Sa oled siin

Rumeenia

viimati uuendatud: veebruar 2017
 

Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 26. veebruaril 1921 ja taastati 13. septembril 1991.
Eesti avas suursaatkonna Bukarestis 2015.a. Varem kattis Eesti Rumeeniat Varssavist. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene suursaadik Peeter Reštšinski esitas oma volikirjad aastal 2000. Aastatel 2001-2005 oli Eesti suursaadikuks Rumeenias Aivo Orav, aastatel 2006-2009 Ants Frosch, aastatel 2010-2013 Taavi Toom ning aastail 2013-2015 Eerik Marmei. Eesti praegune ja ühtlasi esimene Rumeenias resideeriv suursaadik Ants Frosch andis volikirjad Rumeenia presidendile Klaus Iohannisele üle 10. septembril 2015.
Eestil on Rumeenias kaks aukonsulit: alates 6. juulist 2009 Ingrid Cristea Vendelin Bukarestis ning alates 7. novembrist 2012 Ovidiu Brînzan Timisoaras.

Rumeenia avas Eestis suursaatkonna 2016.a. Esimene Eestis resideeriv Rumeenia suursaadik Daniela-Mihaela Cămărășan esitas oma volikirja Vabariigi presidendile 1. novembril 2016. Varem kattis Rumeenia Eestit Helsingist.

Eesti ja Rumeenia suhted on väga head, ollakse partnerid ELis ja NATOs, vaated on paljudes küsimustes väga sarnased. Poliitilistes suhetes on mõlemapoolne huvi tihedamaks lävimiseks riikide tipp-poliitikute ja parlamentide vahel, samuti toimuvad konsultatsioonid ministeeriumide vahel.
Parlamentide läbikäimine sagenes 2005. aastal, mil Riigikogu moodustas Eesti-Moldova-Rumeenia parlamendirühma. Parlamendirühm koosnes 9 liikmest, rühma juhtis selle aseesimees Taavi Rõivas. Eesti ja Rumeenia parlamendi praeguses koosseisus ei ole eraldi sõprusrühma moodustatud, parlamentide esindajad kohtuvad sageli ja arutavad päevakajalisi küsimusi EL, NATO ja Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee koostöö raames.

Visiidid
 

Rumeeniasse

november 2016

november 2015

 

oktoober 2013

välisminister Jürgen Ligi kahepoolsel visiidil ning Kesk- ja Ida Euroopa riikide välisministrite kohtumisel Bukarestis

president Toomas Hendrik Ilves Kesk- ja Ida-Euroopa riigipeade kohtumisel Bukarestis

 

president Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit

juuni 2012

peaminister Andrus Ansip ühtekuuluvuspoliitika riikide tippkohtumisel

aprill 2008

president Toomas Hendrik Ilves Bukarestis Marshalli Keskuse konverentsil

aprill 2008

peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet Bukarestis NATO tippkohtumisel

oktoober 2007

justiitsminister Rein Lang

juuli 2007

kaitseminister Jaak Aaviksoo

aprill 2007

kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots

aprill 2004

välisminister Kristiina Ojuland

oktoober 2003

president Arnold Rüütli riigivisiit

 

Eestisse

mai 2013

välisminister Titus Corlǎteani ametlik visiit

aprill 2011

president Traian Băsescu riigivisiit

aprill 2010

välisminister Teodor Anatol Baconschi Tallinnas NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel

juuni 2006

välisminister Mihai-Razvan Ungureanu

september 2004

eurominister Alexandru Farcas

september 2003

Rumeenia valitsuse esindaja integratsiooni, koostöö ja säästva arengu küsimustes prints Radu

Lepinguline baas
 

Eesti ja Rumeenia vahel sõlmitud lepingutest on olulisemad:

  • Riikidevaheline sõpruse ja koostöö leping (interstate treaty of friendship and cooperation), jõustus 22.05.1994.a.
  • Valitsustevaheline rahvusvahelise maanteeliikluse korraldamise kokkulepe (intergovernmental agreement on international road transport), jõustus 27.12.1993.a.
  • Valitsustevaheline viisakohustuse kaotamise kokkulepe (intergovernmental agreement on abolition of visa requirements), jõustus 24.04.2004.a.
  • Valitsustevaheline isikute tagasivõtmise kokkulepe (intergovernmental agreement on readmission of persons), jõustus 15.09.2005.a.
  • Riikidevaheline topeltmaksustamise vältimise leping (interstate convention for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income and on capital), jõustus 29.11.2005.a.
  • Kaitseministeeriumite vaheline vastastikuse mõistmise memorandum sõjalise koostöö alal (MoU between ministries of defence on co-operation in the military field), jõustus 13.01.2005.a.
  • Valitsustevaheline salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (intergovernmental agreement on mutual protection of classified information), jõustus 01.09.2007.a.

Majandussuhted
 

Kaubavahetus
 

Eesti kaubavahetus Rumeeniaga on olnud pigem tagasihoidlik. Suurema mahtude muutuse tõi kaasa Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004. aastal, mil kaubavahetus  kasvama hakkas, kuid globaalse majanduslanguse mõjul 2009. aastal taas langes (põhiliselt seoses Eesti ekspordi suure vähenemisega). Aastatel 2007-2010 oli Rumeenia Eesti kaubanduspartnerite seas 43.-44. kohal, 2011. aastal tõusis 38. kohale. 2015. aastal paranes Rumeenia koht pingereas veelgi –Rumeenia oli Eesti kaubanduspartnerite seas 35. kohal (0,3 % kogukäibest).  Alates 2010. aastast on kaubavahetus Rumeeniaga kasvanud (põhiliselt seoses impordi kasvuga) ning ulatus 2015. aastal üle 74 mln euro. 2016. a esimeses pooles oli Rumeenia Eesti 34. kaubavahetuspartner osakaaluga 0,3%.
Võrreldes 2014 aastaga kasvas 2015. aastal eksport Rumeeniaga üle 10 mln euro. Import Rumeeniast kahanes aga samal ajal samuti pea 10 miljoni võrra. Ekspordi ja impordi saldo on Eesti jaoks olnud traditsiooniliselt negatiivne, ehkki viimasel aastal toimus selles osas selge vähenemine.
Eesti päritolu kaupade osakaal[1] ekspordis Rumeeniasse oli 2015. a ligi 89%.
 

Eesti-Rumeenia kaubavahetus 2010 - 2016 I pa (mln eurot)

Aasta

Eksport

Import

Käive

Saldo

2010

7,8 11,3 19,1 -3,5

2011

11,1 19,9 31,0 -8,8

2012

10,8 23,8 34,6 -13,0

2013

11,1 38,5 49,6 -27,4

2014

19,1 52,8 71,9 -33,7

2015

30,8 43,5 74 -12,7

2016 I pa

14,7 22,9 37,6 -8,2

 

2015. a eksporditi Rumeeniasse peamiselt masinaid ja seadmeid – 54,5% (koguekspordist Rumeeniasse) (16,8 mln eurot), transpordivahendeid – 14,3% (4,4 mln eurot) ning keemiatooteid – 9,9% (3,1 mln eurot).

Rumeeniast imporditi 2015. a peamiselt masinaid ja seadmeid – 72,9% (koguimpordist Rumeeniast) (31,6 mln eurot),  valmistoidukaupu ja jooke (peamiselt tubakas) – 8,6% (3,7 mln eurot) ning transpordivahendeid – 5,6% (2,4 mln eurot).

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Eesti ettevõtted Rumeenias

Krediidiinfo[2] andmetel eksportis Rumeeniasse 2014. aastal 108 ettevõtet (2009. a oli vastav arv 79).

Investeeringud
 

Eesti otseinvesteeringud Rumeenias seisuga 30.06.2016 on 43,9 mln eurot (osakaal 0,8% kogu otseinvesteeringutest välismaal), peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, mäetööstusse, ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.
Rumeenia otseinvesteeringud Eestis sama seisuga olid 82 tuhat eurot, investeeritud on töötlevasse tööstusse, ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse, veonduse ja laonduse sektorisse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus- ja tehnikalasesse tegevusse.
Eesti Äriregistris oli aprilli 2016. a seisuga 20 Rumeenia osalusega ettevõtet.

Turism
 

Turismi arendamiseks Eesti ja Rumeenia vahel pole võimalused kindlasti veel ammendatud.
2010. aastal majutati Eesti turismiettevõtetes 1 343 Rumeenia kodanikku. Aasta-aastalt on majutate arv kasvanud, 2015. a ööbis Eesti majutusasutustes 3 441 Rumeenia turisti.

Kultuuri- ja haridussuhted
 

Kultuurikontaktid Eesti ja Rumeenia vahel on olnud viimastel aastatel tagasihoidlikud.

10.-11.septembril 2007.a. toimusid Tallinnas Rumeenia kultuuripäevad.

28. märtsil 2008.a. linastus Tallinnas Sõpruse kinos rumeenia režissööri Cristian Mungiu film "4 kuud, 3 nädalat, 2 päeva", mis pälvis Cannes'is nii Kuldse Palmioksa kui ka rahvusvahelise filmikriitikute auhinna.

10. juuni 2008.a. pärjati mängufilm "Sügisball" Rumeenias Transilvaania filmifestivalil auhinnaga, mille sai Mart Taniel parima operaatoritöö eest.

20. oktoobril 2008.a. esitleti esimest Eesti-Rumeenia sõnaraamatut, mille koostasid Veronika ja Regina Palandi.

26. novembril 2009.a. alanud 13. Pimedate Ööde Filmifestivali publik nägi festivali käigus Tallinnas maailma esilinastusena võistlusprogrammi EurAsia kuuluvat Rumeenia ja Moldova koostööfilmi "Pulmad Bessaraabias".

11. mail 2010.a. tutvustati Euroopa Parlamendis Regina ja Veronika Palandi koostatud Eesti-Rumeenia sõnaraamatut kui märki kahe rahva lähenemisest Euroopa Liidus (EP liikmete Norica Nicolai, Kristiina Ojulandi ja Adina Ioana Valeani initsiatiivil).

Märtsis 2011.a. osales Marianna Kaat ja tema film „Auk nr. 8“ väga menukalt rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil One World Romania.

Alates 2010. aastast on Rumeenias toimunud „Teeme ära!“ koristustalgud („Let’s do it, Romania!“).

2015. aastal oli Rumeenia telekanalis TVR2 saatesarja “Cap compass” raames eetris mitu Eestit tutvustavat seeriat

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.