Arutelul rõhutas ta, et Venemaa ei ole sõjategevuse kaudu soovitut saavutanud ning on kaotanud võidunarratiivi, sest puudub plaan, kuidas selleni jõuda. Läbirääkimistele kutsumise taga ei ole siiras rahusoov, vaid meeleheide ja katse tõmmata Läänt lõksu, kust oleks võimalik midagigi võita. Venemaa agressiooni juurpõhjus peitub president Putini võimetuses leppida Nõukogude Liidu lagunemisega ning tema veendumuses, et suurtel impeeriumidel on õigus oma naabreid kontrollida.
Heidutusest rääkides lisas kantsler, et meie enda veendumusest olulisemgi on veenda vastast, et kollektiivkaitse on tugev. Fakt, et Venemaa pole NATO liikmesriike rünnanud, kinnitab selle toimimist. Samas rõhutas ta, et heidutus vajab pidevat tähelepanu.
Visiidi käigus kohtus kantsler ka NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuse juhi Jānis Sārtsi ja Läti välisministeeriumi kantsleri Andžejs Viļumsonsiga.
Vestlustes keskenduti Ukraina jätkuvale toetamisele ja Venemaa rahvusvahelisele isoleerimisele. Arutati ka Euroopa Liidu laienemispoliitikat ning vajalikke samme. Samuti käsitleti NB8 formaadi strateegilise koostöö tugevdamist, Läänemere julgeolekut ning meetmeid Venemaa varilaevastiku, pahatahtliku mõjutustegevuse ja sabotaaži vastu.
