Eesti osalus rahvusvahelises kriisiohjes

Tsiviilmissioonid

21. sajandil on kriisiohjes üha enam esile tõusnud tsiviilmeetmete osakaal. Suuremat osa tänapäeva kriisidest ei ole võimalik lahendada ainult sõjalisi vahendeid kasutades. Kriisipiirkondades, kus on taastatud rahu ja tagatud esmane julgeolek, tuleb kriisi sekkunud rahvusvahelisel üldsusel tegeleda ka ühiskonna ja riikluse ülesehitamise, keskkonna stabiliseerimise ning õigusriigi edendamisega. See kriisiohje etapp on üldjuhul ajaliselt pikem kui sellele eelnenud sõjaline tegevus. Tsiviilkomponendil on oluline roll ka kriiside tõkestamisel. Tsiviilse kriisiohje tähtsuse suurenemist näitab pidevalt kasvav eri rahvusvaheliste organisatsioonide juhtimisel korraldatavate tsiviilmissioonide arv.

Eesti vajadus osaleda tsiviilmissioonidel tuleneb ühelt poolt Eesti julgeolekupoliitika alustest, milles on ühe peaeesmärgina sõnastatud osalemine rahvusvahelises julgeolekukoostöös, sealhulgas kriisiohje tsiviilmeetmetes. Teisalt on Eesti Euroopa Liiduga ühinedes võtnud kohustuse panustada ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames Eesti ja Euroopa kriisiohje tsiviilvõimete arendamisse, et kaasa aidata demokraatia arengule, rahu kindlustamisele ja riikide sisejulgeoleku tagamisele kriisipiirkondades. Lisaks Euroopa Liidu tegevusele on ka NATO hakanud enam tähelepanu pöörama tsiviilmeetmetele, mis on osutunud vajalikuks operatsiooni sõjalisele faasile vahetult järgnevas stabiliseerimisfaasis. Tsiviilmissioone viivad läbi ka muud rahvusvahelised organisatsioonid, mille liige Eesti on, sealhulgas ÜRO ja OSCE. ELi tsiviilmissioonide ülesanded on väga mitmesugused. Nendeks on näiteks vaatlustegevus, abi julgeolekusektori- ja õigusreformi läbiviimisel, kohaliku politsei-, piirivalve- ja tolliametkondade abistamine ning nende ametnike väljaõpetamine.

 

Sõjalised operatsioonid

Eesti on panustanud rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse alates 1990. aastatest. Aktiivne ja järjepidev osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel on üks olulisem Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika lähtekoht, peale SKT-st riigikaitsekuludeks 2% eraldamise. Osavõtt rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest on aastate vältel kinnistanud Eesti usaldusväärsust rahvusvahelises kogukonnas, sest me ei ole ainult julgeoleku tarbijad, vaid ka selle tootjad. Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitiliste eesmärkide saavutamist toetab ka edaspidi aktiivne osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel on olulise tähtsusega ka Kaitseväe terviklikku arengut silmas pidades. Operatsioonid on Kaitseväe jaoks üks peamine võimalus panna tegelikes oludes proovile ja seeläbi arendada süsteemselt koostegutsemisvõimet (sealhulgas liitlastega rahvusvahelises keskkonnas), oskusteavet, erinevate võimete ühilduvust.

Kaitseväe kasutamise rahvusvahelises sõjalises operatsioonis peab heaks kiitma Riigikogu, vastavalt põhiseaduse § 128 lõikele 1 ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 lõikele 1. Tsiviilmissioonidel, kus kaitseväge ei kasutata, osalemist Riigikogu heaks kiitma ei pea.
Eesti kaitseväelased osalevad välisoperatsioonidel juba 1995. aastast, kui osaleti ÜRO rahuvalvemissioonil Horvaatias. Esimese lahingukogemuse said kaitseväelased aastal 2003. aastal Iraagist.

 

Euroopa Liit

Alates 2003. aastast on Euroopa Liit ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames aktiivselt  korraldanud tsiviilmissioone ja sõjalisi operatsioone. Missioonid ja operatsioonid on mõeldud  konfliktide ennetamiseks, lahendamiseks või nende tagajärgede leevendamiseks ning enamasti hõlmavad need ühiseid desarmeerimisoperatsioone, humanitaar- ja päästeülesannete täitmist, sõjalist nõustamist ja abistamist, rahuvalvet või kriisiohjet. Kokku on Euroopa Liit korraldanud 33 missiooni või operatsiooni, hetkel leiab Euroopa Liidu egiidi all aset 11 tsiviilmissiooni ja kuus sõjalist operatsiooni.


Eesti riigi üheks prioriteediks on olnud osaleda Euroopa Liidu ÜJKP elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste liitlastega. Eesti võttis ühe kaitseväelasega osa juba Euroopa Liidu esimesest sõjalisest operatsioonist Makedoonias 2003. aastal ning sellest ajast saadik on osaletud seitsmel tsiviilmissioonil ja kuuel sõjalisel operatsioonil. Hetkel osaleb Eesti neljal tsiviilmissioonil Afganistanis, Gruusias, Kosovos ja Ukrainas ning kahel sõjalisel missioonil Malis ja Vahemeres.

Käivitunud on ELi kiirreageerimisüksuste süsteem – lahingugrupid –pataljonisuurune kiirreageerimisüksus, mis peab suutma reageerida 15 päeva jooksul ning olema valmis kuni 120-päevaseks operatsiooniks. Lahingugrupid tegutsevad eelkõige ÜRO palvel ning on võimelised täitma kriisiohjeülesandeid. Eesti osaleb Põhjala lahingugrupis, mille koosseisu lisaks Rootsile kui juhtriigile ning Eestile kuuluvad veel Soome, Iirimaa, Norra, Läti ja Leedu. Põhjala lahingugrupi tegevusvalmiduse periood on 2015. aasta esimesel poolel. Eesti panustab 55 kaitseväelasega.

Tsiviilmissioonid

EUAM Ukraine

Euroopa Liidu nõuandemissioon Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM, European Union Advisory Mission for Civilian Security Sector Reform Ukraine) loodi 2014. aasta juulis Ukraina võimude algatusel toetamaks Ukrainat tsiviiljulgeolekusektori reformimisel, sealhulgas politsei ja õigusriigi valdkonnas. Missiooni käigus juhendavad ja nõustavad Euroopa Liidu eksperdid Ukraina asutusi uuendatud julgeolekustrateegiate väljatöötamisel ning demokraatlike reformide  läbiviimisel, lõppeesmärgiga suurendada Ukraina kodanike usaldust oma julgeolekuasutuste vastu ning muuta asutused demokraatlikule õigusriigile kohaselt vastutavaks oma kodanike ees.

Eesti panustab Ukraina nõuandemissiooni kolme eksperdiga. Missioonile antud mandaat on kaks aastat, kestusega 2016. aasta juulikuuni.

Missiooni koduleht

EULEX Kosovo

Euroopa Liidu õigusriigi missioon Kosovos (EULEX, European Union Rule of Law Mission in Kosovo) kujutab endast ELi seni suurima ulatusega tsiviilmissiooni, mis loodi 2008. aastal eesmärgiga aidata kaasa sõltumatu justiits- ja korrakaitsesüsteemi arendamisele Kosovos. EULEXi eksperdid jälgivad ja juhendavad Kosovo valitsusasutuste, õigussüsteemi, politsei, piirivalve, tolli ja karistusasutuste tööd, aidates juurutada demokraatlikule ühiskonnale omaseid tavasid. Ühtlasi juhitakse tähelepanu puudustele, mis vajavad kõrvaldamist. EULEXile on mandaadiga antud ka ülesanne täita mõningaid õigusriigi täidesaatvaid funktsioone, senikaua, kuni kohalikud võimud ei ole veel nii arenenud, et kõigi ülesannetega iseseisvalt ja efektiivselt toime tulla. Missioonil on näiteks õigus pidada kohut sõjakuritegude, terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja muude tõsiste kuritegude üle. 2014. aasta alguseks oli missioonil näiteks tehtud ligi 400 otsust kriminaalasjades ja peaaegu 150 otsust tsiviilasjades; sõjakuritegude, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga seoses oli langetatud peaaegu 100 kohtuotsust. Lisaks eelnimetatud funktsioonidele tegutseb EULEX rahu säilimise nimel Kosovo põhjaosas, kus suhted Kosovo albaania ja serbia kogukonna vahel on pingestatud.

Euroopa Liidu õigusriigi missiooni suuruseks Kosovos on hetkel ligikaudu 1600 isikut, Eestist on hetkel missioonile lähetatud kaks politseieksperti. EULEXit toetavad kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki, ühtlasi panustavad missiooni ka Kanada, Norra, Šveits, Türgi ja Ameerika Ühendriigid. Missiooni mandaat lõppeb 2016. aasta juunikuus.

Missiooni koduleht

EUMM Georgia

Euroopa Liidu vaatlusmissioon Gruusias (EUMM, European Union Monitoring Mission in Georgia) moodustati 2008. aasta septembris pärast seda, kui Euroopa Liidu vahendatud kuuepunktiline rahuplaan lõpetas Gruusia-Venemaa sõja. Vaatlusmissiooni eesmärkideks on tagada, et osapooled ei naaseks sõjategevusele; kindlustada Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga piirnevatel aladel elavatele kohalikele kogukondadele turvaline ja normaalne elukeskkond; soodustada usaldust konflikti osapoolte vahel. Eesmärkide saavutamiseks patrullitakse ööpäevaringselt, eriti Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga piirnevatel piirialadel. Kuigi de jure on EUMMi mandaat kehtiv kogu Gruusia territooriumil, siis tegelikkuses ei ole Abhaasia ja Lõuna-Osseetia võimud senimaani missiooni vaatlejatele oma kontrolli all olevatele maa-aladele ligipääsu võimaldanud.

Gruusia missioonil tegutseb hetkel ligikaudu 200 vaatlejat 24st Euroopa Liidu liikmesriigist. Eestist on hetkel lähetatud kaks eksperti. Missiooni mandaati on pikendatud 2016. aasta detsembrikuuni.

Missiooni koduleht

EUPOL Afghanistan

2007. aastal loodud Euroopa Liidu politseimissioon Afganistanis (EUPOL, European Union Police Mission in Afghanistan) tegeleb Afganistani sisejulgeolekustruktuuride jälgimise, nõustamise ning väljaõppega. Missiooni eesmärgiks on politseireformi raames välja arendada tõhusad ja jätkusuutlikud julgeolekujõud, mis on vastutavad Afganistani elanike ees, tegutsevad seaduslikes piirides ning austavad oma tegevusega inimõigusi. Missiooni peategevuseks on julgeolekukehamite professionaalsuse tõstmine parandades julgeolekuametnike väljaõppevõimalusi, tõstes teenistujate korruptsioonialast teadlikkust, juurutades demokraatlikku töökultuuri ning soodustades erinevate julgeolekustruktuuride omavahelist lävimist, nagu näiteks koostöö kriminaaljuurdluses politseiohvitseride ja prokuröride vahel. Ühtlasi pööratakse kohalike julgeolekuorganite arendamisel suurt tähelepanu inimõigusi ja naiste õigusi austava keskkonna loomisele.

Euroopa Liidu 23 liikmesriiki on Afganistani politseimissioonile kokku lähetanud ligi 200 eksperti, lisaks toetab neid peaaegu sama suur kohalik meeskond. Eesti tsiviileksperdid osalevad missioonil alates 2008. aastast, hetkel on Eesti missioonile läkitanud kaks politseieksperti. EUPOLi praegune mandaat kestab 2016. aasta lõpuni, kuid Euroopa Liit jätkab Afganistani politsei arendamist ja õigusriigi põhimõtete juurutamist ka pärast mandaadi lõppu, Euroopa Komisjoni rahastuse ja liikmesriikide kahepoolsete kokkulepete kaudu.

Missiooni koduleht

Sõjalised operatsioonid

EUNAVFOR Med

Euroopa Liidu kõige hiljutisem sõjaline missioon on Vahemerel läbi viidav EUNAVFOR Med (European Union Naval Force Mediterranean), mille eesmärgiks on piirata ohtlikku inimkaubandust Liibüa ja Euroopa vahel, tõkestades inimkaubitsejate võrgustike tegevust Vahemere keskosas. 2015. aasta juunis käivitatud mereväeoperatsioon on osa Euroopa Liidu meetmetest Vahemere põgenikekriisi haldamiseks, kus 2015. aasta esimese viie kuu jooksul sai Vahemerd ületades surma ligi 1800 põgenikku. Euroopa Liit on seadnud prioriteediks ära hoida edasised inimohvrid. EUNAVFOR Med viiakse läbi järjestikustes etappides ja kooskõlas rahvusvahelise õiguse nõuetega.

Vahemere sõjalisse operatsiooni panustab üle 14 Euroopa Liidu liikmesriigi. Eesti lähetas Euroopa Liidu Vahemere operatsioonile ühe mereväe logistikaohvitseri. Eesti kaitseväelase osalemise aluseks on Riigikogu mandaat, mis lubab kasutada kuni viit tegevväelast uuel NATO ja Euroopa Liidu juhitava sõjalise operatsiooni peakorteri töös.

Missiooni koduleht
Riigikogu eelnõu

EUTM Mali

Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis (EUTM, European Union Training Mission) eesmärk on taastada Mali relvajõudude sõjaline võime, et nad oleksid suutelised korraldama sõjalisi operatsioone taastamaks ja tagamaks Mali territoriaalne terviklikkus ning vähendamaks terrorirühmitustest tulenevat ohtu. Mali praegune väga ebastabiilne olukord, kus suures osas riigis on võimu enda kätte haaranud terroristlikud rühmitused, kujutab suurt ohtu kogu Põhja-Aafrikale ja Euroopale. Keeruline olukord Malis kahjustab oluliselt ka ELi võitlust inim- ja narkokaubandusega ning Euroopa energiavarustuse turvalisust. Eesmärkide saavutamiseks pakub Euroopa Liit Mali relvajõududele abi juhtimise ja logistika korraldamisel ning isikukoosseisu väljaõppel, samuti rahvusvahelise õiguse ja humanitaarõiguse rakendamisel ning tsiviilisikute ja inimõiguste kaitsmisel.

Mali missioonist on kujunenud Euroopa Liidu üks tähtsaim sõjaline operatsioon, millesse koos Eestiga panustab 28 riiki, sh 23 ELi riiki. Väljaõppemissioonil osaleb ligikaudu 560 sõjaväelast, kes ei ole aga seotud sõjaliste operatsioonidega, mida selles piirkonnas iseseisvalt korraldab Prantsusmaa. Eesti kaitseväelased osalevad operatsioonil alates 2013. aasta märtsist, 2015. aastaks andis Riigikogu mandaadi osaleda operatsioonil kuni kümne tegevväelasega. Eesti panustab staabiohvitseridega, kelle peaülesanne on osaleda Mali üksustele teiste riikide poolt antava väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis, ning väljaõppemeeskonnaga (instruktorid), kelle ülesanne on anda Mali üksustele sõjaväelist väljaõpet. EUTM Mali praegune mandaat kestab 2016. aasta maikuuni.

Missiooni koduleht
Riigikogu eelnõu

 

 

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

 

 

Eestlased

 

MINUSMA

ÜRO rahuvalvemissioon Malis (MINUSMA, United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 2100 2013. aasta aprillis. Rahuvalvemissiooni ülesanneteks on aidata kaasa riigivõimu taastamisele ja riigi stabiliseerimisele pärast 2012. aasta tuareegide ülestõusu Mali põhjaosas; tõsta riigi haldussuutlikkust; toetada üleminekuperioodi, sh poliitilist dialoogi ja valimisprotsesse; edendada ja korraldada inimõiguste kaitset, humanitaarabi andmist ja kultuuriväärtuste säilitamist. 2015. aasta juunikuust on MINUSMA ülesandeks ka valitsuse ja mässuliste vahel sõlmitud relvarahu jälgimine. Relvarahu on valitsusele hädavajalik, et pöörata senisest suuremat tähelepanu riigi põhjaosas võimu haaranud islamiäärmuslastega võitlemisele.

MINUSMA operatsioonil osaleb kuni 11 200 sõjaväelast umbes 50 riigist, sealhulgas ligi 1000 politseinikku ja tsiviileksperdid, viimaste hulgas näiteks inimõiguste eksperdid. Eesti kaitseväelased teenivad Malis missioonil 2013. aasta septembrist, 2015. aastal võimaldab Riigikogu mandaat Malisse saata kuni kümme tegevväelast.

Missiooni koduleht
Riigikogu eelnõu

UNIFIL

ÜRO rahuvalvemissioon Liibanonis (UNIFIL, United Natios Interim Force in Lebanon) loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 425 (1978) ja 426 (1978), et tagada Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning aidata Liibanoni valitsusel sel alal riigivõimu taastada. Samuti on UNIFILi ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ja toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist. Peale selle aidatakse Liibanoni relvajõude relvastatud isikutest (v.a Liibanoni relvajõud ja UNIFILi personal) vaba tsooni loomisel Sinise joone ja Litani jõe vahelisel alal ning toetatakse Liibanoni valitsust piiri ja muude riiki sisenemispunktide valvamisel, et takistada relvastuse ja muu sarnase tehnika illegaalset sissevedu.

ÜRO missiooni suuruseks on umbes 11 500 isikut, Eesti jalaväerühm ja staabiohvitserid teenivad rahuvalvemissioonil alates 2015. aasta maist. Eesti kontingent suurusega kuni 50 tegevteenistujat teenib Soome-Iiri pataljoni vastutusalas, ÜRO rahuvalvemissiooni läänesektoris. Üksuse ülesanneteks on viia läbi vaatlusi, patrulle ja mehitada kontrollposte ning täita muid rahuvalvealaseid ülesandeid. Samuti teevad Eesti kaitseväelased koostööd Liibanoni relvajõududega. Eesti on varem UNIFILis tegutsenud 1996–1997. aastal, kui osaleti rahuvalvekompaniiga (135 tegevväelast).

Missiooni koduleht
Riigikogu eelnõu

UNMIK

ÜRO missioon Kosovos (UNMIK, United Nations Interim Administration Mission in Kosovo) loodi 1999. aasta juunikuus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga number 1244. Algselt kujutas see endast Kosovo vahevalitsust, mis teostas Kosovo territooriumil nii täidesaatvat kui ka seadusandlikku võimu ning haldas kohtute süsteemi. Missiooni eesmärgiks oli aidata kaasa demokraatlike institutsioonide loomisele ja arengule ning hõlbustada Kosovo staatuse protsessi, edendades seejuures riigis turvalisust, stabiilsust ja inimõigusi. 2008. aastal andis ÜRO missioon valdava osa võimust üle vastselt iseseisvuse välja kuulutanud Kosovo valitsusele ja Euroopa Liidu õigusriigi missioonile Kosovos (EULEX). UNMIK jätkab tegevust vähendatud volituste ja isikkoosseisuga, pakkudes tuge kohalikele institutsioonidele ning täites ka vaatleja ülesandeid. Missiooni tuum on jäänud aga samaks: aidata kaasa inimõiguste arengule ning edendada riigis turvalisust ja stabiilsust.

UNMIKi missioonil osaleb kokku 14 Euroopa riiki ning Pakistan. Missiooni suuruseks on ligikaudu 350 inimest (andmed pärinevad 31. märtsist 2015), valdava enamuse moodustavad kohalikud ja rahvusvahelised tsiviilteenistujad. Eesti osaleb ÜRO missioonil Kosovos ühe tegevväelasega.

Missiooni koduleht

UNTSO

ÜRO sõjaline vaatlusmissioon Lähis-Idas (UNTSO, United Nations Truce Supervision Organization) loodi 1948. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 50 (1948). UNTSO tegevuspiirkond on Iisrael, Egiptus, Liibanon ja Süüria. Sõjaliste vaatlejate ülesanne on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ja vältida väiksemate vahejuhtumite eskaleerumist laiemateks konfliktideks. Samuti toetavad nad teisi piirkonnas tegutsevaid ÜRO missioone, nagu UNDOFi, mis tegutseb Golani kõrgendikul Iisraeli ja Süüria piiril, ning UNIFILi missiooni Liibanonis. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon. Tegu on relvadeta missiooniga ehk missioonil osalevad vaatlejad on relvastamata, mistõttu tagavad UNTSO kontingendi füüsilise väekaitse teised piirkonnas tegutsevad relvastatud ÜRO missioonid. Viimase aasta jooksul on olukord UNTSO missioonipiirkonnas muutunud pingelisemaks Süürias eskaleerunud riigisisese konflikti tõttu. Arvestades julgeolekuolukorda on teatud aladel UNTSO vaatlejate tegevust ajutiselt piiratud.

ÜRO vaatlusmissioonil osaleb ligi 150 sõjalist vaatlejat kokku umbes 20 riigist. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast. Alates 2014. aasta septembrist on Eesti UNTSOle lähetanud kuni kuus tegevväelast, kes teenivad vahetustega Iisraelis ja Liibanonis. Eestlaste ülesanded sisaldavad patrullimist, vaatluspostide mehitamist ja tööd staabis.

Missiooni koduleht
Riigikogu eelnõu

 

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon

 

Sõjalised operatsioonid

KFOR

KFOR (Kosovo Force) on NATO juhitav rahvusvaheline operatsioon, mille ülesanne on julgeoleku loomine ja tagamine Kosovo Vabariigis. KFORi üksused sisenesid Kosovosse 12. juunil 1999. aastal kaks päeva pärast ÜRO Julgeolekunõukogu poolt vastuvõetud resolutsiooni 1244 (1999). KFORi ülesanne on ära hoida vaenutegevuse taaspuhkemine, luua turvaline elukeskkond ning toetada Kosovo riiklikke struktuure ja Kosovos tegutsevaid rahvusvahelisi organisatsioone. Tänasel päeval panustab KFORi operatsiooni 31 riiki kokku ligikaudu 4500 rahutagajaga, et aidata kaasa turvalise keskkonna loomisele ja tagada liikumisvabadus kõigile kodanikele sõltumata nende etnilisest päritolust.

Eesti on osalenud NATO rahutagamisoperatsioonil Kosovos alates 1999. aastast, kui missioonile lähetati esimesed 10 tegevväelast. Meie panus operatsiooni tipnes 2004. aastal, kui Kosovos teenis üheaegselt 122 tegevväelast. 2010. aasta veebruaris lõpetas Eesti viimane, rühmasuurune üksus oma tegevuse ja sestpeale on KFORi peakorteris Prištinas teeninud kuni kolm tegevväelast. Eesti vähendas oma panust KFORis seoses operatsiooni üldise ümberkujundamisega, mis põhines NATO hinnangul, et olukord Kosovos on muutunud stabiilsemaks. NATO liikmesriigid on kokku leppinud, et Kosovost lahkumine otsustatakse ja teostatakse ühiselt ning selle ajani on liikmesriikide panus vajalik.

Missiooni koduleht
Riigikogu eelnõu

RSM

2015. aasta jaanuaris käivitunud Afganistani väljaõppe- ja nõustamismissioon RSM (Resolute Support Mission) kujutab endast jätkumissiooni NATO seni suurimale väljaspool oma territooriumi toimunud ISAFi ühisoperatsioonile, mille mandaat lõppes 2014. aasta lõpus ja kuhu Eesti panustas 2014. aasta maikuuni kuni 170 tegevväelasega. Kui ISAF oli sõjalise iseloomuga operatsioon, siis RSM kujutab endast aga hoopis väiksemat ja olemuselt teistsugust ettevõtmist, keskendudes Afganistani julgeolekujõudude  toetamisele mässuliste vastases võitluses väljaõppe ja nõustamisega.

Afganistani väljaõppe- ja nõustamismissiooni oma oma tegevväelased lähetanud üle 40 riigi, raamriikideks on USA (lõuna ja ida), Saksamaa ja Itaalia (põhi ja lääs) ning Türgi (Kabul). Missiooni kestuseks on planeeritud kaks aastat (2015–2016) ja mahuks kuni 12000 kaitseväelast. NATO välisministrid on kinnitanud, et jätkavad Afganistani toetamist ka pärast RSMi lõppu. Riigikogu mandaadi järgi panustab Eesti RSMi kuni 25 tegevväelasega. Lisaks RSMile toetab Eesti Afganistani julgeolekujõude kolme aasta vältel 1,5 miljoni USA dollariga, samuti on Afganistan endiselt Eesti arengukoostöö üks olulisemaid sihtriike.

Missiooni koduleht
Riigikogu eelnõu

 

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

 

SMM

Spetsiaalne järelevalvemissioon Ukrainas (SMM, Special Monitoring Mission) kujutab endast relvastamata tsiviilmissiooni, mille ülesandeks on vähendada riigis valitsevaid pingeid ning aidata kaasa stabiilse ja turvalise keskkonna ülesehitamisele. Tegemist on ühe suurima järelevalvemissiooniga OSCE ajaloos. Vaatlejate ülesanneteks on koguda ja edastada objektiivset teavet kohaliku julgeolekuolukorra kohta, jälgida inimõigustest ja OSCE põhimõtetest kinnipidamist ning aidata kaasa dialoogile eri osapoolte vahel, et seeläbi leevendada pingeid piirkonnas. Objektiivse teabe kogumine on praeguses olukorras, kus konflikti osapoolte vahel käib tugev propagandasõda, äärmiselt oluline. OSCE igapäevased julgeolekuolukorda iseloomustavad raportid on avalikult loetavad OSCE internetileheküljel.

Spetsiaalne järelevalvemissioon otsustati liikmesriikide konsensuslikul otsusel Ukrainasse lähetada 2014. aasta märtsis, missiooni mandaadiks määrati esialgu kuus kuud. Praeguseks on mandaati pikendatud 2016. aasta märtsini. Kuigi kehtiv mandaat näeb ette võimaluse kuni 1000 vaatleja lähetamiseks, on praeguseks vaatlejate arvuks ligi 500, kellest ligi 400 tegutsemispiirkonnaks on Donetski ja Luhanski oblastid. Vaatlejate arvu kasvatatakse pidevalt.  Eesti panustab järelevalvemissiooni seitsme vaatlejaga, ühtlasi toetame missiooni ka rahaliste vahenditega.

Missiooni koduleht

 

Viimati uuendatud: 17. September 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.