Sa oled siin

GRÖÖNIMAA

Üldandmed

Gröönimaa on maailma suurim saar pindalaga ligi 2,2 miljonit km². Gröönimaa põhjapoolseim punkt, Morris Jesupi neem, on maailma kõige põhjapoolseim maismaa asudes vähem kui 740 km põhjapoolusest. Gröönimaa põhjapoolseima ja lõunapoolseima punkti vahe on 2 670 km, idast läände on suurim laius 1 050 km. Rannajoone pikkuseks on 44 087 km. Kõrgeim punkt, Gunnbjørn, asub 3 693 meetrit üle merepinna.

Gröönimaa on jaotatud 3 maakonnaks (landsdele) ja 18 kommuuniks. Kommuunid vastutavad kohalike suhete, koolide, maanteede, elumajanduse, munitsipaalteenuste, tervishoiu ning kultuurisuhete eest. Gröönimaa pealinnaks ja ühtlasi suurimaks linnaks on Nuuk.

Gröönimaal elavast ligi 57 tuhandest inimesest elab 47 tuhat linnades. Keskmine eluiga meestel on 66,6 ja naistel 71,6 aastat. 88% elanikest on inuitid ja 12% taanlased ning muud rahvused (seisuga 01.01.2010)

Poliitiline süsteem

Gröönimaa sai autonoomia 1979. aastal. Koos Taaniga ühines Gröönimaa Euroopa Liiduga (tollase Euroopa Majandusühendusega) 1973. aastal, kuid peale autonoomia saavutamist hääletas enamus gröönlastest 1982. aastal väljaastumise poolt ning 1985. aastal astus Gröönimaa EL-ist välja. 2008. aasta novembris toimus Gröönimaal referendum omavalitsuse loomiseks, 75% hääletanutest oli selle poolt ja 21. juunil 2009. aastal loodi omavalitsus. Sellega sai Gröönimaa suurema otsustusõiguse maavarade ja välissuhete osas, ainsaks riigikeeleks sai grööni keel.

Gröönimaa on Põhjamaade Nõukogu ja Arktilise Nõukogu liige.

Gröönimaal on kaks esindajat Taani parlamendis (Folketingis). 13. novembri 2007.a. valimistulemuste põhjal on Gröönimaalt Folketingis esindatud suuremat autonoomiat toetav sotsiaaldemokraatlik Siumut ja iseseisvust toetav vasakpoolne Inuit Ataqatigiit partei.

Grööni parlamendis Inatsisartut on 31 kohta ning korralised valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Viimased valimised toimusid 2. juunil 2009. a. Inatsisartut nimetab peaministri ja kinnitab valitsuse (Naalakkersuisut) liikmed.

Poliitilises elus domineerivad neli suuremat parteid. Viimaste valimiste põhjal said suurima toetuse Inuit Ataqatigiit, mis soovib Gröönimaa iseseisvust (43,7% häältest). Suuruselt teise häälte hulga kogus Siumut, mis toetab laiaulatuslikku autonoomiat Taani koosseisus (26,5% häältest). Demokraadid jäid kolmandaks (12,7%) ja neljandaks tuli Atassut, mis pooldab tihedamat koostööd Taaniga (10,9%).

Inatsisartutis esindatud parteid
Siumut (S) suuremat autonoomiat toetav sotsiaaldemokraatlik partei
Inuit Ataqatigiit (IA) iseseisvust toetav vasakpoolne partei
Atassut (A) konservatiivne partei, toetab tihedamate suhete jätkumist Taaniga
Demokratiit (D) Demokraatlik Partei
Katusseqatigiit (K) Kandidaatide Nimekiri - parempoolne partei

2009. aasta 10. juunil moodustasid valitsuse (Naalakkersuisut) erakonnad Inuit Ataqatigiit, Demokraterne ja Kattusseqatigiit Partiiat. Kokku on Naalakkersuisutis 9 liiget, 6 liiget parteist Inuit Ataqatigiit, 2 liiget parteist Demokratiit ja üks liige parteist Katusseqatigiit.

Gröönimaa ministrid
Peaminister Kuupik Kleist
Asepeaminister ja elamute, infrastruktuuri ning liikluse minister Jens B. Frederiksen (D)
Rahanduse ja Põhjamaade koostöö minister Palle Christiansen (D)
Kalanduse ja jahinduse ning põllumajandusminister Ane Hansen (IA)
Majandus- ja maavarade minister Ove Karl Berthelsen (IA)
Sotsiaalminister Maliina Abelsen (IA )
Tervishoiuminister Agathe Fontain (IA)
Kultuuri-, haridus-, teaduse ja kirikuminister Mimi Karlsen (IA)
Sise-, loodus-, ja keskkonnaminister Anthon Frederiksen (K)

Kohtusüsteem

Gröönimaa kohus (Landsret) on osa Taani kohtusüsteemist. Kohtu kõrgemaks astmeks on Kopenhaageni ringkonnakohus. Kohtukeelteks on grööni ja taani keel.

Suhted Taaniga

Taani valitsus korraldab Gröönimaa kaitse- ning üldist välispoliitikat, sh territoriaalmere valvet ja suuremat osa õigussüsteemist. Viimast hakkab Gröönimaa peale omavalitsuse saavutamist üle võtma, täpne graafik räägitakse Taani valitsusega läbi. Ühiselt kontrollitakse maavarade kasutamist. Ülejäänud küsimused kuuluvad Grööni võimude pädevusse.

Taani kõrgeimaks esindajaks Gröönimaal on ülemvolinik, kellel on õigus osaleda parlamendi töös ning õigus sõna võtta ühisküsimuste arutelul. Taani juriidiline võim on esindatud kohaliku kohtu ja peakonstaabli näol.
Vastavalt autonoomia seadusele on välissuhted Taani ametkondade kompetentsis, kuid Gröönimaal on õigus välissuhetes kaasa rääkida kõikides küsimustes, mis on otseselt Gröönimaaga seotud. Omavalitsuse kehtestamisega sai Gröönimaa ka veidi suurema õiguse välissuhete osas. Taani liikmelisus ÜRO-s ja NATO-s katab ka Gröönimaad, kuid kõikidesse välislepingutesse ei ole Gröönimaa automaatselt lülitatud. Gröönimaal asetseb NATO Thule radarijaam.

Gröönimaa omavalitsuse seadus (tõlge inglise keelde).

Majandus

Grööni majandus on suures osas riiklikult reguleeritud. Puudub maa eraomand ning enamik suurematest Grööni ettevõtetest kuulub valitsusele. Tähtsat rolli Gröönimaa elus omavad Taani poolt makstavad subsiidiumid hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande toetuseks, mis ulatuvad aastas üle 3,4 mld Taani krooni. Teine tähtis tuluallikas on kalandus, eelkõige krevetipüük. Turismi tähtsus on viimastel aastatel tõusnud tänu Grööni vetes sõitvatele kruiisilaevadele. Sisemajanduse kogutoodangust (SKP) 4,9% saadakse põllumajandusest, 31,9% tööstusest ja 63,2% teenindusest. Gröönimaal on õigus teenida tulu ka maavaradelt, kuid suurte tulude korral tuleb osa Taani valitsuse toetusest tagasi maksta.

Gröönimaa majanduse põhinäitajad (%)

  2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
SKP kasv 1,3 0,7 -0,5 2,3 2,0 3,6 4 1,5 -2
Tööpuudus 7,2 6,8 7,4 6,9 6,2 5,4 6,8 5,5 7,1
Inflatsioon 3,2 3,9 1,9 2,3 1,4 5,4 5,4 4,5 1,4

Allikas: Gröönimaa Statistikaamet

Kalandus

Gröönimaa majandus on monofunktsionaalne, kandev roll on kalandusel ja sellega seotud tööstusharudel. Umbes 6000 inimest töötab kalandussektoris ja Gröönimaa eksport koosneb peamiselt krevettide ja kala ning kalatoodete ekspordist (88%). Gröönimaa omavalitsusele kuuluv ettevõte Royal Greenland A/S ei ole mitte ainult Gröönimaa suurim, vaid ka suurim taoline ettevõte Põhja-Euroopas. Teiseks suuremaks kalandusettevõtteks on Polar Seafood A/S.

Gröönimaa on sõlminud pikaajalise kalanduslepingu Euroopa Liiduga, mis tagab Grööni kaluritele juurdepääsu ELi turgudele. Aastani 2013 kehtiva lepingu kohaselt vahetavad Gröönimaa ja EL püügiõigusi. Sõltuvalt kalanduse rollist on Gröönimaa majandus otseselt sõltuvuses olukorrast rahvusvahelisel kalaturul ja seeläbi kergesti haavatav.

Lisaks kalapüügile tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga. Nahkade kokkuostu ja töötlemisega tegeleb valitsusele kuuluv Great Greenland A/S. Lõuna-Gröönimaal tegeletakse veel lambakasvatusega. Lambaliha tootmisega tegeleb Negi A/S ja villa tootmisega Nuka A/S.

Kaubandus

Kaubanduses domineerib valitsusele kuuluv KNI (Kalaallit Niuerfiat). Lisaks tegutseb Gröönimaal ka Taani tarbijate ühistute Coop, Danmark kauplusekett Brugsen. Kaubanduses töötab 3 500 inimest.

Finants- ja nõustamisteenused

Ainuke Gröönimaal asuv äripank on GrønlandsBANKEN A/S, mis pakub kõiki pangateenuseid nii era kui ka äriklientidele. Lisaks pangandustegevusele nõustab GrønlandsBANKEN A/S ka Gröönimaal ettevõtete asutada soovijaid ja teisi investoreid..

Kindlustusteenuseid pakub If kontserni kuuluv Kalaallit Forsikring. Ettevõtluse arendamise organisatsioonina on valitsuse poolt asutatud Greenland Venture A/S. Konsultatsiooniteenuseid pakuvad ka Eskimo Management ApS ja PriceWaterhouseCoopers.

Transport ja telekommunikatsioon

Kuna linnade vahel puuduvad teed, on Gröönimaa siseseks peamiseks liikumisvõimaluseks kas laevaliiklus või lennu- või kopteriliiklus. Koptereid kasutatakse põhiliselt siseliikluseks Lõuna-, Ida- ja Põhja-Gröönimaal. Gröönimaa siseseid kopteriliine teenindab Taani Air Alpha. Laeva- ja lennuühendus toimib Taani, Islandi ja Kanadaga. Peamine lennujaam on Kangerlussuaq, kust saab edasi lennata teistesse linnadesse. Gröönimaa rahvuslikuks lennukompaniiks on valitsuse ja SAS osalusega Air Greenland, mis on ainsaks teenindajaks Gröönimaa ja Taani vahel. Gröönimaa siseseid kopteriliine teenindab alates 2006. aastast samuti Air Greenland. Lühemate vahemaade läbimiseks kasutavad kohalikud elanikud paate, lumeskuutreid või koerarakendeid.

Suurimad ettevõtted laevanduses on valitsusele kuuluvad Royal Arctic Line A/S, mis teostab vedusid Taani ja Gröönimaa vahel, ning reisijatevedu teostav Arctic Umiaq Line A/S.

Telekommunikatsiooniteenuseid (k.a. GSM teenused) pakub valitsusele kuuluv Tele Greenland A/S.

Maavarad

Gröönimaa maavarad on märkimisväärsed. Kaevandatud on krüoliiti, sütt ja marmorit, hilisemal ajal ka tsinki, tina ja hõbedat. On eeldused nafta, kulla, nioobiumi, tantaliidi, uraani, raua ja teemantide tööstusliku tootmise alustamiseks. Viimastel aastatel on antud lube nafta- ja gaasiotsinguteks ning ammutamiseks Gröönimaa looderannikul. Nimetatud load on näiteks saanud Kanada ettevõtted EnCana ja Husky Oil Operations Limited. Viimane teeb koostööd Grööni riikliku ettevõttega NUNAOIL A/S. Luba on ka USA ettevõttel Esso Exploration Greenland Limited ja mitmetel teistel ettevõtetel.

Täpsem informatsioon:
Bureau of Minerals and Petroleum

http://www.bmp.gl/

Väliskaubandus

Tootmine koosneb Gröönimaal peamiselt kalatööstusest ja seetõttu on nõudlus igasuguste importkaupade järgi suur. Peamised importkaubad on masinad ja seadmed, mitmesugused tööstuskaubad, toidukaubad ja kütused. Eksporditakse peamiselt toidukaupu ja kalatooteid. 2009. aastal importis Gröönimaa kaupu 3,67 mld DKK eest. Eksport aga moodustas 1,9 mld DKK. Gröönimaa suurimaks kaubanduspartneriks on Euroopa Liit (93%) ja eelkõige Taani. Olulised ekspordipartnerid on veel Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Jaapan ja Island. Suuremad impordipartnerid lisaks Taanile on veel Rootsi, USA ja Kanada. Gröönimaal on huvi ka mineraalvee eksportimise vastu, täpsem info siin: http://www.iceandwater.gl/.

Ettevõtlusvormid ja -load

Gröönimaal on samad ettevõtlusvormid, mis Taanis, kuigi detailides võib esineda erinevusi. Ettevõtlusega tegelemiseks on vajalik kommuuni luba, mida väljastatakse isikutele, kes on olnud Gröönimaa residendid. Sarnane piirang kehtib nõukogu ja juhatuse liikmete osas. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad olema kas Gröönimaa residendid või ELi kodanikud. Juhatuses peab olema vähemalt üks liige ning liikmed peavad olema Gröönimaa residendid. Erandi võib teha valitsus.

Ettevõtte alustamise kohta täpsemalt: http://www.greenland.com/media/80691/how_to_set_up_a_business_2007.pdf (PDF).

Gröönimaa äriregister
Grønlands Erhvervsregister
c/o Direktoratet for Erhverv, Landbrug og Arbejdsmarked
Aqqusinersuaq 5
Postbox 1601
DK-3900 Nuuk
Grønland
Tel: +299-34 56 37
Faks: +299-32 88 29
E-mail: ger@gh.gl
http://www.ger.gl/

Maksud

Gröönimaal kehtib proportsionaalne tulumaks, mis sõltuvalt kommuunist jääb vahemikku 35%-46%. Ettevõtte tulumaks on 30% . Käibemaks puudub. Alkohol, tubakatooted, maiustused, parfümeeria ja sõidukid on maksustatud aktsiisimaksuga.

Tööturg

Lubatud on palgata vaid kohalikku tööjõudu. Väljastpoolt Gröönimaad võib tööjõudu palgata vaid valitsuse loal. Ametiühingud ei ole niivõrd arenenud kui Taanis ja paljud töötajad ei kuulu ametiühingutesse. 2010. aastal oli töötus esialgsetel andmetel 6,8%. Umbes pooled töötajad on hõivatud avalikus sektoris.

Informatsioon Gröönimaa kohta

http://uk.nanoq.gl/
http://www.greenland-guide.dk/
www.greenland.com

Kasulikud aadressid

Gröönimaa valitsus
Grønlands Hjemmestyre
E-mail: info@gh.gl
http://www.nanoq.gl/

Gröönimaa esindus Taanis
Grønlands Hjemmestyre Danmarkskontoret
E-mail: journal@ghsdk.dk
http://www.ghsdk.dk/

Gröönimaa konkurentsi- ja tarbijakaitseamet
Konkurrencenævnet og Grønlands Forbrugerråd
E-mail: unammineq@greennet.gl
http://www.unammineq.gl

Gröönimaa äriregister
Grønlands Erhvervsregister
c/o
E-mail: ger@nanoq.gl
www.aka.gl

Gröönimaa Statistikaamet
Grønlands Statistik
E-mail: stat@stat.gl
http://www.stat.gl/

Eskimo Management ApS
Quassunnguaq/Østerbro 7
E-mail: eskimo@greennet.gl
http://www.eskimo.gl

Ettevõtluse arendamise organisatsioon
Greenland Venture A/S
E-mail: greenland@venture.gl
http://www.venture.gl/

Ettevõtte asutamine Gröönimaal
http://www.greenland.com/business-and-investment/setting-up-business-in-...

GrønlandsBANKEN A/S
E-mail: banken@banken.gl
http://www.banken.gl/

Kindlustusselts Kalaallit Forsikring
E-mail: kfa.erhverv@if.dk
http://www.if-forsikring.dk/kalaallit_forsikring/

Advokaadibüroo Wilhelm Malling & Co
Aqqusinersuaq 27
3900 Nuuk
Grønland
Tel: +299-32 34 00
Faks +299-32 38 68
E-mail: Malling@greennet.gl

Nuna Advokater
E-mail: email@nuna-law.gl
http://www.nuna-law.gl/

PricewaterhouseCoopers
Skibshavnsvej 18
Postboks 319
3900 Nuuk
Grønland
Tel: +299-32 31 33
Faks +299-32 30 66

Greenland Tourism and Business Council
http://www.greenland.com/
 

Viimati uuendatud: 12. Jaanuar 2011

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.