Sa oled siin

Balti koostöö

Balti koostöö

 

Eesti, Läti ja Leedu valitsused ja parlamendid teevad omavahel tihedat koostööd. Valitsustevaheline koostöövorm on Balti Ministrite Nõukogu. Parlamentaarne koostöö toimub läbi Balti Assamblee.

Viimastel aastatel on ühistegevuses keskendutud välis- ja julgeolekupoliitika, kaitsekoostöö, energia ja transpordi teemadele. Majanduskoostöös on senisest suurema tähelepanu alla võetud ühistele huvidele rajatud projektid. Balti koostöö eesistumine  toimub rotatsiooni korras ja vahetub iga kalendriaasta alguses. Eesistujariigi ülesandeks on koordineerida aktiivselt kõigi tasandite koostööd. 2015. aastal juhtis Balti koostööd Leedu, 2016. aastal Läti ning 2017. aastal on eesistujaks Eesti.

Eesti eesistumisperioodil  2017. aastal on Balti koostöö prioriteetideks julgeoleku tugevdamine, sh julgeoleku- ja kaitsekoostöö tõhustamine, regionaalse energiaturu ja transpordiühenduste edasiarendamine.

Läti eesistumise ajal keskenduti  Balti koostöös 2016. aastal  julgeoleku tugevdamisele  regioonis, strateegilisele kommunikatsioonile ja transpordi ning energia infrastruktuuride arendamisele. 2015. aastal seadis Leedu Balti Ministrite Nõukogu eesistujana prioriteetideks regiooni turvameetmete täiustamise koostöös NATO liitlastega ning valmisoleku tegevuskava (Readiness Action Plan) teostamise; koostöö EL-i Idapartnerluspoliitika täideviimisel; regiooni ühenduste sidustamise EL-i võrgustike ja turgudega, energia turvalisuse tugevdamise Baltikumis ning regionaalse energiaturu arendamise vastavalt EL-i 2030 raamistikule kliima- ja energiapoliitikas; koostöö informatsiooni kaitsmisel.

 

Balti Ministrite Nõukogu

 

Eesti, Läti ja Leedu valitsustevaheline koostöö toimub Balti Ministrite Nõukogu (BMN) raames, mis töötab 1994. aastal allkirjastatud põhikirja (PDF) (9.67 KB, PDF) alusel.

Peaministrite Nõukogu kui BMNi kõrgeim organ sõnastab suunad Balti riikide valitsustevaheliseks koostööks. BMN kohtub Peaministrite Nõukogu formaadis kord aastas (tavaliselt toimub kohtumine sügisel), lisaks sellele on vähemalt kord aastas toimunud mitteametlikke kohtumisi.

Balti peaministrite viimane kohtumine toimus 30.-31.01.2017 Tallinnas.

BMN-i alla on loodud 5 vanemametnike komiteed (energia-, transpordi-, kaitse-, keskkonna- ja siseküsimustes). Komiteed võivad oma töö paremaks korraldamiseks moodustada teatud valdkondade alakomiteesid. Praktikas on vanemametnike komiteede töö asendumas tavapäraste vajaduspõhiste kohtumisformaatidega vastavas valdkonnas. Lisaks vanemametnike komiteedele saavad peaministrid vajadusel moodustada rakkerühmi, mis luuakse teatud ajaks ja konkreetsete ülesannete täitmiseks väljaspool vanemametnike komiteede pädevust.

Eesti, Läti ja Leedu liitumine Euroopa Liidu ja NATOga mõjutas Balti koostööle laiemat raami andvat õiguslikku, poliitilist ja majanduslikku keskkonda vägagi olulisel määral – muutus mitmete küsimuste otsustuspädevus ning ametnikevaheline koostöö oma koostöövaldkonna piires.

Välisministrid kohtuvad Koostöönõukogus Balti Nõukogu raames, mis on valitsuste ja parlamentide vahelise koostöö formaat. Balti Nõukogu kohtumine toimub koos Balti Assamblee sügisistungjärguga kord aastas. Balti Nõukogul annab eesistujariigi välisminister ülevaate Balti Assambleele Balti riikide koostöö kohta eelneval aastal ning järgmise eesistujariigi välisminister plaanide kohta tuleval aastal.

Balti Nõukogu ehk Balti Ministrite Nõukogu ja Balti Assamblee viimane ühisistung leidis aset 28.10.2016 Riias.

BMN ja Balti Assamblee koostöö toimub vastavalt kokkulepetele. Nendega reguleeritakse Balti Nõukogu toimumist ja Koostöönõukogu tegevust kõigil tasemetel. Balti Nõukogu raames kohtuvad BA Presiidium ja Koostöönõukogu. BMN vanemametnike komiteede esindajad on kutsutud BA komiteede istungitele ja temaatilistele konverentsidele.

Balti Assamblee

 

Eesti, Läti ja Leedu parlamentaarne koostöö toimub läbi 8. novembril 1991 asutatud Balti Assamblee. Iga Balti riik on BA-s esindatud 12-20 rahvusparlamendi liikmega. Balti Assamblee eesistumine kattub ajaliselt BMNi eesistumisega ja kestab ühe kalendriaasta. Balti Assamblee kohtub kaks korda aastas, nii kevadisel kui sügisesel istungjärgul. Istungite vaheajal koordineerib Balti Assamblee tööd neli korda aastas kogunev Presiidium, mille esimees on eesistujariigi Balti Assamblee delegatsiooni juht.

Balti Assamblee roll on koordineeriv ja konsultatiivne. Balti Assambleel on õigus teha oma seisukohad teatavaks rahvusparlamentidele, valitsustele ja Balti Ministrite Nõukogule. Balti Assamblee võtab vastu ka resolutsioone, otsuseid, deklaratsioone ja soovitusi. BA teeb koostööd muude rahvusvaheliste parlamentaarsete koostööorganisatsioonidega, eriti Põhjamaade Nõukoguga. BA istungjärkude vahel juhib selle tööd ja teeb jooksvates küsimustes otsuseid BA Presiidium. Balti Assambleel on 5 alalist komiteed.

Lähem teave Balti Assamblee tegevuse kohta on leitav:  http://baltasam.org/en/.

Koostöö Balti presidentide vahel

 

12. mail 1991 Tallinnas kohtunud Eesti, Läti ja Leedu Ülemnõukogude esimeeste kohtumisel loodud Balti Riikide Nõukogu oligi mõeldud koostööfoorumiks tolleaegsetele riigipeadele. Esialgset nimetust kasutati ka hilisemate presidentide kokkusaamiste puhul. 18. novembril 1993 kinnitasid presidendid statuudi, millega nende koostööformaat nimetati ümber Balti Nõukoguks. Kuivõrd sama nime hakkas kasutama ka Balti Assamblee ja BMN ühisfoorum, siis on riigipead segaduste vältimiseks loobunud oma kohtumisi selle nimega markeerimast. Presidentide kohtumisi on nimetatud ka Balti Presidentide Nõukoguks. Reeglina saadakse kokku kord aastas. Viimati kohtusid riigipead Leedus Palangas 20.11.2015.

Ajalugu

 

Esimesed sammud Eesti, Leedu ja Läti koostöös tehti 1920-30. aastatel varsti pärast kolme riigi iseseisvumist. Eriti nähtavaks sai balti rahvaste koostöö 1980. aastate lõpus – 1990. aastate alguses võitluses riikliku iseseisvuse taastamise eest. Nii pälvis maailmas suurt tähelepanu 1989. aasta 23. augusti Balti kett, mille 25. aastapäeva 2014. aastal tähistati.

Eesti, Läti ja Leedu vaheline täiemahuline koostöö taastati 12. mail 1990, kui Tallinnas Riigikogu Valges Saalis allkirjastati Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi üksmeele ja koostöö deklaratsioon (PDF) (PDF). Nimetatud otsuses tugineti 1934. aastal Genfis sõlmitud üksmeele ja koostöö lepingule.

Iseseisvuse taastamise järel ehitati kiiresti üles valitsustevahelise ja parlamentaarse koostöö struktuurid. 1994. aastal kiideti heaks terve rida alusdokumente. Alates 2004. aastast on oluliste koostöövaldkondadena liitunud tegevus NATO-s ja Euroopa Liidus.

Õiguslikud alused

 

Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi üksmeele ja koostöö deklaratsioon (PDF) (PDF) (12. mai 1990)

Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi parlamentaarse ja valitsustevahelise koostöö kokkuleppes (PDF) (PDF) (13. juuni 1994) ning selle täiendus Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi parlamentaarse ja valitsustevahelise koostöö kokkuleppe muutmise protokolli (PDF) (PDF) (28. november 2003)
Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi parlamentaarse ja valitsustevahelise koostöö kokkuleppe mitteametlik konsolideeritud tekst (PDF) (PDF)

BMN põhikiri (PDF) (PDF) (vastu võetud 13. juuni 1994, muudetud 28. november 2003)

Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu vaheline koostööprotokoll (PDF) (PDF) (14. aprill 1996) ning selle muutmise protokoll Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu vaheline koostööprotokolli muutmise protokoll (PDF) (PDF)
(28. detsember 2004).
Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu vahelise koostööprotokolli mitteametlik konsolideeritud tekst (PDF) (PDF) (28. detsember 2004)

Vanemametnike komiteede ja rakkerühmade regulatsioon (PDF) (PDF) (1. jaanuar 2005)

Viimati uuendatud: 5. Mai 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.