Kantsler Vseviov ütles kohtumisel, et Eesti on täielikult solidaarne Saksamaaga pärast seda, kui Saksamaa omistas Leipzigis kavandatud droonirünnaku Venemaale. „Leipzigi juhtum on järjekordne näide sellest, et Venemaa on valmis oma eesmärkide saavutamiseks kasutama järjest ohtlikumaid vahendeid Euroopa Liidu ja NATO territooriumil ja kaugel oma piiridest. Sellisele tegevusele tuleb vastata ühiselt ja otsustavalt,“ ütles Vseviov.
Vseviovi sõnul ei saa Leipzigi juhtumit vaadata eraldiseisvana Venemaa laiemast tegevusest Euroopas ega tema agressioonisõjast Ukraina vastu. „Venemaa eesmärk on külvata Euroopas hirmu ja ebakindlust ning nõrgestada meie toetust Ukrainale. Meie vastus peab olema vastupidine: suurem surve Venemaale ja jätkuv tugev toetus Ukrainale,“ ütles Vseviov.
Kantsler rõhutas, et ajal, mil Venemaa jätkab Ukraina linnade ja tsiviilelanike ründamist, peab Euroopa keskenduma sellele, kuidas sundida agressorit oma tegevuse eest üha kõrgemat hinda maksma. „Venemaa ei ole näidanud üles valmisolekut oma agressiooni lõpetada. Seetõttu peame jätkama tööd uute sanktsioonidega, piirama Venemaa võimet sõda rahastada ning andma Ukrainale kõik vajaliku enda kaitsmiseks. Surve peab kasvama seni, kuni Venemaa lõpetab sõja,“ sõnas Vseviov.
Kohtumisel arutati ka Euroopa Liidu välispoliitika tõhusamaks muutmist ja liikmesriikide koostöö tugevdamist rahvusvahelistes organisatsioonides. „Euroopa Liidul on maailmale pakkuda esmajoones ettearvatavust ja stabiilsust ning see on meie tugevus,“ ütles Vseviov.
Lähis-Ida arutelul keskenduti muu hulgas meresõiduvabadusele Hormuzi väinas ja Punasel merel ning olukorrale Jordani Läänekaldal.
