Sa oled siin

II. MAJANDUS

1. Majanduse üldiseloomustus, viimased arengud

Ukraina majanduse põhiprobleemiks on tootmise struktuur, mida pole muudetud kogu iseseisvusperioodi jooksul. See takistab Ukraina konkurentsivõimelisust maailmaturgudel. Samuti püsib kõrgena Ukraina sõltuvus Vene gaasist. Veel üheks probleemiks on varimajandus – erinevatel hinnangutel moodustab varimajanduse osakaal Ukrainas koguni 60% SKP-st.

Ukraina 2011. aasta majanduskasv oli ametlikel andmetel 4,7% ning inflatsioon jäi 5% piirimaile. Ukraina mulluseid majandusnäitajaid võib seletada soodsa konjunktuuriga, mille tulemusena kasvas eksport ja eriti metallide nõudlus maailmaturul, rekordilise viljasaagiga ja Ukraina Rahvuspanga jõulise reguleerimisega, mis aitas ohjeldada inflatsiooni. 

Ukraina suurimateks kaubanduspartneriteks on EL ja Venemaa (EL jätkuvalt ka Ukraina suurim investor). Järgnevad Türgi, Hiina ja India. Ukraina sõltub olulisel määral eksportturgudest – ca 30% kogutööstusest moodustab metallurgia ehk 47% riigi SKP-st ja garanteerib riigile 34% valuutatulust. 2011. aasta 9 kuu jooksul tehti Ukrainasse otseseid välisinvesteeringuid 5,5 mld USD ulatuses.

2. Lühiülevaade sektorite kaupa

Ukraina majanduse juhtivaks haruks on must metallurgia. Ukrainas asuvad maailma ühed rikkamad raua- ja mangaanimaardlad. Ukrainas on ca 5% kogu maailma mineraalide varudest: 80 mineraali ligi 8000 lademest. Ukraina territooriumil asub kogu SRÜs leiduvast magneesiumimaagist ca 70%, kaoliinist 60%, rauamaagist 31%, kokseeruvast söest 25% ja kivisöest 15%.

Nafta ja gaasitootmine moodustab ca 8% tööstuse koguproduktist. Vaatamata olemasolevatele suhteliselt rikkalikele energiaressurssidele impordib Ukraina Venemaalt ja Türkmenistanist kolmveerandi vajaminevast gaasist ja 90% naftast. Samas on Ukraina kütuste vahendus- ja jaotussüsteem ebaefektiivne ning Ukraina ei suuda tagada maksete laekumist tarbijatele tarnitud naftasaaduste ja gaasi eest, mis on viinud olukorrani, kus Ukrainal on tekkinud suur välisvõlg saadud energiakandjate eest. Samuti süüdistab Venemaa pidevalt Ukrainat gaasi sanktsioneerimata kasutamises riiki läbivast gaasitranspordisüsteemist. Ukrainas tegutseb ligi 250 kahjumiga töötavat söekaevandust. Kaevandused on vananenud, sagedased on õnnetused, millega kaasnevad inimohvrid, toodetav süsi on kehva kvaliteediga ning ei leia piisavalt tarbijaid, majandusharu doteerib riik. Söekaevandustega seondub rida sotsiaalseid probleeme. Ukrainat läbib tänu geograafilisele asendile mitu rahvusvahelise tähtsusega gaasi- ja naftajuhet, maagaasitrass on ca 7800 km pikkune ja naftamagistraal 2000 km pikkune. Energiakandjate transiit on Ukraina jaoks oluline tuluallikas. Samas on Ukrainat süüdistatud selles, et transiidiks mõeldud gaasi kasutatakse oma tarbeks, selle eest maksmata ja luba küsimata.

Masinatööstuses on kõige enam arenenud traktori-, põllumajandusagregaatide ja aparaaditööstus ning tööpingiehitus. Samuti toodab Ukraina mikrobusse, kuid neid müüakse enamasti siseturul või siis eksporditakse Venemaale ja Valgevenesse.

Ehitussektori kasv oli 2005-2008 kohati kuni 20% aastas. Seoses ehitusturu kiire kasvuga kasvas ka nõudlus ehitusmaterjalide järele. Ehitusmaterjalide tootmisse tehti mitmeid välisinvesteeringud. Peale esimest kriisilainet taastus ehitussektor üsna kiirelt ja on endiselt perspektiivseks valdkonnaks.

Toiduainetetööstus on Ukrainas oluline tööstusharu. Ukraina eeliseks on kohaliku odava ja kvaliteetse tooraine küllus ning põllumajanduse tootmispotentsiaal. Samuti on suureks eeliseks Ukraina viljakas kasvupind ja kliima. Ukraina toiduaineteturu järk-järguline avamine on toonud turule suure valiku nii kodumaiseid kui ka välismaiseid tooteid.

Arvestades Ukraina klimaatilisi tingimusi ja viljakat kasvupinda mustmuldadega, on põllumajandussektori arenguks head eeldused, põllumajandusliku otstarbega maad on 41,8 miljonit hektarit (69,3% territooriumist). Ukrainas domineerib taimekasvatus, põhilised teraviljakultuurid on nisu, mais, oder, tatar, hirss, põhilised tehnilised kultuurid on suhkrupeet, päevalill, kiulina. Ukraina on kuues viljaeksportija maailmas. 2011. aastal on taaskäivitunud Maareform, mis peaks muutma eraomandiks ka põllumajandusliku otstarbega maa. Luuakse riiklik maakataster (sellele kulub siiski veel 2-3 aastat), mis peaks sisaldama teavet maa ja selle omandivormi kohta. Agraarsektoril läks 2011. aastal väga hästi. Ukraina viljasaak oli 58 mln tonni – rekordtase riigi ajaloos (keskmine tase reeglina 38 mln t), nagu ka suurim kartulisaak, mis moodustas 23 mln tonni. Selline tulemus saavutati eeskätt tänu pikka aega valitsenud ülisoodsale ilmale aga ka haritava maa-ala hulga suurendamisele ja parema tehnoloogia juurutamisele. Kuid valitsus kehtestas kiiresti viljaekspordimaksu 9-14% ulatuses, kahjustades niiviisi oluliselt Ukraina tootjaid (2010. aastal kehtis viljaekspordi keeld ja hiljem kehtestas valitsus ekspordikvoodid). Kuna riigi kehtestatud ostuhinnad olid äärmiselt madalad ja välisturgudel ei saanud soovitud hinnaga kaubelda kõrge ekspordimaksu tõttu jätsid paljud farmerid vilja, juurvilja ja puuvilja saagi mädanema.

Ukraina teenusteturule sisenemine on raske – tõsiseks probleemiks on teenuste osutamisega tegeleva äri legaalne registreerimine, kuna enamasti vajatakse teenuste osutamiseks litsentsi ja haldusorganite luba. Litsentseerimist ja lubade saamist aga seostatakse Ukrainas korruptsiooniga. Probleemiks on ka Ukraina nõrk finantsinfrastruktuur, suhteliselt piiratud pangakaartide kasutajate arv. Sellele vaatamata on teatud teenuste sektoris märgata kasvu ning välisfirmade osaluse suurenemist.

Viimase aastaga on tekkinud suured raskused väliskapitaliga pankadel, eeskätt EL liikmesriikide osalusega. Ukraina panganduses on väliskapitali osa üsna kõrge ja moodustab ligi 40% (suuremad on Raiffeisen International, UniCredit Group, BNP Paribas, Eurobank EFG Group, Commerzbank Holding, Intesa San Paolo jt). Samas ei saa pangad teha ühtegi tõsisemat sammu Ukraina Rahvuspanga loata, kes tugevalt reguleerib pangasektorit. 2011 sügisel lahkusid Ukraina jaemüügiturult ootamatult Swedbank ja SEB. Sama kavandavad mõned teised pangad. Laenuturg on passiivne. Laenuintressid grivnades on üldjuhul kõrged (eraisikud saavadki võtta laenu vaid grivnades) ja fikseeritud: eluasemelaenud 18-24%, autoliising 20-22%.

Ukraina transpordikompleks koosneb raudtee-, auto-, mere-, jõe-, lennu- ja torutranspordist. Üldine autoteede ulatuvus on ligi 180 tuhat km, raudteede ulatuvus 23,8 tuhat km, veeteede ulatuvus 4500 km, millest 1700 km on jõeteed. Suuremad lennujaamad on Kyiv-Boryspil (teenindab ca 70% reisijateveost, ca 75% rahvusvahelisest reisijateveost), Kyiv-Zhuliany, Simferoopol, Dnipropetrovsk, Donetsk, Odessa ja Lviv. Ukraina reisijatevedu töötab dotatsioonimehhanismil – ühiskondliku transpordi piletihinnad (buss, tramm, troll, metroo, lähirongid) hoitakse kunstlikult madalal, suhteliselt lai on ka piletita sõidu õigusega isikute ring.

Kiirelt areneb digitaal-, mobiiltelefoniside, Internet ja muud e-teenused. Ukrainas kasutab internetti ca 13 mln inimest, ehk veerand kogu elanikkonnast (võrdluseks: 2008. aastal oli kasutajaid ca 8 mln, 2009. aastal – 10 mln, seega dünaamika on positiivne). 2/3 kasutajatest on registreeritud suurlinnades nagu Kiiev, Dnipropetrovsk, Odessa, Harkiv, Donetsk, Lviv. Kõige vähem kasutatakse internetti külapiirkondades, kus samas kasutatakse mobiilside võimalusi. Internetiühenduse pakkujatest on vaieldamatu siseturuliider Ukrtelekom (järgnevad Volia, Beeline, Vega; ülejäänutel on piiratud turusegment).

Turismisektor on viimasel ajal tunduvalt arenenud, näiteks Taga-Karpaatia ja Krimmi Autonoomse Vabariigi eelarvetest moodustavad ca 60% laekumised turismist. Ukrainas ei ole palju hotelle ning vaid u 10% vastab rahvusvahelistele standarditele. On registreeritud ca 3500 puhke- ja tervisekompleksi, millest ca 700 ei tegutse. Populaarseimad sihtkohad on turistidele Kiiev, Krimm, Karpaadid koos Lvoviga, Odessa.
 

Viimati uuendatud: 9. Mai 2012

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.