Sa oled siin

Alliansi strateegiline kontseptsioon

19. novembril 2010 Lissabonis toimunud tippkohtumisel võeti vastu NATO strateegiline kontseptsioon.
Vt. kontseptsiooni ingliskeelset versiooni (PDF)

*****

Aktiivne tegevus, nüüdisaegne kaitse

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide kaitse ja julgeoleku strateegiline kontseptsioon, vastu võetud Lissabonis riigipeade ja valitsusjuhtide poolt

Eessõna

Meie, NATO riikide riigipead ja valitsusjuhid, oleme veendunud, et NATO-l on jätkuvalt meie ühise kaitse ja julgeoleku tagamisel ainulaadne ja põhjapanev roll. Käesolev strateegiline kontseptsioon suunab NATO arengut selle järgmisel etapil, et organisatsioon säilitaks oma tõhususe muutuvas maailmas, kus tuleb võidelda uute ohtudega, tehes seda uute võimete ja uute partnerite kaasabil.

  • Kontseptsioon kinnitab meie riikide vahelist seotust, mis võimaldab meil üksteist rünnakute, sealhulgas meie kodanike turvalisust ohustavate uute ohtude eest vastastikku kaitsta.
  • Kontseptsioon kohustab allianssi tõkestama kriise, ohjama konflikte ja stabiliseerima konfliktijärgseid olukordi, kasutades selleks muu hulgas tihedamat koostööd meie rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Liiduga.
  • Kontseptsioon pakub meie partneritele kogu maailmas tihedamaid poliitilisi sidemeid alliansiga ja reaalset rolli nende enda osalusel elluviidavate NATO juhitud operatsioonide kujundamisel.
  • Kontseptsioon seab NATO eesmärgiks luua tingimused tuumarelvavaba maailma jaoks, kuid kinnitab taas, et seni, kuni maailmas on tuumarelvi, jääb NATO tuumaalliansiks.
  • Kontseptsioon väljendab taas meie kindlat veendumust, et NATO uks tuleb lahti hoida kõikidele Euroopa demokraatlikele riikidele, kes vastavad liikmekriteeriumidele, sest laienemine toetab meie eesmärki, milleks on terviklik, vaba ja rahumeelne Euroopa.
  • Kontseptsioon kohustab NATOt jätkama reformidega, mis muudaksid alliansi tõhusamaks, mõjusamaks ja paindlikumaks, nii et meie maksumaksjaile tagatav julgeolek oleks parim, mida on kaitsesse investeeritud raha eest võimalik saada.

Meie riikide kodanikud on kindlad, et NATO kaitseb oma liikmeid, on võimeline siirma meie julgeoleku kaitsmiseks vajadusel kuhu tahes võimsaid sõjalisi jõude ning aitama üheskoos meie partneritega kogu maailmas edendada üldist julgeolekut. Kuigi maailm on muutumas, jääb NATO peaeesmärk samaks: tagada alliansi püsimine vabaduse, rahu, julgeoleku ja ühiste väärtuste kordumatu ühendusena.

***

Põhiülesanded ja aluspõhimõtted

1. NATO peamine ja kestev ülesanne on kaitsta poliitiliste ja sõjaliste vahendite abil kõikide oma liikmete vabadust ja julgeolekut. Ka tänases ettearvamatus maailmas on allianss tähtis stabiilsuse allikas.

2. NATO liikmesriigid moodustavad ainulaadse väärtuskogukonna, mis peab au sees üksikisiku vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtteid. Allianss järgib kindlalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärke ja põhimõtteid ning Washingtoni lepingut, mis kinnitab, et ÜRO Julgeolekunõukogul on esmane vastutus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest.

3. Euroopa ja Põhja-Ameerika vahelist poliitilist ja sõjalist sidet on NATOs sepistatud alates alliansi asutamisest 1949. aastal; see Atlandi-ülene lüli on Euro-Atlandi rahu ja julgeoleku säilitamisel sama tugev ja tähtis, nagu see on alati olnud. NATO mõlemal pool Atlandit paiknevate liikmesriikide julgeolek on jagamatu. Me kaitseme seda ka edaspidi ühiselt, tuginedes solidaarsusele, ühistele eesmärkidele ja õiglaselt jagatud kohustustele.

4. Nüüdisaegne julgeolekukeskkond kätkeb suurt hulka pidevalt muutuvaid väljakutseid NATO territooriumi ja selle liikmesriikide elanikkonna julgeolekule. Oma liikmesriikide julgeoleku tagamiseks peab allianss, lähtudes alati rahvusvahelisest õigusest, edaspidigi tõhusalt täitma kolme põhiülesannet, mis kõik aitavad tagada alliansi liikmesriikide julgeolekut:

  1. Kollektiivkaitse. Washingtoni lepingu 5. artikli kohaselt aitavad NATO liikmesriigid alati üksteist kaitsel rünnaku vastu. See kohustus on kindel ja siduv. NATO toimib heidutuse ja kaitsena igasuguse agressiooniohu ja tekkivate julgeolekuväljakutsete vastu, kui need ohustavad üksikute liitlasriikide või alliansi kui terviku julgeolekut.
  2. Kriisiohje. NATO käsutuses on ainulaadne ja toekas kogum poliitilisi ja sõjalisi vahendeid igasuguste kriiside ohjamiseks nii konflikti ajal kui ka enne konflikti puhkemist ja pärast konflikti. NATO rakendab neid poliitilisi ja sõjalisi vahendeid aktiivselt ja asjakohases vahekorras, et ohjata alliansi julgeolekut mõjutada võivaid arenevaid kriise enne nende paisumist konfliktideks, et lõpetada alliansi julgeolekut mõjutavaid puhkenud konflikte ning et aidata kindlustada konfliktijärgses olukorras stabiilsust, mis toetab Euro-Atlandi julgeolekut.
  3. Koostöine julgeolek. Allianssi mõjutavad ja allianss saab ka ise mõjutada tema piiridest välja jäävate riikide poliitilisi ja julgeolekusuundumusi. Partnerlussidemete kaudu asjaomaste riikide ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega tegeleb allianss aktiivselt rahvusvahelise julgeoleku kindlustamisega, osaledes tegusalt relvastuskontrollis, massihävitusrelvade leviku tõkestamises ja maharelvastamises ning hoides oma ust lahti kõigile Euroopa demokraatlikele riikidele, kes vastavad NATO standarditele.

5. NATO jääb ka edaspidi ainulaadseks ja vajalikuks Atlandi-üleseks foorumiks, kus, nagu on sätestatud Washingtoni lepingu 4. artiklis, konsulteeritakse kõigis küsimustes, mis mõjutavad tema liikmesriikide territoriaalset terviklikkust, poliitilist sõltumatust ja julgeolekut. Teabe jagamiseks, arvamuste vahetamiseks ja vajadusel ühiste tegevusvariantide väljatöötamiseks võib iga liikmesriik esitada NATO-le arutamiseks mis tahes teda huvitava julgeolekuküsimuse.

6. Et täita kõiki NATO ülesandeid võimalikult tõhusalt ja mõjusalt, tegelevad liitlased järjepideva uuendamise, kaasajastamise ja ümberkujundamisega uuendamise, ajakohastamise ja ümberkujundamisega.

Julgeolekukeskkond

7. Praegu valitseb Euro-Atlandi piirkonnas rahu ja NATO territooriumi vastu suunatud tavarünnaku oht on väike. See on NATO üle poole sajandi vanuse jõulise kaitse, Euro-Atlandi piirkonna lõimumise ja aktiivse partnerluse poliitika ajaloolise edu tulemus.

8. Tavarünnaku ohtu ei saa siiski eirata. Paljudes maailma piirkondades ja riikides on käimas märkimisväärsete nüüdisaegsete sõjaliste võimete loomine, mille tagajärgi rahvusvahelisele stabiilsusele ja Euro-Atlandi julgeolekule on raske ennustada. See hõlmab ka ballistiliste rakettide levikut, mis on reaalne ja kasvav oht Euro-Atlandi piirkonnale.

9. Tuuma- ja teiste massihävitusrelvade ning nende kandjate levik kujutab endast ohtu, millel on maailma stabiilsusele ja heaolule ettearvamatud tagajärjed. Järgmisel kümnendil kiireneb nende relvade levik just mõnes maailma kõige ebastabiilsemas piirkonnas.

10. Terrorism ohustab otseselt NATO riikide kodanike julgeolekut ning üldisemalt rahvusvahelist stabiilsust ja heaolu. Jätkub äärmusrühmituste liikumine alliansi jaoks strateegilise tähtsusega piirkondadesse ja nende tegevuse laienemine nendes piirkondades. Nüüdisaegne tehnika suurendab veelgi terrorirünnakute ohtu ja raskendab nende võimalikke tagajärgi, eriti juhul, kui terroristid peaksid oma valdusse saama tuuma-, kemo-, bio- või radioloogilisi relvi.

11. Ebastabiilsus või konflikt NATO piiride taga võib otseselt ohustada alliansi julgeolekut, luues muu hulgas tingimused äärmusluse, terrorismi ning riikideülese kuritegevuse, nagu relva-, uimasti- ja inimkaubanduse laienemiseks.

12. Küberrünnakud muutuvad üha sagedasemaks ja paremini organiseerituks ning lähevad valitsustele, ettevõtlusele, majandusele ja potentsiaalselt transpordi- ja tarnevõrkudele ning muule otsustava tähtsusega taristule tekitatud kahjuga üha kallimaks maksma. Need ründed võivad jõuda tasemeni, kus nad hakkavad juba ohustama riikide ja Euro-Atlandi piirkonna heaolu, julgeolekut ja stabiilsust. Selliste rünnete taga võivad olla välisriikide relvajõud ja luureteenistused, organiseerunud kurjategijad, terroristid ja/või äärmusrühmitused.

13. Kõik riigid on üha enam sõltuvad elutähtsatest side-, transpordi- ja transiidikanalitest, millest omakorda sõltuvad rahvusvaheline kaubandus, energiajulgeolek ja üldine heaolu. Vaja on tõhustada rahvusvahelist tegevust, et tagada nende süsteemide vastupanuvõime rünnakute või tarnekatkestuste korral. Energiavajaduse rahuldamise tarve suurendab mõne NATO riigi sõltuvust välismaistest energiamüüjatest ning mõnel juhul välismaistest energia varustus- ja jaotusvõrkudest. Kuna suurem osa maailmas tarbitavast energiast eeldab transportimist üle kogu maailma, kasvab üha enam ka energiatarnete katkemise oht.

14. Hulk tähendusrikkaid tehnika arenguga seotud suundumusi, nagu laserrelvade, elektroonilise sõja vahendite ning maailmaruumist väljumist takistava tehnika areng, näib kätkevat olulisi globaalseid muutusi, mis mõjutavad ka NATO sõjalist planeerimist ja operatsioone.

15. Võtmetähtsusega keskkonna- ja ressursiprobleemid, nagu terviseriskid, kliimamuutused, veenappus ja kasvav energiavajadus, kujundavad tulevikus järjest rohkem NATO-le muret tegevate piirkondade julgeolekukeskkonda ning võivad oluliselt mõjutada NATO planeerimist ja operatsioone.

Kaitse ja heidutus

16. Alliansi tähtsaim ülesanne on kaitsta meie territooriumi ja meie liikmesriikide elanikkonda rünnaku eest, nagu on sätestatud Washingtoni lepingu 5. artiklis. Allianss ei pea ühtki riiki oma vaenlaseks. Siiski ei tasu kellelgi kahelda NATO otsusekindluses, kui ükskõik millise tema liikme julgeolek peaks ohtu sattuma.

17. Asjakohases vahekorras rakendatavatel tuuma- ja tavavõimetel põhinev heidutus jääb meie üldise strateegia tuumaks. Asjaolud, mille korral tuleks kaaluda tuumarelva kasutamist, on ülimalt ebatõenäolised. Nii kaua, kui tuumarelvad on olemas, jääb NATO tuumaalliansiks.

18. Liitlaste julgeoleku ülimaks tagatiseks on alliansi ja eelkõige Ameerika Ühendriikide strateegilised tuumajõud. Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa iseseisva heidutusfunktsiooniga sõltumatud strateegilised tuumajõud suurendavad liitlaste üldist heidutusvõimet ja julgeolekut.

19. Me tagame, et NATO käsutuses on kõik võimed, mis on vajalikud heidutuseks ja kaitseks kõigi meie liikmesriikide elanikkonna turvalisust ja julgeolekut ähvardavate ohtude vastu. Seepärast me:

  • säilitame sobivas vahekorras tuuma- ja tavajõud;
  • säilitame võime hoida korraga käigus mitut suuremat ühendoperatsiooni ning mitut väiksemat kollektiivkaitse- ja kriisitõrjeoperatsiooni, seda ka strateegilisel kaugusel;
  • arendame ja säilitame tugevaid, mobiilseid ja siirdavaid tavavägesid nii meie 5. artikli järgsete kohustuste täitmiseks kui ka alliansi ekspeditsioonioperatsioonide elluviimiseks, seda ka NATO reageerimisväe osalusel;
  • korraldame väljaõpet ja õppusi, koostame kaitseplaane ja vahetame teavet, et tagada kaitse kõigi julgeolekut ähvardavate tavapäraste ja uute väljakutsete vastu, ning pakume kõigile liitlastele nähtavat kindlustunnet ja toetust;
  • tagame liitlaste võimalikult ulatusliku osalemise tuumaülesannetega seotud ühises kaitseplaneerimises, tuumajõudude rahuaegses paigutamises ning nendega seotud juhtimises ja konsultatsioonides;
  • arendame meie kollektiivkaitse olulisimat võimet – kaitsta oma liikmesriikide elanikke ja territooriumi ballistiliste rakettide rünnaku eest –, aidates sellega tagada alliansi jagamatut julgeolekut. Püüame aktiivselt leida võimalusi teha raketitõrjealast koostööd Venemaa ja teiste Euro-Atlandi partneritega;
  • arendame edasi NATO kaitsevõimet tuuma-, kemo-, bio-, ja radioloogiliste relvade vastu;
  • arendame edasi võimet avastada ja tõkestada küberrünnakuid, end nende eest kaitsta ning nende tagajärgedest taastuda, muu hulgas kasutades riikide küberkaitsevõime tõhustamiseks ja koordineerimiseks NATO planeerimisprotsessi, mis koondab kõik NATO kehamid keskselt juhitud küberkaitse alla ning parandab NATO ja liikmesriikide küberteadlikkuse, küberrünnakute eest hoiatamise ja nendele reageerimise lõimitust;
  • täiustame võimet avastada rahvusvahelist terrorismi ja end selle eest kaitsta, sealhulgas terroriohtu tõhusamalt eritledes, oma partneritega tihedamalt konsulteerides ja asjakohaseid sõjalisi võimeid arendades, kaasa arvatud selleks, et aidata välja õpetada kohapealseid jõudusid, et need suudaksid iseseisvalt terrorismi vastu võidelda;
  • arendame võimeid energiajulgeoleku kindlustamiseks, sealhulgas elutähtsa energiataristu ning transiidipiirkondade ja -liinide kaitset, koostööd partneritega ning strateegiliste hinnangute ja kaitseplaanide alusel peetavaid liitlastevahelisi konsultatsioone;
  • tagame, et allianss on uudistehnika julgeolekumõju hindamisel esirinnas ja võtab sellega seotud võimalikke ohte sõjalisel planeerimisel arvesse;
  • säilitame kaitsekulutused vajalikul tasemel nõnda, et meie relvajõududele oleksid tagatud piisavad vahendid;
  • vaatame pidevalt üle, mis seisus on NATO võime pakkuda heidutust ja kaitset kõigi allianssi ähvardavate ohtude vastu, võttes arvesse muutusi arenevas rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas.

Julgeolek kriisiohje kaudu

20. Väljaspool NATO piire aset leidvad kriisid ja konfliktid võivad otseselt ohustada alliansi territooriumi ja selle liikmesriikide elanike julgeolekut. Seepärast võtab NATO võimalusel ja vajadusel meetmeid kriiside tõkestamiseks ja ohjamiseks, konfliktijärgsete olukordade stabiliseerimiseks ning ülesehitustöö toetamiseks.

21. NATO operatsioonidel, eriti Afganistanis ja Lääne-Balkanil omandatud kogemused näitavad selgelt, et tõhusaks kriisiohjeks on vaja laiapindset, poliitilisi, tsiviil- ja sõjalisi aspekte hõlmavat lähenemisviisi. Allianss tegutseb aktiivselt koos teiste rahvusvaheliste jõududega nii enne ja pärast kriise kui ka kriiside ajal, et soodustada koostöist eritelu, plaanimist ja kohapealset tegevust ning seeläbi maksimaalselt suurendada kõigi rahvusvaheliste jõupingutuste sidusust ja tõhusust.

22. Parim viis konfliktide ohjamiseks on nende tekkimist ennetada. Kriiside ennetamiseks jälgib ja eritleb NATO pidevalt rahvusvahelist keskkonda ning võtab vajadusel aktiivselt meetmeid , et takistada nende kriiside arenemist suurteks konfliktideks.

23. Kui konflikti tõkestamine ei anna tulemusi, on NATO valmis ja võimeline ohjama puhkenud vaenutegevust. NATO kasutada on ainulaadsed konfliktiohjevahendid, sealhulgas võrreldamatu suutlikkus siirdada võimsaid sõjalisi jõude ja tagada nende jätkusuutlikkus kohapeal. NATO juhitud operatsioonid on näidanud, et alliansi panus rahvusvahelisse konfliktiohjesse on asendamatu.

24. Stabiilsuse püsimiseks vajalike tingimuste loomiseks peab rahvusvaheline üldsus isegi pärast konflikti lõppemist sageli jätkama konfliktipiirkonna toetamist. NATO on valmis ja võimeline osalema stabiliseerimises ja taasülesehitustöös, tehes võimaluse korral tihedat koostööd ja konsulteerides teiste asjassepuutuvate rahvusvaheliste jõududega.

25. Kõikvõimalike kriisiohjeülesannete tulemuslikuks täitmiseks me:

  • täiustame NATO sisese luureteabe vahetamist, et paremini ennustada võimalike kriiside tekkimist ja leida parimaid võimalusi nende ärahoidmiseks;
  • arendame edasi ekspeditsioonioperatsioonide, sealhulgas mässutõrje-, stabiliseerimis- ja ülesehitusoperatsioonide doktriini ja nende operatsioonide elluviimiseks vajalikke sõjalisi võimeid;
  • loome NATO juhitud operatsioonidel omandatud kogemustele tuginedes asjakohase, kuid mõõduka tsiviil-kriisiohje võime, et tagada tõhusam koostöö tsiviilpartneritega. Seda võimet võib kasutada ka tsiviilmeetmete kavandamiseks, rakendamiseks ja koordineerimiseks seni, kuni tingimused võimaldavad anda need ülesanded üle teistele tegutsejatele;
  • tõhustame lõimitud tsiviil-sõjalist planeerimist kõikvõimalike kriiside lõikes;
  • arendame võimet välja õpetada ja arendada kohapealseid jõude kriisipiirkondades, et kohalikud võimud oleksid suutelised võimalikult kiiresti tagama julgeolekut ilma rahvusvahelise abita;
  • valime välja ja koolitame liikmesriikide tsiviilspetsialiste, keda saame kiiresti saata valitud missioonidele ja kes on võimelised töötama koos meie sõjaväelastega ning partnerriikide ja –organisatsioonide tsiviilspetsialistidega.
  • laiendame ja süvendame liitlastevahelisi ning partneritega peetavaid poliitilisi konsultatsioone, seda nii regulaarselt kui ka kriiside kõikides etappides, s.o enne ja pärast nende toimumist ning nende ajal.

Rahvusvahelise julgeoleku edendamine koostöö kaudu

Relvastuskontroll, maharelvastamine ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine

26. NATO püüab oma julgeolekut tagada võimalikult väheste jõududega. Relvastuskontroll, maharelvastamine ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine aitavad kindlustada rahu, julgeolekut ja stabiilsust ning peaksid tagama olemasolevaga samaväärse julgeoleku kõikidele alliansi liikmesriikidele. Me jätkame oma tegevust relvastuskontrolli tugevdamisel ja nii tavarelvastuse kui ka massihävitusrelvade maharelvastamise edendamisel ning massihävitusrelvade leviku tõkestamisel.

  • Oleme kindlalt otsustanud, et maailm peab muutuma kõikide jaoks ohutumaks ja kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepingus sätestatud eesmärkidega tuleb luua tingimused tuumarelvavabale maailmale viisil, mis edendab rahvusvahelist stabiilsust ja mille aluseks on olemasolevaga samaväärne julgeolek kõigi jaoks.
  • Pärast külma sõja lõppu oleme julgeolekukeskkonnas toimunud muutuste tuules oluliselt vähendanud Euroopasse paigutatud tuumarelvade arvu ning nende osatähtsust NATO strateegias. Meie eesmärk on luua tingimused tuumarelvade arvu jätkuvaks vähendamiseks.
  • Tuumarelvade arvu edaspidisel vähendamisel peaksime püüdma saavutada Venemaa nõusolekut suurendada läbipaistvust tema Euroopas paiknevate tuumarelvade osas ning viia need relvad NATO liikmesriikide territooriumist kaugemale. Kõikide edasiste sammude astumisel tuleb arvesse võtta, et Venemaa lühimaa-tuumarelvade varud on võrrelduna NATO omadega ebaproportsionaalselt suured.
  • Peame oma kohuseks tõhustada tavarelvastuse kontrolli, mis tagab ennustatavuse ja läbipaistvuse ning võimaldab hoida relvastust stabiilsuse säilitamiseks minimaalselt vajalikul tasemel. Me töötame selle nimel, et tugevdada tavarelvastuse kontrolli režiimi Euroopas vastastikkuse, läbipaistvuse ja vastuvõtva riigi nõusoleku põhimõttel.
  • Püüame leida võimalusi aidata oma poliitiliste vahendite ja sõjaliste võimetega kaasa rahvusvahelisele tegevusele massihävitusrelvade leviku tõkestamisel.
  • riikide relvastuskontrolli- ja maharelvastamisotsused võivad mõjutada kõigi alliansi liikmesriikide julgeolekut. Meie kindel kavatsus on jätkata ja vajadusel edasi arendada asjakohaseid liitlastevahelisi konsultatsioone nendes küsimustes.

Avatud uste poliitika

27. NATO laienemine on oluliselt suurendanud liitlaste julgeolekut; laienemise jätkumise väljavaade ja koostööjulgeoleku vaim on edendanud stabiilsust Euroopas üldisemalt. Oma eesmärgi, st tervikliku ja vaba ning ühiseid väärtusi jagava Euroopani jõuaksime kõige paremini nii, et kõik Euroopa riigid, kes seda soovivad, lõimuvad lõpuks Euro-Atlandi struktuuridesse.

  • NATO uks jääb täielikult avatuks kõigile demokraatlikele Euroopa riikidele, kellel on meie alliansiga ühised väärtused, kes on valmis ja võimelised täitma liikmesusega kaasnevaid ülesandeid ja kohustusi ning kelle liikmesus võiks suurendada ühist julgeolekut ja stabiilsust.

Partnerlus

28. Euro-Atlandi julgeoleku edendamise tagab kõige paremini lai partnerlussuhete võrk, mis hõlmab riike ja organisatsioone kogu maailmast. Need suhted kujutavad endast konkreetset ja väärtuslikku panust NATO põhiülesannete täitmise edukusse.

29. Dialoog ja koostöö partneritega võivad konkreetselt kaasa aidata rahvusvahelise julgeoleku tõhustamisele, alliansi alusväärtuste kaitsmisele, NATO operatsioonide elluviimisele ning NATO liikmesusest huvitatud riikide .ettevalmistamisele. Nende suhete aluseks on vastastikune kasu ja lugupidamine.

30. Oma partnerlussuhteid tõhustame NATOt ja tema partnereid lähendavates paindlikes vormides– seda nii olemasolevate raamistike piires kui ka neist väljaspool.

  • Oleme valmis arendama poliitilist dialoogi ja praktilist koostööd kõigi maailma riikide ja organisatsioonidega, kes on sarnaselt meiega huvitatud rahumeelsetest rahvusvahelistest suhetest.
  • Oleme valmis konsulteerima kõigi partnerriikidega ühist huvi pakkuvates julgeolekuküsimustes.
  • Anname oma partneritele kandva rolli nende osalusel toimuvate NATO juhitud operatsioonide strateegia ja otsuste kujundamisel.
  • Arendame edasi olemasolevaid partnerlussuhteid, säilitades samas nende eripärad.

31. NATO ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostööl on jätkuvalt oluline osa operatsioonide julgeoleku tagamisel kogu maailmas. Alliansi eesmärk on süvendada poliitilist dialoogi ja praktilist koostööd ÜROga, nagu on sätestatud 2008. aastal alla kirjutatud ÜRO–NATO deklaratsioonis, sealhulgas järgmiste sammude abil:

  • tõhusam koostöö kahe organisatsiooni peakorterite vahel;
  • korrapärasemad poliitilised konsultatsioonid;
  • tõhusam praktiline koostöö kriiside ohjamisel, millega on seotud mõlemad organisatsioonid

32. Aktiivne ja tõhus Euroopa Liit aitab suurendada Euro-Atlandi piirkonna üldist julgeolekut. Seepärast on EL NATO jaoks ainulaadne ja oluline partner. Suurem osa kummagi organisatsiooni liikmeskonnast kattub ning mõlema organisatsiooni kõikidel liikmetel on ühised väärtused. NATO mõistab, kui suur tähtsus on Euroopa kaitsevõime tugevdamisel ja tõhustamisel. Me tervitame Lissaboni lepingu jõustumist, mis loob raamistiku ELi võimete tugevdamiseks ühiste julgeolekuprobleemide lahendamisel.

ELi mittekuuluvatel liitlasriikidel on nendes jõupingutustes oluline osa. NATO–ELi strateegilise partnerluse jaoks on oluline nende riikide võimalikult ulatuslik kaasamine.

NATO-l ja EL-l võib olla ja peaks olema rahvusvahelise rahu ja julgeoleku toetamisel olema vastastikku täiendav ja tugevdav roll. Oleme valmis looma selleks omapoolse tegevusega soodsamaid tingimusi, mis aitavad:

  • tugevdada põhjalikult strateegilist partnerlust ELiga täieliku vastastikuse avatuse, läbipaistvuse, teineteise täiendamise ning mõlema organisatsiooni autonoomia ja institutsioonilise tervikluse austamise vaimus;
  • tõhustada praktilist koostööd kõikvõimalike kriisidega seotud operatsioonidel, alates kooskõlastatud planeerimisest kuni vastastikuse toetamiseni operatsioonitandril;
  • laiendada poliitilisi konsultatsioone, nii et need hõlmaksid kõiki ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja võimaldaksid jagada üksteisega hinnanguid ja seisukohti;
  • teha ulatuslikumat koostööd võimearenduse valdkonnas, et vähendada dubleerimist ja saavutada võimalikult suur tasuvus.

33. NATO–Venemaa koostöö on strateegiliselt tähtis, sest aitab luua rahu, stabiilsuse ja julgeoleku ühisruumi. NATO ei kujuta endast Venemaale ohtu. Vastupidi: me soovime tõelist strateegilist partnerlust NATO ja Venemaa vahel ning tegutseme vastavalt, oodates Venemaalt sama.

34. NATO–Venemaa suhted põhinevad NATO ja Venemaa Föderatsiooni vastastikuste suhete, koostöö ja julgeoleku põhiaktis ning Rooma deklaratsioonis sätestatud eesmärkidel, põhimõtetel ja kohustustel, eelkõige demokraatlike põhimõtete ning kõigi Euro-Atlandi piirkonna riikide suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse tervikluse austamist puudutavates küsimustes. Vaatamata erimeelsustele konkreetsetes küsimustes oleme endiselt veendunud, et NATO ja Venemaa julgeolek on omavahel tihedalt seotud ning et vastastikusel usaldusel, läbipaistvusel ja prognoositavusel põhinevad tugevad ja konstruktiivsed partnerlussuhted teenivad meie julgeolekut kõige paremini. Oleme kindlalt otsustanud:

  • tõhustada Venemaaga poliitilisi konsultatsioone ja praktilist koostööd valdkondades, kus meil on ühised huvid, nagu raketikaitse, terrorismitõrje, uimasti- ja piraatlusevastane võitlus ning laiema rahvusvahelise julgeoleku edendamine;
  • kasutada NATO–Venemaa Nõukogu täielikku potentsiaali dialoogiks ja ühistegevuseks Venemaaga.

35. Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu ja rahupartnerlusprogramm on kesksel kohal meie nägemuses terviklikust, vabast ja rahumeelsest Euroopast. Oleme kindlalt pühendunud sõbralike ja koostöiste suhete arendamisele kõigi Vahemere maadega ning kavatseme Vahemere dialoogi järgnevatel aastatel edasi arendada. Peame Pärsia lahe piirkonna rahu ja stabiilsust väga tähtsaks ning kavatseme Istanbuli koostööalgatuse raames oma koostööd tugevdada. Meie eesmärk on:

  • tõhustada konsultatsioone ja praktilist sõjalist koostööd oma partneritega Euro-Atlandi Partnerlusnõukogus;
  • jätkata ja arendada partnerlussuhteid Ukraina ja Gruusiaga NATO–Ukraina komisjonis ning NATO–Gruusia komisjonis, lähtudes NATO 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel vastu võetud otsusest ning võttes arvesse kummagi riigi Euro-Atlandi suunitlust või pürgimusi;
  • hõlbustada Lääne-Balkani riikide lõimumist Euro-Atlandi struktuuridesse eesmärgiga tagada kestev rahu ja stabiilsus, mis põhineb demokraatlikel väärtustel, piirkondlikul koostööl ning heanaaberlikel suhetel;
  • süvendada koostööd Vahemere dialoogi praeguste liikmetega ning olla valmis kaasama Vahemere-dialoogi ka teisi piirkonna riike;
  • arendada sügavamat julgeolekupartnerlust oma Pärsia lahe piirkonna partneritega ning olla valmis võtma Istanbuli koostööalgatusse vastu uusi partnereid.

Reformid ja ümberkujundamine

36. NATO on ajaloos ainulaadne julgeolekuühendus, mille käsutada on sõjalised jõud, mis on võimelised koos tegutsema igas keskkonnas, mis on oma integreeritud sõjalise juhtimisstruktuuri abil võimeline juhtima operatsioone kõikjal maailmas ning millel on olemas põhivõimed, mida saavad endale eraldi lubada vaid vähesed liitlased.

37. Selleks et täita oma ülesandeid, mis on alliansi liikmesriikide elanikkonna ja territooriumi julgeoleku tagamiseks olulised, on NATO-l vaja piisavalt rahalisi, sõjalisi ja inimressursse. Neid ressursse tuleb samas kasutada võimalikult tõhusalt ja mõjusalt. Selleks me:

  • maksimeerime oma vägede siirdavust ja nende jätkusuutlikkust lahingoperatsioonidel, keskendudes jõupingutustele NATO vägede kasutatavuse eesmärkide saavutamiseks;
  • tagame kaitseplaneerimise maksimaalse järjepidevuse, et vähendada tarbetut dubleerimist ning keskenduda võimearenduses nüüdisaja nõuetele;
  • arendame ja kasutame võimeid ühiselt, et kindlustada nende tasuvus ja näidata omavahelist solidaarsust;
  • hoiame ja tugevdame meid siduvaid ühiseid võimeid, standardeid, struktuure ja rahastamist;
  • tagame pideva reformiprotsessi, et ajakohastada struktuure, parandada töömeetodeid ja saavutada maksimaalne tõhusus.

21. sajandi allianss

38. Meie, NATO poliitilised liidrid, oleme kindlalt otsustanud jätkata meie alliansi uuendamist, et see oleks valmis astuma vastu 21. sajandi julgeoleku väljakutsetele . Oleme kindlalt pühendunud alliansi kui maailma kõige edukama poliitilis-sõjalise ühenduse mõjuvõimsuse säilitamisele. Meie allianss on kui lootuse allikas, kuna ta põhineb ühistel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus, demokraatia, inimõigused ja seaduslikkus, ning sellepärast, et meie ühine põhiline ja püsiv eesmärk on tagada oma liikmete vabadus ja julgeolek. Need väärtused ja eesmärgid on üldised ja kestvad ning me oleme otsustavalt valmis neid üksmeeles ja kokkuhoides, jõu ning kindlameelsusega kaitsma.

Viimati uuendatud: 21. August 2013

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.