Sa oled siin

I. ÜLDINFO

1. Geograafiline asend, kliima, rahvastik

Ukraina on Ida-Euroopa riik, mis piirneb Venemaa (2063 km), Valgevene (975 km), Poola (542,5 km), Slovakkia (98 km), Ungari (135 km), Rumeenia (608 km) ja Moldovaga (1194 km). Riigipiiri kogupikkus on 6500 km, millest 1050 km on merepiir. Ukrainal on väljapääs Mustale merele (suurimad sadamad Odessa, Illichevsk, Herson, Sevastopol) ning Aasovi merele (suurimad sadamad Mariupol, Berdyansk, Kerch). Lisaks kuulub Ukrainale ainuke saar Mustas meres – Zmiinyi (Maosaar).

Ukrainas on valdav parasvöötme mandriline kliima, vaid Krimmi rannikul valitseb Vahemere tüüpi subtroopiline kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on – 10°C ja juulis +25°C. Sademeid on 300-700 mm/a. Iseloomulikuks eripäraks on kõrge mullaviljakusega maade olemasolu – 68% haritavast maast on mustmullad. Ukraina on rikas loodusvarade poolest: kõrgekvaliteediline raua- ja mangaanimaak, looduslikult puhas väävel, kivisüsi, kivisool, kaoliinid jne.

Ukraina asub Ida-Euroopa lauskmaal, männi- ja segametsade, metsasteppide ja steppide tsoonis. Mustmullavööndist põhja suunal on levinud mets-hallmullad ja liivsavimullad segametsade all, lõuna suunal tumedad kastanmullad ja kastanmullad kuivsteppide all. Metsatsoon hõlmab erinevaid sega- ja lehtmetsi männi, pöögi ja tammega, metsastepitsooni metsades on ülekaalus tammed, stepitsooni jaoks on aga iseloomulikud rohttaimed.

Ametlik nimetus: Ukraina (ukr. keeles Україна)

Pealinn: Kiiev

Pindala: 603 628 км² (5,7% Euroopa territooriumist)

Riigikeel:  ukraina keel

Religioon: valdavalt õigeusu ja ida-katoliku (kreeka-katoliku)

Rahvuspüha: 24. august – Iseseisvuspäev (1991. aasta)

Rahvastik: 45 437 187 (seisuga 2012)
2001 toimus rahvaloendus (järgmine rahvaloendus on kavas 2012/2013).
77,8% Ukraina elanikest moodustavad ukrainlased (37 541 700), 17,3% venelased (8 334 100), 0,6% valgevenelased (275 000), 0,6% krimmi-tatarlased, järgnevad poolakad, bulgaarlased, sakslased, leedulased jne. Linnaelanikke on 68%, külades elab 32%. Täheldatav on keskmise iibe pidev langus aastast 1991. Samas elab väljaspool Ukrainat üle 15 mln etnilise ukrainlase (Venemaal – 10,9 mln; USA – 2,2 mln; Kasahstanis, Valgevenes – 1,3 mln; Kanadas – 1,1 mln).

Haldusjaotus: 24 maakonda (oblast), Krimmi Autonoomne Vabariik, 2 eristaatusega linna (Kiiev ja Sevastoopol), 490 rajooni, 446 linna

Suurimad linnad: Kiiev (ligi 3 mln elanikku), Kharkiv (1,5 mln), Dnipropetrovsk (1,1 mln), Odessa (1 mln), Donetsk (1 mln).

Lisainfot Ukraina haldusjaotusest vaata valitsuse portaalilt Регіони України http://www.kmu.gov.ua/control/uk/publish/officialcategory?cat_id=244829301 ja Ukraina linnade koduleheküljelt http://mistaua.com/.

Rahvuspühad (ametlikud):

1. jaanuar – Uusaasta
7. jaanuar – Jõulud
8. märts – Rahvusvaheline Naistepäev
aprill – Ülestõusmispüha (liikuv kirikupüha)
1. ja 2. mai – Rahvusvaheline töötajate solidaarsuspäev
9. mai – Võidupäev
juuni – Kolmainsuspäev (liikuv kirikupüha)
28. juuni – Konstitutsioonipäev 
24. august – Iseseisvuspäev                

2. Lühiajalugu, riigikord, seadusandlus

Kreeklased rajasid esimesed linnriigid (Olvia, Hersones jt) Krimmi ja Lõuna-Ukraina rannikul juba ca 700 eKr., hiljem loodi Bosporuse riik. Need alad kuulusid formaalselt ka Rooma impeeriumi koosseisu. Läbi aegade esimene slaavlaste riik – mis loodi skandinaavlaste ehk viikingite abiga (nn varjaagid) – koondus IX-XI saj. Kiievi linna umber – siit ka nimetus: Kyïvska Ruś (lad. keeles Ruthenia). Hilisem Galicia–Volhynia vürstiriik eksisteeris XIV sajandini, mil oli liidetud Leedu-Poola riigiga. Tänapäeva Ukraina alad moodustasid Rzeczpospolita osa, mis mõjutas tunduvalt ukrainlaste mentaliteeti, kes said inspiratsiooni Lääne-Euroopa kristlusest ja kultuuriruumist.

XVII sajandi keskpaiku eksisteeris kasakate riik ehk Hetmanaat, mida erinevatel aegadel juhtisid Bohdan-Zynoviy Khmelnytskyi, Ivan Vyhovskyi, Ivan Mazepa jt tuntud valitsejad. Põhjasõja ajal sai Ukrainast Rootsi liitlane. Siiski kaotasid kasakad enamiku oma vabadustest ning tänapäeva Ukraina alad liideti lõplikult Moskooviaga, mis omistas ka nende nime Ruś/Ruthenia. Algas tugev venestamise poliitika, likvideeriti Kiievi metropoliidi amet, suleti tuntud haridusasutused, nagu nt Kyiv-Mohyla Akadeemia (kus sarnaselt Lääne-Euroopaga käis õpetamine  ladina keeles).

Tsaari-Venemaa lõpupäevil kuulutati välja Ukraina Rahvavabariik (1917), mõned kuud hiljem liitus sellega Austria-Ungari keisririigist eraldunud Lääne-Ukraina Rahvavabariik. Lühikeseks jäänud iseseisvusperiood lõppes Nõukogude Venemaa agressiooni tagajärjel. Vahelduva eduga eksisteeris Ukraina riik 1921. aastani, mil lõplikult alistus ning jagati Poola Vabariigi (Lääne-Ukraina alad) ja N Liidu (Ida-Ukraina) vahel. Nõukogude režiim alustas mastaapseid repressioone, mis tipnesid kunstlikku näljahäda korraldamisega Ukrainas 1932-1933. aastatel. Holodomori tagajärjel hukkus Ukrainas erinevatel andmetel kuni 8 mln inimest. Ka II maailmasõja ajal hukkus ligi 7-8 mln ukrainlast, kes sõdisid mõlemal poolel. 1941. aasta juunis kuulutati Lvivis välja iseseisev Ukraina, mille eluaeg jäi siiski lühikeseks. Mitmete okupatsioonide tulemusena liideti kõik ukraina alad N Liiduga. Ukraina metsavennad tegutsesid kuni 1950-ndate keskpaigani, mil Lääne-Ukrainas toimusid veel lahingud. Ukraina iseseisvus saavutati N Liidu lagunemisel 1991. aasta augustis, mida lõplikult kinnitas sama aasta rahvahääletus. Taaskord võideldi vabaduse eest 2004. aasta nn „oranži revolutsiooni“ ajal.

Sisepoliitiline olukord on tänaseks päevaks muutunud pinevamaks ning mitmed endised valitsusliikmed ja opositsiooniliidrid on vangis.

Ukraina põhiseadus võeti vastu 28.06.1996. Seda on hiljem täiendatud (2004. aastalõpu sündmuste valguses) ning tänaseks päevaks on  taastatud 1996. aasta konstitutsioon täies mahus.

Riigitüüp: unitaarne riik

Riigikord: presidentaal-parlamentaarne vabariik

Riigipea on laialdaste volitustega otsestel üldvalimistel 5 aastaks valitav president, keda saab valida teiseks võimuperioodiks. President määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad. Tal on seadusliku algatuse õigus. Ta kinnitab ja kuulutab välja parlamendis vastuvõetud seadused või saadab nad sinna tagasi läbivaatamiseks. President annab seadusi ja korraldusi, kuulutab välja rahvahääletuse, esindab riiki välissuhtluses ja sõlmib rahvusvahelisi lepinguid. Ta on relvajõudude kõrgem ülemjuhataja ning Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu esimees. Ta võib vajadusel kehtestada eriolukorra riigis. Viimased presidendivalimised toimusid 2010. aasta veebruaris. Vt lisaks http://www.president.gov.ua/.

Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile (Verhovna Rada). Parlamendis on kokku 450 liiget, keda valitakse üldistel otsestel valimistel 4 aastaks. 225 rahvasaadikut valitakse parteinimekirjade põhjal riigi valimisringkonnas proportsionaalesinduse alusel, 225 valitakse üksikmandaadi valimisringkondades suhtelise häälte enamuse alusel. Põhiseaduses sätestatud tingimustel võib president parlamendi laiali saata ja määrata ennetähtaegsed valimised. Ukrainas on tavaks saanud valimisseaduse muutmine vahetult enne kohalike- või üldvalimisi. Viimased üldvalimised toimusid 28. oktoobril 2012. Ülemrada kodulehelt http://www.rada.gov.ua saab jälgida erinevate seaduste ja seaduseelnõude menetlemiskulgu.

Täidesaatev võim kuulub presidendile ja valitsusele (Kabinet Ministriv). President nimetab peaministri ametisse parlamendi nõusolekul, peatab tema volitused ning võtab vastu tema vallandamise otsuse. Samuti nimetab president valitsuse kooseisu peaministri esitamisel, kuid presidendil on õigus otse määrata kaitseministrit ja välisministrit. Parlament omakorda kinnitab valitsuse poolt esitatud riigieelarve, võtab vastu otsuse eelarve täitmisest, kiidab heaks või lükkab tagasi valitsuse tegevusprogrammi, kontrollib tema tööd. Parlament võib avaldada valitsusele umbusaldust ja ta tagandada. Valitsus võib ka ise esitada tagasiastumispalve. Kui presidendi volituste aeg lõpeb, on valitsus kohustatud tagasi astuma. Täitevvõimu organiteks oblastites, rajoonides, Kiievis ja Sevastoopolis on riiklikud administratsioonid. Kohalike administratsioonide juhid nimetab ametisse president Ministrite Kabineti ettepanekul. Valitsuse koosseisus on lisaks ministeeriumitele mitmeid erinevaid agentuure ja keskusi.

Infot Ukraina poliitilisest struktuurist ja valitsuse tegevusest on võimalik saada inglise, vene ja ukraina keeles valitsuseportaali veebilehelt: http://www.kmu.gov.ua/.

Presidendi kt: Oleksandr TURCHYNOV

Parlamendi esimees: Oleksandr TURCHYNOV

Valitsusjuht: Arseniy YATSENYUK

Õigusloome

Nii Parlament, kui ka täitevvõimu esindavad President ja Valitsus võivad anda välja õigusakte, mis omavad seaduse jõudu. Ülemraada võtab vastu seadusi ja määrusi. President annab välja dekreete, käskkirju ja seadlusi (ukaz), millel on seaduse jõud ning Ministrite Kabinet annab välja korraldusi ja resolutsioone kõigi kolme nimetatu poolt välja antud õigusaktide täide viimiseks (sageli juhtub, et ühe haru õigusakt räägib vastu teise haru omale).

Ukraina seadusandlusega tutvumiseks on soovitav külastada järgmisi õigusaktide andmebaase: НАУ-Online http://zakon.nau.ua/, Офіційний Вісник України http://ovu.com.ua/. Kohtupidamist teostavad Konstitutsioonikohus ning üldjurisdiktsiooni kohtud, millest kõrgem kohtuorgan on Ukraina Ülemkohus.

Viimati uuendatud: 7. Mai 2014

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.