Sa oled siin

Kõrgõzstan

viimati uuendatud:  08.03.2016
 
 
 

Kirgiisi Vabariik tunnustas Eesti Vabariiki 1991. a ja diplomaatilised suhted sõlmiti 1996. a.

Eesti esimene suursaadik Kõrgõzstanis oli Jaan Hein, kes andis oma volikirjad Kõrgõzstani presidendile Roza Otunbajevale 26. oktoobril 2011. Praegu esindab Eestit suursaadik Jaan Reinhold, kes andis oma volikirja Kõrgõzstani presidendile Almazbek Atambayevile 29. oktoobril 2014. a. Suursaadik resideerib Tallinnas. Eesti katab Kõrgõzstani oma saatkonnast Astanas, mida juhib ajutine asjur Peeter Miller. 2013. a nimetati ametisse esimene Eesti aukonsul Kõrgõzstanis Viktor Kryltsov. Kõrgõzstani esimene suursaadik Eestis Kubanychbek Omuraliev andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele 26.04.2016. Saadik resideerib Minskis.

Riigikogu 12. koosseis moodustas Eesti-Kirgiisi parlamendirühma, mida juhtis Kalev Lillo ja kuhu kuulus 8 saadikut. 13. koosseis taasmoodustas parlamendirühma, selle esimeheks on Deniss Boroditš ja sellesse kuulub 11 saadikut. Kõrgõzstani parlamendis on registreeritud Eesti sõprusrühm, selles on 4 liiget.

Läbi aastate ainus kõrgetasemeline visiit on peaminister Andrus Ansipi ametlik visiit Kõrgõzstani 12.-13.12.2013. Peaminister kohtus Kõrgõzstani peaministri Žantoro Satõbaldijevi, president Almazbek Atambaevi ja parlamendi esimehe Asõlbek Žeenbeekoviga. Peaminister avas majandusteemalise ümarlaua, millel osales ka Eesti äridelegatsioon, ning avas Eesti aukonsulaadi.

Viimastel aastatel on aktiivsemalt suhelnud parlamendisaadikud. Riigikogu saadikud, Eesti-Kirgiisi parlamendirühma juhid Mihhail Korb ja Deniss Boroditš külastasid juunis 2015 Biškekki, kus kohtusid Kirgiisi parlamendi juhtkonna ja Eesti sõprusrühma liikmetega, samuti asepeaminister Tairbek Sarpašev´iga ning Biškeki linna juhtidega. Juunis 2016 külastas Eestit Kirgiisi parlamendi sõprusrühm eesotsas rühma esinaise Dinara Isaevaga. Programm oli väga mitmekülgne, muhulgas toimus ka kohtumine välisminister Marina Kaljurannaga. 

Kahepoolseid kohtumisi ja ametnike tasemel suhtlust on olnud rohkem. 16. mail 2011 kohtus välisminister Paet Roomas ÜRO konverentsi raames Kõrgõzstani välisministri Kazakbajeviga, kellega arutati võimalusi kahepoolsete suhete elavdamiseks, samuti Kõrgõzstani ja Euroopa Liidu suhteid. 25. septembril 2015 kohtus välisminister Marina Kaljurand ÜRO peaassamblee raames Kõrgõzstani välisministri Erlan Abdyldaeviga. Kohtumisel arutati võimalusi kahepoolsete suhete tihendamiseks, eriti IKT-alases koostöös ja majandussidemete alal.

Riikidevahelisi kehtivaid lepinguid ei ole.

Majandussuhted
 

Eesti-Kõrgõzstani kaubavahetus 2010-2016 (tuhat eurot)

  Eksport Import
2010 3 943 0
2011 4 329 60
2012 15 977 35
2013 8 417 16,4
2014 3 584 135
2015 957 0
2016 311 0

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

2012. a kaubavahetus kasvas oluliselt ning kogukäive oli 16 mln eurot, millest eksport moodustas 16 mln ja import 0,03 mln eurot. Sellega tõusis Kõrgõzstan Eesti jaoks tähtsuselt 54. partneriks. Peamised ekspordiartiklid olid mineraalsed tooted (naftaõlid, 56,8% koguekspordist), puit ja puittooted (puitlaastplaadid, 33,6%), transpordivahendid (sõiduautod jm sõidukid peamiselt reisijateveoks; traktorid; mootorsõidukid kaubaveoks, 5,2%). Imporditi peamiselt metalle ja metalltooteid (malmi ja terase jäätmed ja jäägid, 97,7%).

Järgnevatel aastatel kaubavahetus vähenes ning moodustas 2016. aastal 311 000 eurot, mille moodustas eksport. 2016. a import puudus. Kõrgõzstan oli Eesti kaubavahetuspartnerite seas 120. kohal.

2016.a olid peamisteks ekspordiartikliteks: paberimass ja tooted sellest (54% ekspordist), toidukaubad ja joogid (15%) ning plastid ja kummitooted (12%). (2015.a: loomsed ja taimsed rasvad (päevalilleõli) – 42,7%; puit ja puittooted (puitlaastplaadid) – 19,8%; meditsiini- ja mõõteaparatuur (meditsiini-, kirurgia-, hambaravi seadmed) – 14,8%.)

Investeeringud

Kõrgõzstani investeeringuid Eestis oli Eesti Panga andmeil 30.09.2016 seisuga 75 000 euro väärtuses. Peamiselt oli investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

Eesti investeeringute kohta Kõrgõzstanis andmed puuduvad.

Äriregistri andmeil oli seisuga 13.04.2016 Eestis 12 Kõrgõzstani osalusega ettevõtet.

Arengukoostöö
 

Varasematel aastatel on Eesti toetanud Kõrgõzstanis veemajanduse teemalisi projekte (viimati aastal 2005), samuti OSCE valimisvaatlusmissioone.

Alates 2013. a on arengukoostöös suurema tähelepanu all ka Kesk-Aasia riikidest Kõrgõzstan ja Tadžikistan kui riigid, kus Eesti kogemused ja läbiviidud reformid võiksid huvi pakkuda. Praeguseks on osa projektidest edukalt lõpule viidud, erinevate projektide läbiviimiseks on kokku tehtud väljamakseid üle 1,1 mln euro. Näiteks Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskuse projekt „Tugiteenused Kõrgõzstani väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele ettevõtluse arendamiseks Eestis ja ELis (infoportaal)“, aga ka e-Riigi Akadeemia projekt „E-konsuli rakenduse kasutuselevõtu ettevalmistamine KGs“. Eesti Diplomaatide Kool on Kõrgõzstanis läbi viinud projekti „Rahvusvaheliste suhete ja koostöö alane koolitus diplomaatidele ja ametnikele“. Eesti rahandusministeerium nõustas ja vahendas meie kogemusi Kõrgõzstani rahandusministeeriumi ametnikele erinevatel teemadel: riigi raamatupidamine ja aruandlus, riigieelarve koostamine, riigi finantsjuhtimine, avaliku sektori poliitika jne. Jätkuks oli käivitunud e-Riigi Akadeemia juhtimisel projekt Kõrgõzstani riigi finantsjuhtimissüsteemi toimimise analüüsiks ja võimaliku reformikava väljatöötamiseks lähtuvalt Eesti kogemustest. 2014.a said alguse mitmed uued projektid, muuhulgas inimõiguste teadlikkuse edendamiseks Kõrgõzstanis (elluviija Eesti Inimõiguste Instituut), maaturismi arendamiseks Kõrgõzstanis (SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus), intellektuaalomandi ja tehnoloogiasiirde valdkonnas (Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus), noorte reproduktiivtervisealaste nõustamisteenuste ja -tervisekasvatuse alase pädevuse ja võimekuse tõstmiseks Kõrgõzstanis (Eesti Seksuaaltervise Liit). 2015. a alustas Garage48 projekti, mille kaudu toetada start-up firmade kogukonna edenemist Kõrgõzstanis. Kaks haridusele suunatud projekti peavad silmas mitmekeelse hariduse valdkonda Kõrgõzstanis - Tartu ülikooli projekti eesmärk on Kõrgõzstani õpetajakoolitusasutuste tugevdamine ning SA Innove projekti eesmärgiks on Kõrgõzstani lõimitud aine- ja keeleõppe koolitajate ja nõustajate meeskonna tegevuse toetamine. E-Riigi Akadeemia käivitas Kõrgõzstanis e-riigi teenusepõhise koosvõime raamistiku arendamise, eesmärgiks andmebaaside ristkasutuse juurutamine. Projekti kaasfinantseerija oli USAID. Valmistati X-tee prototüüp, mille litsents on praeguseks KGle üle antud. Projekti tulemusena saab KG teadmised ja esmase kogemuse e-valitsemise teenuste pakkumiseks. Samuti võimaldab organisatsiooni, õigusruumi ja tehnoloogia alaste teadmiste jagamine jätkata KG-l edaspidi efektiivsema, koostöövõimelisema ja läbipaistvama valitsemise arendamist.

Kultuurikoostöö


Viimastel aastatel on saatkonna ja aukonsuli algatusel vahendatud Eesti kultuuri Kõrgõzstani. Eesti aukonsul on korraldanud Eesti kultuuripäevi Issõk-Kuli järve ääres. 2016.a oli üleval Eestit tutvustav pildinäitus ja üles astus Tanja Mihhailova-Saar koos saksofonisti ja viiuldaja Timo Vendtiga.

Kirgiisid Eestis
 

2011. a rahvaloenduse andmeil elas Eestis 20 kirgiisi. Maardus tegutseb Kirgiisi kultuuriselts.

2012. a ilmus eesti keeles kirgiiside eepose „Manas“ rohkete illustratsioonidega ümberjutustus ja runod (autor Peeter Ilus, kirjastus Penikoorem).

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.