Sa oled siin

Avaliku dokumendi legaliseerimine

Üldinfo

Ühes riigis välja antud avaliku dokumendi kasutamiseks teises riigis on vaja rahvusvaheliselt tunnustatud tõestust dokumendi ehtsuse  kohtaSelleks tuleb dokument legaliseerida või kinnitada tunnistusega (apostille’ga), kui välislepinguga ei ole ette nähtud  teisiti.

Avalik dokument on: 
• haldusdokument (diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms);
• kohtu või kohtuga seotud ametiasutuse väljastatud dokument (kohtuotsuse ärakiri, väljavõte registrist, kohtutäituri dokument vms);
• notari või vandetõlgi dokument.

Avalik dokument tuleb legaliseerida juhul, kui seda soovitakse kasutada riigis, mis ei ole ühinenud Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ja samuti riigis, millega Eesti ei ole sõlminud õigusabilepingut.

Konventsiooniga ühinenud riikide loetelu on kättesaadav Interneti-aadressilt: http://hcch.e-vision.nl/index_en.php?act=conventions.authorities&cid=41.

Eesti on sõlminud õigusabilepingud Leedu, Läti (RT II, 1993, 6, 5), Poola (RT II 1999, 4, 22), Ukraina (RT II 1995, 13/14, 63) ja Venemaa Föderatsiooniga (RT II 1993, 16, 27). Õigusabilepingu kohaselt tunnustatakse Eestis avalikku dokumenti, mis on koostatud või tõestatud ühes eespool loetletud riigis, ilma täiendava tõestamiseta. Eestis väljaantud või tõestatud dokumenti tunnustatakse nimetatud riikides ilma täiendava tõestamiseta ehk neis riikides kasutatavat dokumenti ei ole vaja täiendavalt legaliseerida ega apostille’ga kinnitada.

Legaliseerimist ja apostille’ga kinnitamist ei vaja avalikud dokumendid:

  • mis on väljastatud riigis, mis kohaldab Euroopa Ühenduse liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsiooni. Hetkel kohaldavad konventsiooni peale Eesti veel  Belgia, Iirimaa, Itaalia, Läti, Prantsusmaa ja Taani.
  • mis on väljastatud Perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise Viini konventsiooni alusel, mille puhul perekonnaseisuaktide mitmekeelseid väljavõtteid aktsepteeritakse ilma täiendavate formaalsusteta. Konventsiooniga on peale Eesti ühinenud veel Austria, Belgia, Bosnia, Bulgaaria, Cabo Verde, Hispaania, Holland (Euroopa territoorium), Horvaatia, Itaalia, Leedu, Luxembourg, Makedoonia, Moldova, Montenegro,  Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Sloveenia, Šveits ja Türgi. 
  • mis on väljastatud Euroopa Liidu Nõukogu määruste alusel, sh Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 alusel.
  • mis on väljastatud 1. juulil 2012 jõustunud Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe alusel, millest tulenevalt ei nõuta enam perekonnaseisuandmete väljavõtete apostille’ga kinnitamist. Sellisteks inglise keeles väljastatavateks väljavõteteks on sünnitõendi, surmatõendi, abielutõendi, abielulahutuse tõendi, abieluvõimetõendi, nimemuutuse tõendi ja rahvastikuregistri väljavõtted.  

Avaliku dokumendi tunnistusega (apostille`ga) kinnitamine

Alates 1. jaanuarist 2010 kinnitavad Eesti avalikke dokumente apostille’ga notarid. Notarite nimed ja kontaktandmed on leitavad veebilehelt http://www.notar.ee/19765.

Apostille’ga kinnitamise korrast lugege täpsemalt: http://www.notar.ee/19886

Avaliku dokumendi legaliseerimine

Legaliseerimine on formaalsus, millega pädev ametiasutus kinnitab avaliku dokumendi allkirja ja dokumendil oleva pitseri või templi ehtsust või allakirjutanud isiku pädevust.

Legaliseerimine kui formaalsus ei tähenda muud, kui dokumendil oleva allkirja ja vajaduse korral pitseri või templi ehtsuse kinnitamist. Legaliseerimine ei kinnita dokumendi sisu ega õiguspärasust ning ei määra ette ära dokumendi kasutatavust Eesti õigusruumis.

Dokumendi legaliseerimine toimub dokumendi allkirjastanud isiku allkirja ja allkirjanäidise, samuti pitseri ja pitserinäidise või templi ja templinäidise võrdlemise teel.

Eesti avalik dokument, mida soovitakse kasutada riigis, mis ei ole ühinenud Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ja samuti riigis, millega Eesti ei ole sõlminud õigusabilepingut, tuleb legaliseerida Eesti Vabariigi Välisministeeriumi konsulaarosakonnas või välisesinduses ning seejärel selle välisriigi välisesinduses või välisministeeriumis, kus dokumenti soovitakse kasutada.

Välisriigi avalik dokument, mida soovitakse kasutada Eestis, tuleb legaliseerida selle välisriigi välisministeeriumis või välisesinduses, kus dokument on välja antud ning seejärel Eesti Vabariigi välisesinduses või välisministeeriumi konsulaarosakonnas.
Eesti territooriumil asuvate välisesinduste legaliseeritud dokumendid ei vaja täiendavat legaliseerimist välisministeeriumi konsulaarosakonnas.

Legaliseeritakse ainult originaaldokumenti, selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja, väljavõtet või väljatrükki, millel on sellele dokumendile allakirjutanud ametiisiku originaalallkiri, ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning dokumendi väljaandnud asutuse originaalpitser.

Vajaduse korral (kui välisriik nõuab) tuleb lisada legaliseeritud dokumendile tõlge. Dokumente, mille tõlge peab välisriigi õigusakti kohaselt olema ametlik või kinnitatud, tõlgib eesti keelest võõrkeelde üksnes vandetõlk. Välisministeerium tõlketeenust ei osuta.

Välisesindustes väljastatud dokumendid

17. juunil 2011 jõustus Eesti suhtes Diplomaatiliste esindajate ja konsulaarametnike väljastatud dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Euroopa konventsioon (London 1968).

Konventsiooni järgi on osalisriikide välisesinduste väljastatud dokumendid vabastatud legaliseerimisnõudest. Seega on Eestis esitatavad ilma lisaformaalsusteta dokumendid, mis on väljastatud järgmiste riikide kõigi välisesinduste poolt: Austria, Küpros, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Liechtenstein, Luxembourg, Moldova, Holland, Norra, Poola, Portugal, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Suurbritannia.

Londoni 1968. aasta konventsiooniga mitteühinenud riikide Eesti territooriumil asuvate välisesinduste välja antud dokumendid ei vaja legaliseerimist. Need riigid on: Ameerika Ühendriigid, Aserbaidžaan, Belgia, Brasiilia, Gruusia, Hiina, Jaapan, Kanada (Kanada saatkonna Tallinna esindus), Kasahstan (Kasahstani konsulaat Tallinnas), Leedu, Läti, Soome, Taani, Ukraina, Venemaa, Valgevene.

Välisministeerium legaliseerib nende Londoni konventsiooniga mitteühinenud riikide välisesinduste dokumente, kes on Eestisse akrediteeritud, st kelle konsulaarpiirkond on Eesti, kuid mis ei asu Eesti territooriumil. Need riigid on Albaania, Alžeeria, Angola, Andorra, Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Armeenia, Austraalia, Bangladesh, Benin, Boliivia, Bosnia ja Hertsegoviina, Botswana, Bulgaaria, Burkina Faso, Colombia, Ecuador, Egiptus, El Salvador, Etioopia, Filipiinid, Ghana, Guatemala, Guinea, Honduras, Horvaatia, Iisrael, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Island, Jordaania, Kambodža, Katar, Korea Vabariik, Kosovo, Kuuba, Kuveit, Laos,Liibanon, Lõuna-Aafrika, Makedoonia, Malaisia, Malawi, Mali, Malta, Maroko, Mauritaania, Mehhiko, Mongoolia, Montenegro, Myanmar, Namiibia, Nepal, Nicaragua, Nigeeria, Omaan, Pakistan, Panama, Paraguay, Peruu, Rumeenia, Rwanda, Sambia, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Sri Lanka, Süüria, Tadžikistan, Tai, Tansaania, Togo, Tšiili, Tuneesia, Türkmenistan, Uruguay, Uus-Meremaa, Venezuela, Vietnam. Riikide loetelu ei ole lõplik ning võib muutuda. Ajakohastatud info Eestisse akrediteeritud välisesinduste kohta on kättesaadav Interneti-aadressilt: http://vm.ee/et/riigid/v%C3%A4lisriikide-saatkonnad-eestis.

Londoni konventsiooniga mitteühinenud riikide välisesinduste dokumente, mis on väljastatud kolmandates riikides, on Eestis esitamiseks kõlbmatud ja neid ei üldjuhul legaliseerita.

Taotluse esitamine

Dokumendi legaliseerimise taotleja esitab  välisministeeriumi konsulaarosakonnale kirjaliku taotluse koos legaliseeritava dokumendiga:

  • isiklikult (konsulaarosakonna B-korpuse vastuvõturuum, Lauteri 2, Tallinn) teisipäeval ja reedel kell 10.00-12.00. Palume end vastuvõtule eelnevalt registreerida telefonil 637 7440 või interneti teel.
  • posti teel aadressil: Välisministeerium, Konsulaarosakond, Islandi väljak 1, 15049 Tallinn.

Taotlusvormid:

1.      eraisikule (DOC) (30 KB, DOC)

2.      juriidilisele isikule/firmale (DOC) (30.5 KB, DOC)

Dokumendi legaliseerimise eest tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu saab tasuda pangaülekandega või Välisministeeriumis kohapeal pangakaardiga. Riigilõivu summa iga dokumendi kohta on 30 eurot.

Riigilõivu pangaülekandega tasumise rekvisiidid:

Saaja: Rahandusministeerium
Arvelduskonto number:

- SEB Pank  EE891010220034796011
  SWIFT: EEUHEE2X

- Swedbank  EE932200221023778606
  SWIFT: HABAEE2X

- Danske Bank  EE403300333416110002               
  SWIFT: FOREEE2X

- Nordea Pank  EE701700017001577198               
  SWIFT: NDEAEE2X


Viitenumber: 2900073643

Kui välisriigi maksekorraldusel viitenumbri täitmise võimalus puudub, tuleb märkida viitenumber selgituse lahtrisse.
Selgitus, mille eest tasutakse: dokumendi legaliseerimine

Dokumendi väljastamine

Dokument legaliseeritakse viie tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmise või allkirjanäidise saabumise päevast arvates.

Taotluse menetlusse võtmise eelduseks on riigilõivu laekumine Rahandusministeeriumi arvele.

Dokument väljastatakse Välisministeeriumi konsulaarosakonna vastuvõturuumis teisipäeviti ja reedeti kell 15.00-16.00.

Posti teel esitatud dokument tagastatakse taotlejale tähitud postiga taotluses märgitud aadressil. 

 

Dokumendi legaliseerimisest keeldumine

Avalikku dokumenti ei legaliseerita kui:

  • välisriigis antud originaaldokument ei ole legaliseeritud rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt;
  • avaliku dokumendi sisu ei vasta tõele;
  • avalik dokument on välislepingu kohaselt kehtiv ilma mingi muu tõestuseta;
  • asjaolud viitavad avaliku dokumendi esialgse sisu ebapädevale muutmisele;
  • avalik dokument on rikutud;
  • tähtajaline avalik dokument on kehtetu;
  • on alust arvata, et avaliku dokumendi kinnitanud isikul puudus pädevus avaliku dokumendi kinnitamiseks;
  • avalik dokument on legaliseeritud kasutamiseks teises riigis;
  • avaliku dokumendi on legaliseerinud teine Eesti konsulaarametnik.

Teavet legaliseerimise kohta saab järgmiselt:

  • Pöördudes Välisministeeriumi konsulaarosakonda (B-korpuse vastuvõturuum, Lauteri 2, Tallinn) teisipäeval ja reedel  kell 10.00-12.00, kaasa palume võtta isikut tõendav dokument.
  • Kirjalikult (postiaadress: Islandi väljak 1, 15049 Tallinn; faks: 637 7454) või e-posti aadressil  legaliseerimine@mfa.ee
  • Helistades konsulaarosakonda telefonil 637 7440 või 637 7478 (viimasel numbril vastatakse T ja R kell 10-12).
Viimati uuendatud: 26. August 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.