Küberjulgeolek

Viimaste aastakümnete jooksul aset leidnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kiire areng on oluliselt kaasa aidanud majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe kasvule. Samas on riikide vastastikune seotus ja sõltuvus kaasa toonud suurel hulgal uusi väljakutseid, alates teenusetõkestamise rünnetest ja intellektuaalomandi vargustest kuni valitsuse võrkude ja riigi elutähtsa taristu ründamiseni. Eesti on rahvusvaheliselt olnud järjekindel küberteemade tõstataja. Tänaseks on küberteemad saanud mitte üksnes riigisisese tegevuse, aga ka riikidevaheliste ning majandussuhete lahutamatuks osaks, osaks suuremast pildist. Küberteemadest on kujunenud meie kõigi ühine väljakutse, aga ka võimalus.

Riigisisene tegevus

Lühikese ajaga on infotehnoloogia ja sellega seotud, omavahel tihedalt läbi põimunud teenustevõrk ühiskonda põhjalikult muutnud. Teisalt on suur sõltuvus elektroonilistest teenustest toonud kaasa haavatavuse küberruumis. Eesti on neid küsimusi käsitlenud kahe riikliku küberjulgeoleku strateegiaga (2008–2013 ja 2014–2017). Esimesega seati sisse riigisisene menetluskord ja institutsioonid, et tagada tõhus tööjaotus ja ametkondadevaheline koostöö. Teise dokumendiga pannakse suuremat rõhku elutähtsa taristu kaitsele, küberkuritegevusvastasele võitlusele, infoturbealase kompetentsuse suurendamisele, küberjulgeoleku tagamiseks vajaliku õigusruumi kujundamisele, rahvusvahelisele koostööle, küberjulgeoleku alasele teavitustegevusele ja küberturbe majandusharu arendamisele.

Strateegilised prioriteedid

Riikide vastastikune seotus ja sõltuvus piirideta küberruumist eeldab rahvusvahelist küberjulgeolekukoostööd. Kuna Eesti küberruumi turvalisus sõltub muuhulgas turvalisest ja stabiilsest üleilmsest küberruumist, on rahvusvahelise küberjulgeolekukoostöö eesmärk tagada riigi kõrge kaitstus küberohtude eest riikidevahelise teabe ja kogemuste vahetamise, vastastikuse usalduse kasvatamise, küberruumis inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ning liitlas- ja partnerlussuhete tugevdamise kaudu. Nende eesmärkide nimel Eesti

  • arendab kahe- ja mitmepoolseid suhteid teiste riikidega,
  • panustab rahvusvaheliste organisatsioonide (eriti ELi ja NATO) ja uute initsiatiivide ühistegevustesse,
  • suhtleb globaalsel tasandil erasektori, vabakonna ja akadeemiliste partneritega ning
  • aitab abikäepoliitika ja turvaliste e-lahenduste kaudu kaasa vaba ja turvalise küberruumi tekkele riikides, kus vabakonnal puudub tegutsemisvabadus ja vajalik tehniline baas.

Rahvusvahelise koostöö üks juhtriike

Eesti on aastaid olnud maailmas üheks aktiivsemaks küberjulgeoleku teema eestkõnelejaks. Lisaks Tallinnas asuvatele NATO küberkaitsekoostöö keskusele (CCD CoE) ja Euroopa Liidu IT-ametile, mitmetele Tallinnas heaks kiidetud mõjukatele rahvusvahelistele kokkulepetele (muuhulgas NATO keskuses koostatud rahvusvahelist õigust tõlgendav „Tallinna käsiraamat“ ja Tallinna Internetivabaduse Agenda) on Eesti olnud osaline paljude rahvusvaheliste algatuste ellukutsumisel, mida erinevad rahvusvahelised organisatsioonid on praeguseks küberjulgeoleku vallas ka omaks võtnud. Samuti nõuab küberohtude kasv uuenduslikumat lähenemist küberjulgeolekule. Eesti kogemuski näitab, et väga palju nendest teadmistest, mis puudutavad küberjulgeolekut ja haavatusi ja seda, kuidas nendega tegeleda, leidub just nimelt erasektoris. Eeskujulik näide riigi- ja erahuvide põimumisest on Eesti Küberkaitseliit, mis riigikaitseülesannete kõrval edendab inimestevahelist läbikäimist, erialast harimist ja teadlikkuse tõstmist ning on omakorda  olnud eeskujuks paljudele teistele riikidele.

Rahvusvaheline õigus ja normid

IKTd võidakse kasutada ka viisil, mis õõnestaks rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust. Kuna küberruum on suhteliselt uus nähtus, siis on tekkinud mitmeid küsimusi selle kohta, kuidas rahvusvahelist õigust selle suhtes kohaldada ja mida kujutab endast vastutustundlik riigi käitumine küberruumis. Eesti töötab rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO selle nimel, et kinnitada olemasoleva rahvusvahelise õiguse kehtimist küberruumis ja analüüsida selle kohaldamise üksikasju. Samuti püüab Eesti toetada konsensuse kujunemist rahvusvaheliste normide kohaldamisel, rõhutades eelkõige inimõiguste kehtivust küberruumis. Need ja teised jõupingutused, nagu OSCEs tehtav töö läbipaistvuse ja usaldusmeetmete väljatöötamiseks ja Euroopa Nõukogu arvutikuritegevusvastase konventsiooni propageerimine, aitavad leevendada ohte ja vähendada pingeid, mis valdkonnaga on kaasnenud.


IKT aktiivne kasutamine, suur sõltuvus sellest ja küberruumiga kaasnev haavatavus tähendab, et peale Eesti enda küberjulgeoleku tagamise tuleb teha tihedat koostööd liitlaste ja partneritega, seda nii tehnoloogia, õigusloome, riigikaitse kui ka diplomaatia tasandil.

 

Viimati uuendatud: 17. September 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.