooni mõjule inimõigustele. Lisaks avas kantsler meediavabadusele ja ajakirjanike kaitsele pühendatud ürituse.
Homme hommikul kohtub kantsler ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Genfi kontori juhi Gemma Connelliga.
Inimõiguste korralist ülevaatust saab järele vaadata siin.
