Sa oled siin

Gruusia

viimati uuendatud: 25.10.2014
 
 

 

Gruusia tunnustas taasiseseisvunud Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, diplomaatilised suhted Eesti Vabariigi ja Gruusia vahel sõlmiti 17. juunil 1992.

10. septembril. 2012 a. andis Priit Turk, Eesti suursaadik Gruusias üle oma volikirja Gruusia president Mihheil Saakašvilile. Eesti saatkond avati Thbilisis 2006. a detsembris.

Gruusia avas oma saatkonna Tallinnas 2007. a. aprillis. Gruusia suursaadik Tea Akhvlediani esitas volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele 24. aprillil 2014.a.

Suhted Gruusiaga on Eesti jaoks välispoliitiline prioriteet ja Eesti poliitiline toetus riigile on olnud järjepidev. Eesti toetab Gruusia territoriaalset terviklikkust ja panustab Gruusia EL ja NATO suunalisse integratsiooni. Eesti panustab samuti Euroopa Liidu vaatlusmissiooni Gruusias tegevusse kolme eksperdiga, missiooni juhiks on Toivo Klaar.

Eesti EL liikmesriigina toetas 2009 esimesel poolel käivitunud Idapartnerluse (Eastern Partnership) initsiatiivi, mis lisas Gruusiale integratsioonivõimalusi ELiga. Assotsiatsioonilepingu raames (allkirjastatud juunis 2014) sai Gruusia võimaluse sõlmida ELiga sügava ja kõikehõlmava vabakaubanduslepingu (Deep and Comprehensive Free Trade Agreement - DCFTA). Gruusia on huvitatud Eesti ekspertiisist ja kogemustest nii vabakaubanduse kui ka põllumajanduse, infotehnoloogia ja valdkondlike reformide vallas.

Gruusia – NATO suhted said alguse 1992. aastal kui Gruusia ühines Euro-Atlandi Koostöönõukoguga (praegune Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu) ning sealt edasi end üha tihedamalt alliansiga sidunud: 1994.a. ühines Partnerlus rahu nimel (PfP) programmiga; 2004. a. hakkas Gruusia täitma NATO individuaalse partnerluse programmi (IPAP- Individual Partnership Action Plan); 2008 loodi NATO- Gruusia komisjon. Oluliseks teetähiseks Gruusia julgeolekupoliitilistes pürgimustes kujunes NATO Bukaresti tippkohtumine 2008. aasta aprillis, kus jõuti lõppkommünikees selgesõnalise liikmelisuse lubaduseni ning alustati Intensiivistatud Dialoogi. 2014. aasta septembris toimunud Wales`i tippkohtumisel pakuti Gruusiale mahukat meetmetepaketti liitumisteel NATO-ga. Gruusia on per capita mahult teine ISAF-i panustaja mitte-NATO riikide hulgas ning osalenud samuti aktiivselt EL missioonides (KAV, Mali).

Gruusia sai Euroopa Nõukogu liikmeks aprillis 1999.a. Alates juunist 2000.a on Gruusia Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) liige.Eesti on olnud valmis jagama oma reformikogemusi arengukoostöö projektidega kaudu. Gruusia oli ja jääb lähiajal Eesti suurimaks kahepoolse abi saajaks ning üheks neljast arengukoostöö prioriteetriigist Ukraina, Moldova ja Afganistani kõrval. Arengukoostöö näidetena võib esile tuua Gruusia  riigiametnike ja noorte diplomaatide koolitamist, tudengitele õppimisvõimaluste pakkumist, kutsehariduse reformimist ja riigi haldussuutlikkuse tõstmist, samuti EL nähtavuspoliitikat puudutavaid projekte.

Olulisemad visiidid
 

Gruusiasse
juuni 2014 kaitseminister Sven Mikser
juuli 2013 välisminister Urmas Paet
september 2012 kaitseminister Urmas Reinsalu
september 2012 välisminister Urmas Paet
aprill 2012 Kaitseväe juhataja Riho Terras
jaanuar 2012  Riigikogu esimees Ene Ergma
oktoober 2011 välisminister Urmas Paet
juuli 2011 president Toomas Hendrik Ilves
mai 2011 sotsiaalminister Hanno Pevkur
oktoober 2010 regionaalminister Siim Kiisler
september 2010 välisminister Urmas Paet
november 2009 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts äridelegatsiooniga
november 2009 siseminister Marko Pomerants
juuni 2009 välisminister Urmas Paet äridelegatsiooniga
august 2008 välisminister Urmas Paet toetusvisiit Gruusiale
august 2008 president Toomas Hendrik Ilves toetusvisiit Gruusiale
veebruar 2008 peaminister Andrus Ansip
jaanuar 2008 president Toomas Hendrik Ilves osales president M.Saakašvili ametisse astumise tseremoonial
oktoober 2007 kaitseminister Jaak Aaviksoo
september 2007 riigikogu esimees Ene Ergma
mai 2007 president Toomas Hendrik Ilves
Eestisse
aprill 2014 president Giorgi Margvelashvili
jaanuar 2014 parlamendi esimees David Usupashvili
september 2013 peaminister Bidzina Ivanishvili
september 2013 siseminister Irakli Gharibashvili
juuli 2013 kultuuriminister Guram Odisharia
mai 2013 kaitseminister Irakli Alasania
jaanuar 2013 välisminister Maia Panjikidze
november 2012 Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooniminister Alexi Petriašvili
oktoober 2012 välisminister Gregory Vašadze
märts 2012 välisminister Gregory Vašadze
august 2011 sotsiaalminister Andria Urushadze
oktoober 2010 haridusminister Dimitri Shashkini
september 2010 siseminister Ivane Merabišvili
jaanuar 2010 president Mikheil Saakašvili
september 2009 peaminister Nikoloz Gilauri
august 2009 välisminister Gregory Vašadze
mai 2009 majandusarenguminister Laša Žvania
veebruar 2009 parlamendi esimees David Bakradze
oktoober 2008 välisminister Eka Tkešelašvili
märts 2008 peaminister Vladimer Gurgenidze
märts 2007 Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni riigiminister Giorgi Baramidze

Lepinguline baas

 

  • Välisministeeriumi vaheline koostööprotokoll (allkirjastati 19.05.1994)
  • Välisministeeriumi vaheline koostöömemorandum (allkirjastati 05.10.2000)
  • Kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo- ja spordikoostöö kokkulepe (jõustus 21.02.2005)
  • Kaitseministeeriumide vaheline vastastikuse mõistmise memorandum kaitsenõuniku lähetamise kohta (jõustus 16.04.2005)
  • Koostöö ja vastastikuse abi kokkulepe tolliasjades (jõustus 12.07.2005)
  • Rühma taseme väljaõppeks Eestis toodetud arvutipõhise simulaatorsüsteemi Gruusia valitsusele tasuta kasutusse andmise kokkulepe (jõustus 09.09.2006)
  • Salastatud teabe vahetamise ja kaitse kokkulepe (29.05.2007)
  • Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 27.12.2007)
  • Siseministeeriumide vaheline koostöökokkulepe (jõustus 13.09.2010)
  • Eesti Vabariigi Politsei-ja Piirivalveameti ja Gruusia Siseministeeriumi piirivalvealane koostööleping (jõustus 14.02.2012)
  • Eesti Vabariigi kultuuriministeeriumi ning Gruusia kultuuri ja mälestiste kaitse ministeeriumi vaheline kultuurikoostöö programm aastaiks 2012-2016
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Gruusia valitsuse vaheline turismialane koostöö kokkulepe (jõustus 2013)

Majandussuhted

 

Eesti ja Gruusia majandussuhted on vaatamata headele poliitilistele suhetele olnud siiski üsna tagasihoidlikud. Eesti on huvitatud kahe riigi tihedamatest kontaktidest ning Eesti kaupadele müügivõimaluste leidmisest Gruusia turul. Samuti pakub Eestile kui Läänemere majandusregiooni kuuluvale riigile huvi arendada Gruusiaga transiidialast koostööd, pakkudes omalt poolt teenuseid ja oskusteavet.

KAUBAVAHETUS
 

Alates 2005 aastast mõõdukalt elavnenud Eesti ja Gruusia majandussuhted said maailma majandussurutise ja 2008. a augustisõja tõttu tuntava tagasilöögi. Pärast 2012.a parlamendivalimistele järgnenud sisepoliitilist üleminekuperioodi ja assotsiatsioonilepingu allkirjastamist EL-iga juunis 2014 on taas märgata ettevõtjate huvi kasvu. Eesti ja Gruusia kaubavahetuse osatähtsus eesti väliskaubanduse struktuuris on väike (ca 0,01%) ning kaubavahetus on olnud ühekülgne (üle poole moodustavad veinid ja veel ca neljandiku pähklid).

Eesti põhikaubavahetus Gruusiaga aastail 2005-2014 I pa (miljoni eurot):

  Käive Eksport Import Saldo
2007 3.5 2.6 0.9 1.7
2008 2.3 1.4 0.9 0.5
2009 1.9 1.1 0.8 0.3
2010 5.1 4.3 0.8 3.5
2011 4.6 3.5 1.1 2.4
2012 4.9 3.2 1.7 1.5
2013 5.9 4.4 1.5 2.9
2014 I pa 2.5 1.6 0.9 0.7

2014. a I pa peamised ekspordiartiklid (% kogumahust): masinad ja seadmed – 31,9%, metallid ja metalltooted (mustmetalltooted) – 14,4%, puit ja puittooted – 11%.

2014. a I pa peamised impordiartiklid (% kogumahust): valmistoidukaubad ja joogid (veinid) – 55,8%, taimsed tooted43,5%.

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD
 

Eesti otseinvesteeringute positsioon GEs oli 2014. a. juuni seisuga 3,9 mln eurot (vrd seisuga 31.12.2012. a 2,3 mln eurot). Ligi 50% otseinvesteeringutest on paigutatud kinnisvarasse ning 44% hulgi- ja jaekaubandusse. Investeeritud on veel finants- ja kindlustustegevusse, ning tervishoidu ja sotsiaalhoolekandesse.

Eesti ettevõtetest on suurim investor Gruusias on AS Skinest Grupp. 2014. veebruaris allkirjastasid Oleg Ossinovski Skinest Hydro AS esindajana ja Gruusia asepeaminister ning energiaminister Kakha Kaladze memorandumi, mille järgi on Skinest Hydro AS-il võimalus arendada nelja hüdroelektrijaama projekti koguvõimsusega 100 MW. Investeeringu koguväärtuseks on 200 miljonit USD-d.  Lisaks tegutseb Gruusias ka AS Skinest Rail nii veeremi remondi ja hoolduse kui kaupade veoga.

GE investeeringud Eestisse on väga tagasihoidlikud (195 tuhat eurot). Peamised sektorid: kinnisvaraalane tegevus, haldus- ja abitegevus, info ja side sektor ning hulgi- ja jaekaubandus.

NB! Ettevõtlustegevus Abhaasias ja Lõuna-Osseetias on lubatud üksnes Gruusia keskvõimude eriloal. Igasugune eelnevalt kooskõlastamata ettevõtlustegevus , sh ka sellise tegevuse rahastamine, loetakse illegaalseks ja on kriminaalselt karistatav, vastutusele võetakse nii ettevõtted kui ka neid esindavad isikud. Eranditeks on vaid humanitaarabi andmisega seonduv tegevus (toiduabi, arstiabi jms).

Soovitame ettevõtetel, kes kavandavad ettevõtlustegevust Gruusias, sh okupeeritud aladel, kontakteeruda Eesti saatkonnaga Tbilisis.

 

Kultuurisuhted
 

Kultuurisuhted on traditsiooniliselt tihedad, Gruusias on viimaste aastate jooksul käinud esinemas mitmed Eesti muusikud, korraldatud Eesti kunstnike näitusi. Eestit on külastanud Gruusia ooperi- ja balletiartistid, samuti koorid. Juunis 2013 külastas Tbilisit RAM, kes tegi lisaks menukale kontserdile eraldi etteaste ka sisepõgenike külas.

Suursündmuseks 2013.a olid Saaremaa Ooperipäevad (21.-28.07), kus osalesid Tbilisi, Kutaisi ja Batumi ooperiteatrid. Gruusiast saabus kokku 350 esinejat. Ooperipäevi külastas Gruusia kultuuriminister Guram Odisharia, koos minister Rein Langiga allkirjastati kultuurikoostöö memorandum aastateks 2013-16.

Veebruaris-märtsis 2014 esitleti Tbilisis Gruusia Rahvusmuuseumis Siim-Tanel Annuse näitust „Reljeefmaalid“. 2014 mais viibisid Gruusias turneel seto leelokoorid Verska Naase ja Seto Miihilaiv. Oktoobris viibis Gruusias kontsertturneel Inseneride Meeskoor.

2013.a valminud Eesti-Gruusia ühismängufilm „Mandariinid“ on edulugu nii Gruusias, Eestis kui ka rahvusvahelistel filmifestivalidel. Eesti välisministeerium andis kultuuripreemia Zaza Urushadzele, filmi režissöörile ja kaasprodutsendile. Koostöös Gruusia saatkondadega on korraldatud esitlusi mitmetes välisriikides. Novembris 2013 Vilniuses toimunud idapartnerluse tippkohtumisel jagas Eesti filmi kõikidele delegatsioonidele. Eesti esitas „Mandariinid“ Oscarite auhindade võõrfilmi auhinna nominendi kandidaadiks.

Hariduskoostöö

 

Koostöö Gruusiaga on tihe ka haridusvaldkonnas. Eesti eksperdid käivad Gruusias oma kogemust jagamas välisministeeriumi arengukoostöö projektide kaudu. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsed Gruusia suunal väga aktiivselt Sihtasutus Innove, kes on osalenud Gruusia kutsehariduse uuendamise projektides alates aastast 2008. 2014. aastal laienes koostöö ka õpitulemuste välishindamise ja üldhariduse valdkondadesse. UNICEF Gruusia algatusel ja välisministeeriumi rahalisel toetusel käivitus 2014. aastal projekt, mille eesmärk on pakkuda Gruusiale Eesti ekspertiisi Gruusia üldhariduse strateegia väljatöötamise toetamiseks, õppekavade reformimiseks ja õpetajate koolitussüsteemi arendamiseks.
Sõlmitud on Eesti Vabariigi valitsuse ja Gruusia valitsuse kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo- ja spordikoostöö kokkulepe, mille alusel pakub Eesti Gruusia üliõpilastele stipendiume õppimiseks Eestis. Arengukoostöö stipendiumiprogrammi kaudu pakub Gruusia üliõpilastele stipendiume ka välisministeerium. Kuna Eesti on Gruusia üliõpilastest huvitatud, osales Sihtasutuse Archimedes juures tegutsev Eestit kui atraktiivset õppimiskohta tutvustav algatus Study in Estonia 2014. aastal koos Eesti kõrgkoolide esindajate Gruusias haridusmessil, kus esmajoones pakkusid külastajatele huvi Eesti magistri- ja doktoriõppe võimalused. Kõrgkoolidel on sõlmitud Gruusiaga järgmised koostöölepingud: Tartu Ülikoolil ja Eesti Kunstiakadeemial Tbilisi Riikliku Ülikooliga, Tallinna Ülikoolil Tbilisi Riikliku Ülikooli, Shota Rustaveli Riikliku Ülikooli ja Gori Ülikooliga, Tallinna Tehnikaülikoolil Kaukasuse Ülikooliga.
Aktiivne koostöö Gruusiaga toimub ka noortevaldkonnas. Gruusia noored kasutavad aktiivselt programmi Euroopa Vabatahtliku Teenistus võimalusi ning eesti ja gruusia noored on osalenud programmi Euroopa Noored kaudu ühisprojektides.

Arengukoostöö

 

Gruusia on olnud Eesti arengukoostöö üks prioriteetriike ning on seda ka Eesti arengukoostöö arengukavas aastateks 2011-2015. Viimase 5 aasta jooksul on ellu viidud üle 30 erineva projekti. Välisministeeriumi eelarvest kahepoolsele arengukoostööle minevatest vahenditest on Gruusiale broneeritud enam, kui ühelegi teisele partnerriigile (2014. aastal 800 000 eurot).

Gruusia maastrateegia aastateks 2012-2015 sätestab neli koostöövaldkonda:

  • Koostöö haridusvaldkonnas, keskendudes eriti kutseharidusele;
  • Majandusarengu toetamine, panustades väikeettevõtete arengusse ja ettevõtlusteadlikkuse kasvatamisesse laiemalt;
  • Riigi heade valitsemistavade edendamine ja haldussuutlikkuse tõstmine;
  • Kodanikuühiskonna areng.

Panustame rahaliselt ka Euroopa Liidu Naabruspoliitika Investeerimisfondi, mille eesmärk on rahastada suuremaid infrastruktuuri- ja keskkonnaprojekte naaberriikides. Jätkame Välisministeeriumi stipendiumiprogrammi kaudu Gruusia tudengite õpingute toetamist Eesti õppeasutustes.

Alates 2011 on uueks võimaluseks kogemuste vahetamisel Eesti Idapartnerluse Keskus (EIPK - Estonian Center for Eastern Partnership), mis on suunatud avaliku halduse reformiprotsesside toetamiseks Idapartnerlusriikides. Keskus annab stipendiume Gruusia ametnikele Eesti Diplomaatide koolis õppimiseks ja korraldab seminare Idapartnerluse riikidele. Lisaks Eestile toetavad keskust Soome, Rootsi, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja on toetanud ka Euroopa Komisjon. EIPK  kolme tegevusaasta jooksul on Gruusia olnud proportsionaalselt EIPK tegevustes siiani esikohal, Gruusia suunal toimub sisuliselt 1/3 EIPK kahepoolsetest tegevustest.

Arengukoostööprojektide kohta täpsemalt: Arengu- ja humanitaarabi projektid
 

Kaitsekoostöö

 

Kaitsealases koostöös on Eesti kaitseministeerium lähtunud eesmärgist toetada Gruusia laiapõhjalist julgeolekusektori reformi ning läbi selle julgustada Gruusia demokraatlikku arengut. Koostöö on sisaldanud erinevaid kõrgetasemelisi visiite ning eksperttasandi kohtumisi. Koostööd tehakse valdavalt kahepoolselt või läbi Põhjala-Balti Initsiatiivi ning NATO usaldusrahastute. Peamised tegevussuunad on sõjalise hariduse ja väljaõppe pakkumine ning nõustamine riigikaitseks vajalike võimete arendamisel. Eesti rahastab Gruusia õppurite õpinguid Balti Kaitsekolledžis alates 2008. aastast.

Koostöö koordinatsioon NB8 riikide vahel võimaldab hästi kasutada Eesti ressursse nii, et panustamisel on suurem mõju ja nähtavus Gruusias.

Eesti panustab NATO-Gruusia demineerimisalastesse usaldusrahastutesse, et tõsta Gruusia demineerimisvõimet. Pärast 2008. aasta augustisõda aitasid Eesti Päästeameti demineerijad Gruusial hakkama saada Vene lõhkemata pommidega. Ühtlasi toetati projektiga taastusravikeskuse rajamist Gori linna sõjaväehaiglas.

 

Eestlased Gruusias
 

Gruusia territooriumil Abhaasias asuvad külad, mille 19. sajandi 80ndatel aastatel asutasid väljarändajad Eestist. Tuntuimad neist on Ülem- ja Alam-Linda, Salme, Sulevi ja Punase-Lageda külad. See tingis Teise maailmasõja eelsel perioodil Eesti ja Gruusia vaheliste konsulaarsuhete arendamise. 1920ndate aastate algul tegutses Tbilisis Eesti konsulaat ning lühikest aega ka asekonsulaadid Batumis ja Suhhumis, ent 1923. aastal need likvideeriti, kuna Gruusias nõukogude valitsus ei tunnustanud enam Eesti diplomaatilisi esindajaid.

1990ndate algul muutus olukord Abhaasias, kus eesti külad asuvad, rahutuks. 1992. aastal ja hiljem on sealt Eestisse ümber asunud umbes 500 eestlast. Abhaasia eestlaste probleemide lahendamine on ka praegu üks Eesti välispoliitika ülesandeid Gruusiaga suhtlemisel.

Reisimisest Abhaasias ja Lõuna-Osseetias

 

Gruusias kehtiv Okupeeritud territooriumite seadus (http://www.smr.gov.ge/docs/doc216.pdf (PDF) ) lubab nimetatud aladele siseneda üksnes keskvalitsuse hallatavalt territooriumilt ja teadmisel. Illegaalne sisenemine okupeeritud aladele (näiteks üle Venemaa piiri) on kriminaalkorras karistatav. Ka kontrolljoone läheduses tuleb säilitada ettevaatlikus ning jälgida võimude korraldusi. Täpsemate juhiste saamiseks soovitab VM pöörduda Gruusia saatkonna poole Tallinnas.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.