Sa oled siin

III. EESTI JA UKRAINA VAHELISED MAJANDUSSIDEMED

1. Olulisemad kahepoolsed lepingud

Eesti-Ukraina vaheline lepinguline baas on lai ja katab erinevaid eluvaldkondi. Sõlmitud on kõik olulisemad majandusalased lepingud, sh valitsuste vaheline investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, mis jõustus 1995. aastal. Kõigi kahepoolsete lepingutega on võimalik põhjalikumalt tutvuda välisministeeriumi koduleheküljel Eesti välislepingute andmebaasis. 2010. aastal on taasloodud Eesti-Ukraina valitsustevaheline kaubandus-, majandus-, teadus- ja tehnikaalane ühiskomisjon. Tegemist on foorumiga, kus arutatakse koostöövõimalusi erinevates majandusvaldkondades ja mille oluliseks eesmärgiks on lahenduste leidmine probleemidele, mis tekivad Eesti ettevõtetel Ukrainas.

2. Kaubavahetus

EL tervikuna on Ukraina suurim kaubanduspartner. EL-Ukraina kaubandussuhetest saab lähemalt lugeda välisministeeriumi kodulehelt. Lisaks on Ukraina 2008. aastast WTO liige, talle kehtib üldiste soodustuste süsteem. EL-i ja Ukraina kahepoolsed kaubandussuhted baseeruvad 1998. aastal jõustunud partnerlus- ja koostöölepingule, mis sisaldab sätteid enamsoodustus režiimi (MFN) käsitlusest, tekstiili- ja terasesektori, kaubanduskaitse meetmete, intellektuaalse omandi kaitse, asutamisvabaduse jms kohta.

2012. aasta seisuga on EL-Ukraina laiaulatusliku ja kõikehõlmava vabakaubanduslepingu (DCFTA) tehnilised läbirääkimised lõpetatud. Assotsiatsioonileping, mille koostisosaks on DCFTA, parafeeriti 30.03.2012 ent selle sõlmimine on otseses sõltuvuses Ukraina liikumisega EL-i põhiväärtuste suunas.

Eesti ettevõtjatele on avatud Euroopa Komisjoni “Turu juurdepääsu andmebaas” (Market Access Database), mis on Internetist leitav aadressil http://madb.europa.eu/. Andmebaas on ingliskeelne ja selle kasutamine on tasuta. Nimetatud andmebaas sisaldab infot turule juurdepääsu tingimuste kohta, mis kehtivad Euroopa Liidu päritolu kaupade eksportimisel kolmandatesse riikidesse.

EL-Ukraina kaubandussuhetest, kaubandusstatistikast ja ärivõimalustest saab lisainfot Euroopa Komisjoni koduleheküljel http://ec.europa.eu/trade/creating-opportunities/bilateral-relations/countries/ukraine/.

Ukraina on Eesti ekspordipartnerite hulgas 20. kohal. Eesti on aastaid kaubelnud Ukrainaga positiivse bilansiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel püsis Ukraina osatähtsus Eesti koguekspordis aastatel 2005–2008 pooleteise protsendi tasemel, koguimpordis aga oli osatähtsus ühe protsendi piires. 2009. aastal mõjutas üleilmne majanduskriis negatiivselt ka Eesti ja Ukraina vahelist kaubavahetust, mil ekspordi ja impordi mahud langesid oluliselt.

2010. aastal kasvas eksport 2009. aastaga võrreldes 22% ja import 57% võrra. Kaubavahetuse kogukäive oli 160 miljonit eurot, millest eksport moodustas 88 mln eurot ja import 72 mln eurot. Eesti kauples Ukrainaga suuremate ülejääkidega keemia-, loomsete ja mineraalsete toodete osas. Suurima puudujäägi andis kaubavahetus metallide ja metalltoodetega.

2011. aastal moodustas Eesti eksport Ukrainasse 105,8 miljonit eurot ja import Ukrainast 102,1miljonit eurot. Olulisemad ekspordiartiklid olid 2011. aastal keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted (20,3%), mineraalsed tooted (18,5%), masinad ja mehaanilised seadmed (9,3%), metallid ja metallitooted (8,7%) ning põllumajandussaadused, toidukaubad ja joogid (8,5%). Kiirelt kasvas keemiatoodete ja kütuste eksport, samas loomsete toodete ja toidukaupade väljavedu kahanes märgatavalt. Suurimateks impordiartikliteks olid samal ajal metallid ja metallitooted (44,9%), mineraalsed tooted (13,3%), transpordivahendid (11,7%), masinad ja mehhaanilised seadmed (6,4%). Impordi kiiret kasvu toetasid kõik need kaubagrupid.

Kaubavahetuse dünaamikat jälgides selgub, et Ukraina on Eesti ettevõtetele muutumas kaubaturust teenusteturuks: kasvab tehnoloogiamahukate kaupade osakaal võrreldes muude kaubagruppidega. Ekspordis kasvab suurema lisaväärtusega kaupade osa ja impordis kasvab Ukraina transiitkaupade osakaal. Arvestades Ukraina kogemusi teadusmahuka tootmise ja tööstuse vallas, on võimalusi koostööks info- ja telekommunikatsiooni ning energeetika valdkonnas.

3. Investeeringud

Eesti Panga andmetel moodustas Eesti otseinvesteeringute maht Ukrainas 2011. aastal 189,9 mln eurot (5% Eesti otseinvesteeringutest välismaal). Ukraina otseinvesteeringute maht Eestis on 59,6 mln eurot (0,5% otseinvesteeringutest Eestis). Eesti Panga andmetel on Eesti investeeringutest suur osa läinud finants- ja kindlustussektorisse; järgneb jae- ja hulgikaubandus; ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Veel on investeeritud töötlevasse tööstusesse, kinnisvarasse, info- ja sidesektorisse, ehitussektorisse, veondusse. Eesti investeeringud on olulisel määral kasvanud ka looma- ja teraviljakasvatuses ja mitu Eesti firmat tegutseb Ukraina põllumajandussektoris. Jätkuvalt perspektiivset kasvu on näitamas side ja IKT sektor. Ukraina investeerib Eestis peamiselt hulgi- ja jaekaubandusse, finants- ja kindlustustegevusse ning kinnisvaraalasesse tegevusse.

4. Müügipotentsiaal, perspektiivsed valdkonnad

Ukraina turul tegutseb mitmeid Eesti ettevõtteid. Üldiselt on Eesti kaupadel ning teenustel Ukrainas traditsiooniliselt hea maine. Aktuaalseteks tegevusvaldkondadeks on keemiatooted ja mineraalsed tooted, loomsed tooted (külmutatud kala ja kalatooted), valmistoidukaubad ja joogid, metalltooted ja masinad; samuti hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvara ja ehitus, finantsvahendus, turvaäri.

Nišivaldkonnad, mis võiksid pakkuda huvi Eesti ettevõtjatele on järgmised:

  • agraarsektor (kasvav trend juhul, kui teostub maareform), toiduainetetööstus (jätkuvalt populaarne on alkohol);
  • IKT valdkond (sh teenused mobiilside abil), e-lahendused;
  • finantssektor;
  • jae- ja hulgikaubandus, laondus;
  • ehitus, kinnisvara arendamine;
  • energeetika, sh taastuvenergeetika;
  • jätkuvalt suur on riigi transiidipotentsiaal.

5. Institutsioonid, mis toetavad Eesti ettevõtjat Ukrainas

1992. aastast tegutseb Kiievis Eesti Vabariigi Suursaatkond www.estemb.kiev.ua, mille koosseisus töötab täiskohaga majandusametnik. EAS-il on Kiievis oma välisesindaja ja ekspordikonsultant, kes on ühtlasi suursaatkonna kaubandusatašee. EAS pakub  nõustamisteenuseid Eesti eksportöörile oma välisesindaja kaudu. Saatkonna majandusametnikuga ja EAS-i välisesindajaga võib alati ja igas majandus- ja ärivaldkonda puudutavas küsimuses ühendust võtta. Ukrainas tegutsevaid Eesti ettevõtjaid ja tippjuhte ühendab Eesti Äri Assotsiatsioon Ukrainas / EBAU. EBAU liikmete mitteformaalsed kohtumised toimuvad kord kuus Kiievis.

Lisaks tegutseb Ukrainas Euroopa Äriassotsiatsioon, mis ühendab enamiku EL-i ettevõtteid, importööre ja on väga aktiivne oma liikmete õiguste kaitsmisel kõikvõimalike töögruppide kaudu. Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on sõlmitud leping Ukraina Kaubandus-Tööstuskojaga. 2011. aastal sõlmisid Eesti Tööandjate Keskliit ja Ukraina Tööandjate Föderatsioon koostöömemorandumi, mis näeb ette nii otsekontaktide loomist äriringkondade vahel kui ka riikide kahepoolse majanduskoostöö tihendamist.

6. Probleemid

Eesti ettevõtetel, kes Ukraina turul tegutsevad ja kauplevad on tekkinud probleeme ja raskusi. Samasugused probleemid saavad osaks paljudele teistele Euroopa Liidu ning kolmandate riikide ettevõtjatele. Olulisemad mured on:

  • reiderlus ehk ettevõtete pahatahtlik ülevõtmine, mis on Ukrainas laialt levinud majanduskuritegu;
  • väga levinud on kaupade tolliväärtuse mitmekordne tõstmine nende lahtitollimisel;
  • käibemaksu tagastamisega seotud raskused, peamiselt ekspordi pealt või seoses valitsuse määrusega, mis tagab käibemaksuvaba tarnimist Ukrainasse;
  • probleemid sertifitseerimise, veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli vallas;
  • riigiettevõtete võlad või täitmata kohustused;
  • keeruline ja aeganõudev asjaajamine, pidevalt muutuv seadusandlus, bürokraatia;
  • laialdane korruptsioon;
  • raskused elamis- ja töölubade saamisega (peamiselt perekonnaliikmete jaoks).

Kahjuks peab ütlema, et ettevõtluskeskkonna ja investeerimiskliima halvenemine on viimaste aastate süvenev trend. Olukord Ukrainas on poliitiliselt pinev ning see avaldab mõju ka ettevõtluskeskkonnale, korruptsiooni tase on jätkuvalt väga kõrge.

Välisinvestorite õiguskaitse Ukrainas on nõrk ning välisministeerium soovitab Eesti ettevõtetel seda silmas pidada oma investeerimisotsuse tegemisel. Samuti tasub olla äärmiselt tähelepanelik suhtluses riiklike institutsioonidega (Tolliamet, Maksuamet, erinevad inspektsioonid ja agentuurid) – kõik vajalikud formaalsused peavad olema hoolikalt täidetud. Välisministeeriumi ja Eesti Kiievi Suursaatkonna rolliks on jagada informatsiooni võimalike riskide kohta ning probleemide ilmnemisel võimaluse piires abistada, kuid investeerimisotsus ning ettevõtlusriskid jäävad lõpuks siiski ettevõtte otsustada.

Viimati uuendatud: 9. Mai 2012

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.