Sa oled siin

Armeenia

viimati uuendatud: 23.05.2014
 
 

 

Eesti ja Armeenia suhted on stabiilsed ja head, kuigi mitte eriti tihedad, seda peamiselt väheste vastastikuste majanduskontaktide tõttu. Eesti ja Armeenia diplomaatilised suhted sõlmiti 23. augustil 1992.

Armeenia suursaadik Eestis Ara Aivazian andis president Toomas Hendrik Ilvesele oma volikirja üle mais 2013, suursaadik resideerib Vilniuses. Detsembris 2012 andis Priit Turk, EV suursaadik Armeenias, üle oma volikirja Armeenia president Serzh Sargsyanile. Eesti suursaadik resideerib Tbilisis.

Alates 1999. a septembrist kuni 2005. aasta juulini oli Eestis ametis Armeenia aukonsul Garik Iknojan, kellele pole käeoleval hetkel veel leitud asendajat.

Alates 2001. aasta oktoobrist on Avetik Gukasjan Eesti Vabariigi aukonsul Armeenias.
 

Olulisemad visiidid
 

Armeeniasse
mai 2013 justiitsminister Hanno Pevkur
juuni 2009 välisminister Urmas Paet
november 2004 president Arnold Rüütli ametlik visiit
aprill 2001 välisminister Toomas Hendrik Ilves
Eestisse
oktoober 2012 justiitsminister Gevorg Danielyan
november 2008 välisminister Edward Nalbandian
detsember 2007 välisminister Vartan Oskanian
september 2005 kaitseminister Serž Sargsjan
juuni 2002 presidendi Robert Kotšarjani ametlik visiit
märts 2000 välisminister Vartan Oskanjan

Lepinguline baas

 

  • Siseministeeriumide vaheline koostöökokkulepe (jõustus 24.04.1992)
  • Välisministeeriumide vaheline koostööprotokoll (jõustus 09.10.2001)
  • Lennutranspordi leping (jõustus 09.10.2001)
  • Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 23.01.2003)
  • Kultuuriministeeriumide vaheline kultuurikoostöö kokkulepe (jõustus 10.06.2005)
  • Välisministeeriumide vaheline Euroopa integratsioonialane koostöömemorandum (jõustus 03.12.2007)

Jaanuarist 2014 jõustus Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Armeenia vaheline viisalihtsustuse ja tagasivõtuleping. Alates 2013.a on Armeenia ühepoolselt kehtestanud viisavabastuse EL kodanikele.

Majandussuhted

 

Eesti ja Armeenia majandussuhted on tagasihoidlikud, investeeringud üksteise majandusse praktiliselt puuduvad. Eesti on huvitatud kahe riigi majanduskontaktide arendamisest ning riikidevahelise kaubavahetuse intensiivistamisest.
 

KAUBAVAHETUS
 

Eesti-Armeenia kaubavahetus aastatel 2008-2014 I kv (põhikaubanduse järgi, tuhat eurot):

  Käive Eksport Import
2008 1428.8 695.2 733.6
2009 924.5 809.4 115.1
2010 679.0 627.1 51.9
2011 863.3 799.9 63.4
2012 430.0 368.1 61.9
2013 563.0 373.5 189.5
2014 I kv 42.3 40.5 1.8

2013. a. peamised ekspordiartiklid (% kogumahust):

  • transpordivahendid (mootorsõidukid) – 24,4%
  • keemiatooted (värvid ja lakid, sünteesvärvained) – 23,5%
  • valmistoidukaubad ja joogid (kastmed ja valmistised kastmete valmistamiseks) – 19,6%

2013. a. peamised impordiartiklid (% kogumahust):

  • valmistoidukaubad ja joogid (alkohol, vesi) – 97,4%

Eesti otseinvesteeringud Armeenias on marginaalsed, tulenevalt andmekaitse põhimõtetest ei ole investeeringute suurust avaldatud. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse.

Armeenia otseinvesteeringud Eestis on Eesti Panga andmeil seisuga 31.12.2013. a 172 tuhat eurot. Peamiselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse aga ka töötlevasse tööstusse, info ja side sektorisse ning kinnisvarasse.

Haridus- ja kultuurialane koostöö

 

Kogukond. Eestis elab ligikaudu 2000 armeenlast ning tegutseb Armeenia Rahvusühing, mille eesmärgiks on koordineerida kõikide Eestis tegutsevate armeenia ühenduste ja seltside tegevust, millest esimene - Armeenia Kultuuriselts - loodi Tallinnas juba 1988. aastal. 4. märtsil 1999 avati Rahvusühingu algatusel Tallinnas Kuninga tänaval Armeenia Kultuurikeskus.

1994. aastal loodi Eesti Armeenia Apostliku Kiriku Püha Gregoriuse kogudus.

Haridus. Tartu Ülikoolil ja Jerevani Ülikoolil on ajalooliselt head sidemed. Möödunud sajandil trükiti Tartu Ülikooli trükikojas armeeniakeelseid raamatuid. Aastatel 1830-1836 õppis Tartus uue armeenia kirjanduse ja kirjakeele rajaja Hatšatur Abovjan, samuti üks armeenia rahvavalgustusliikumise juhtidest, Stephanos Nazarjan. 19. sajandil õppisid Tartus ka tuntud armeenia poeedid Rafael Patkanjan, Gevorg Dodohjan ja Gevorg Barhudarjan ning arstid Mikael Minrimanjan ja Grigori Mednikjan. 20. sajandi alguses tegutsesid ülikoolis armeenia üliõpilaste korporatsioonid.

Nagu ka varasemal aastal oli aktiivseim kahepoolne koostöö eelkõige EL idapartnerluse raames, st armeenlaste osalemine erinevatel Eesti Idapartnerluskeskuse koolitustel ja seminaridel. Lisaks jätkus ka Armeenia diplomaatide õpetamine Eesti Diplomaatide Koolis, mida armeenlased jätkuvalt väga oluliseks peavad.

2013. aastal jätkus Eesti organisatsioonide ja ekspertide tegutsemine Armeenias erinevate EL projektide kaudu. E-Riigi Akadeemia jätkas projekti Transactional e-Governance development in Armenia elluviimist. Eesti kogemusele ja ekspertiisile tuginedes on käivitatud Euroopa Liidu teemaline infokeskus ja teavitustegevused Armeenias (Euroopa Komisjoni finantseering). Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž on kaasatud Armeenia diplomaatide koolitussüsteemi ülesehitusse.

Kultuur. Juunis 2013 toimus laiahaardeline Eesti kultuurinvasioon Jerevani. Eraalgatuslik kultuurimissioon „Kõik sõidavad Jerevani“ tõi Armeeniasse üheaegselt kokku u 350 eestlast ning vastu u 220 armeenlast Tallinna. Lisaks külalisi ja esindajaid Odessast, Moskvast, Moldovast jm. Kohale tulid kultuurikollektiividest RAM, Hortus Musicus, Tõnis Mägi, JMKE, Anne Veski, Tallinna Tantsuteater, Siim-Tanel Annuse näitus jne. Lisaks olid kaasas ka Tallinna linna delegatsioon, Riigikogu liikmed ning 30-liikmeline Eesti ajakirjanike delegatsioon.

Oktoobris 2013 toimunud rahvusvahelisel animatsioonifestivalil Reanimania oli fookuses Eesti animafilm. Eesti filmitegijatest osalesid ja korraldasid töögruppe režissöörid Priit Tender (Eesti Joonisfilm), Rao Heidmets, Mati Kütt (Nukufilm) ning Mari-Liis Rebane (Animated Dreams). Jätkutegevusena on Armeenia pool huvitatud Rao Heidmetsa animaõpiku väljaandmisest ja koolides jagamisest.

24.-27.05 külastas Armeeniat Eesti kinobussi projekt.

Tallinnas on toimunud mitmeid armeenia Eesti diasporaa korraldatud armeenia kunstnike näitusi, samuti on erinevatel näitustel osalenud Eestis elav armeenia päritolu kunstnik Rafael Arutjunjan.

Arengukoostöö

 

Armeenia on Eesti arengukoostöö üks prioriteetriike. Eesti on valmis jagama oma ülemineku- ja reformikogemuse parimat praktikat demokraatlike institutsioonide ülesehitamisel, seda nii Eesti Idapartnerluse Keskuse kaudu kui ka kahepoolsete arengukoostöö projektide raames.

Armeenia tudengid ja noored ametnikud on osalenud Välisministeeriumi toel Eesti Diplomaatide Kooli kursustel ja samuti Eesti ülikoolide kraadiõppes. Värskematest suuremamahulistest kahepoolse arengukoostöö projektidest saab välja tuua 2013. aastal alanud keskkonnahariduse projekti, mille elluviijaks on Peipsi Koostöö Keskus ja samal aastal alanud Eesti Naisuurimus ja Teabekeskuse Armeenia lastekaitsesse panustava projekti. 2014. aasta alguses käivitusid aga Välisministeeriumi kaasrahastatud Eesti-Armeenia koostööprojektid, mis panustavad regionaalarengusse, avaliku sektori suutlikkuse kasvu, kodanikuühiskonna arengusse ja laste õiguste kaitsesse Armeenias. Sealhulgas Eesti NATO Ühingu projekt „Armeenia noore juhi kodanikuühiskonna akadeemia“ keskendub Armeenia kodanikuühiskonna toetamisele läbi noortele suunatud koolituste. Projekti käigus koolitatakse riigi äärealadelt pärit noori projektijuhtimise teemal eesmärgiga anda neile vajalikke oskusi, mida kasutataks regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks Armeenias. SA Poliitikauuringute Keskus Praxis panustab aga Armeenia kodanikuühenduste suutlikkusse ja võimekusse poliitikakujundamise protsessis osalemisel. SOS Kinderdorf International Koordinatsioonikeskus MTÜ viib ellu mitut Idanaabruse riiki, sh. Armeeniat, hõlmavat projekti mille raames tegeletakse sotsiaalses riskis olevate laste hariduse kvaliteedi küsimustega. Nimetatud projekti raames on Armeenia ekspertidel lisaks Eestile kogemusi jagada ka mitmete teiste riikide sama valdkonna spetsialistidega.

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.